Eestisse kavandatakse vana tüüpi tuumajaama. See on ilmselt lootustandev rahamasin aga innovatsioonist on see kaugel. Ainuüksi põhjamaades on iduettevõtjad loomas kolme uue põlvkonna reaktorit. Sellist, mis vanade jaamad tuumajäätmedki suudaksid energiaks muuta.
Uute reaktorite efektiivsus oleks mäekõrguselt üle senistest nagu annaksid sellised kiiretel neutroneil ja kõrgtemperatuursed energiamasinad uue hingamise ka keemiatööstusele.
Mille poolest erinevad reaktorid üksteisest erinevad ja millal siis ikka Päike maa peale saabub ja juhitav termotuumareaktsioon tööstuslikuks muudetakse? Neile küsimustele otsivad vastuseid füüsik Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.