Laulu teksti pani kokku Lauri Õunapuu Karula ja Urvaste kihelkonnast üles kirjutatud mardilauludest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla.

Lauluviisi aluseks on Marie Nutilt Rõuge kihelkonnast 1957. a. Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva poolt salvestatud mardilaul (EKM ERA, RKM, Mgn II 106 a) ning Karula kihelkonnast 1909. a. üles kirjutatud mardilaulu viis (EKM ERA, EÜS VI 203 (43)). Viimase kogujateks olid August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõttus.

Mardisandilaulud on rituaalsed laulud, mida laulavad esivanemate hingi kehastavad ja talust tallu käivad nö. sandid. Mardilaule tuntakse kogu Eestis. Nende laulude alged on vast sama vanad kui põlluharimine ja karjapidamine ise. Ehkki kultuur ümberringi on palju muutunud, lauldakse endiselt kummalisest paigast, kust mardid tulevad, palutakse sisselaskmist ja tule süütamist. Tuuakse põllule ja karjale jätku. Palutakse ka ande – ohvrit edenemise ja õnne tagamiseks.

Järellauljad on Kaido Kama, Laas Õunapuu, Agu Trolla ja Uku Freiberg