Me ei saa ka kunagi aja üle valitseda ja nii samuti ei saa me kunagi teada, mis ootab meid iga sekundi, minuti, tunni, päevade, kuude ja aastate järel. Aeg on kui iseenesest olematu aga samas me tunneme ja näeme selle tööd. 
Kõige suurema ja meeldejäävama päeva/öö tõi aeg Eero Olavile 28.septembril aastal 1994, kus hukkus 852 inimest, tegemist on meie ajaloo ühe jõhkrama ja siiani uskumatu katastroofiga, Estonia katastroofiga.
Eero töötas sellel laeval kokana, aimamata et tol päeval tööle minnes, meri, mida mööda laev sõidab võtab enda alla hulk inimelusid, ilmselgelt ei osanud keegi seda ette tunda ega teada, sest aeg ei koputa sulle uksele ega anna märku.
Siinkohal tuleb meil austada enda elu koguaeg, mitte alles, siis kui su elutee on õlekõrre otsas.

Kuidas aga Eero üldse pääses, sest tema tekk asus tunduvalt madalmal laevas võrreldes väljapääsuga?
Kas ta on tänaseks päevaks suutnud seda mälestust unustada või leppida?
Mis hirmsaid vaatepilte talle avarnes?
Kas siin võib olla mängus saatuse/Jumala käsi?

Seda kuulete närvekõditavas episoodis :)

Mõnusat kuulamist!

#mikssaelad