25. märtsi esimestel tundidel jõudsid Eesti õhuruumi Venemaalt tulnud droonid, mis tabas ka Auvere korstent. Kas poliitikud võtavad nüüd drooni kaitse konkreetsemalt käsile?

„Tuleb aru saada, et droonide vastu absoluutset kaitset ei ole,“ ütles Delfi arvamustoimetuse juht Erik Moora „Erisaates“.

Tema hinnangul on juba mõnda aega nii Eesti poliitikud kui ka kaitsevägi droonide tõrjet tõsiselt võtnud. Moora tõdes, et Eestis on väga kaua räägitud vajadusest soetada päris õhutõrjesüsteemid ja seda on ka tehtud. Siiski on need ebaproportsionaalselt kallid, et igat peibutusdrooni kõrvaldada.

Unistus poliitikute otsusest lasta alla kõik droonid nii pea, kui need lähenevad, pole Moora sõnul võimalik.

Moora ei usu, et Ukraina droonid Eesti aladel on meie uus argipäev. Ta selgitas, et seekordse juhtumi põhjustas Ukraina operatsioon, mis oli Eestile lähedal, kuid mis ühel hetkel läbi saab. Mis järeldused teeb sellest Venemaa?

Moora rääkis, et loodetavasti Venemaa mõistab endiselt, et meie piirkonna riike pole mõtet torkida. „Ma loodan, et Venemaa teeb jätkuvalt mõistliku kalkulatsiooni, et meie piirkonna riike ei maksa torkima tulla.“

Saadet juhib Sigrid Suppi.

Lugu valmis koostöös Tartu Ülikooli tudengitega „Reporteritöö“ aine raames.

President Alar Karis on tekitanud oma väljaütlemistega olukorra, kus ühtäkki on Eestil justkui kaks välispoliitikat. Selles, et president ise suunda näitab, polegi samas midagi väga erakordset.

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja Delfi arvamustoimetuse juhataja Erik Moora nentisid, et rahvusvaheline kord on lagunemas. Saadet juhtis Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomees.

Delfi aasta viimane saade Strasbourgist Euroopa Parlamendist on salvestatud neljapäeval, 18. detsembril. Saates saavad sõna Marina Kaljurand ja Jaak Madison, kes räägivad lisaks Kallase küsimusele ka Ukraina rahuprotsessist ning annavad hinnangu ka Alar Karise ja Kristen Michali esitusele välispoliitikas. Saate lõpus saavad sõna ka Sven Mikser ja Urmas Paet Venemaa külmutatud varade teemal. Saadet juhtis Herman Kelomees

Vladimir Putin ütles üleeile, et Venemaa ei hakka Euroopaga sõdima, aga kui Euroopa peaks seda tahtma, on nad kohe valmis. Eesti eurosaadikud Jüri Ratas, Urmas Paet ja Jana Toom kommenteerisid olukorda. Saadet juhtis Herman Kelomees.

Euroopa Parlamendi liikmed nentisid, et Euroopa jääb üliraskesse olukorda pandud Ukraina aitamisega hätta. Strasbourgi stuudios arutlesid Jüri Ratas, Jana Toom, Sven Mikser ja Mika Aaltola Soomest. Saadet juhtis Herman Kelomees.

USA ja Venemaa poolt ette pandud tingimusi on juba ette nimetatud kapitulatsiooniks. Kuidas edasi?

Isamaa on Tallinna koalitsiooni mõistes taaskord „priske pruut“. Tänaseks on meie poliitmaastikul kaks uut akronüümi – IKE ja SIRP. Millist neist hakkame Tallinna kohalikus poliitikas peagi kasutama, näitavad järgnevad päevad.

Eestis kuulutati eile kohalike valimiste tulemuste järel triumfi nii Isamaale kui ka Keskerakonnale.

Tänavusi kohalike omavalitsuse valimisi võib ümber nurga võtta kui soojendust 2027. aastal eesseisvatele parlamendivalimistele. Lisaks on pidevalt arutluse all selle aasta kohalikel valimistel tõsiasi, kuivõrd palju on Isamaa erakond kasutanud kommunikatsioonis valijatega riiklike murekohti, et valgustada enda juurde teed valimiskastis.

Nüüd aga on Isamaal pealinnas justkui kaks valikut: koalitsioon Keskerakonnaga, mis on potentsiaalina teeninud endale akronüümi IKE, või koalitsioon Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Reformierakonna ja Parempoolsetega ehk SIRP.

Neil teemadel arutlesid Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomehe juhtimisel Delfi arvamustoimetuse juhataja Erik Moora ja Delfi tegevtoimetaja Greete Lehepuu.

Ukrainas tuleb talv, Gazas on jätkuvalt kuum. Eestis sel nädalal enim kirgi kütnud välisuudiseks oli aga endise Saksa liidukantsleri Angela Merkeli seisukohad seoses 24. veebruarini 2022 viinud sündmustega.

Eesti paralümpiakomitee presidendi Monika Haukanõmme sõnul on vägagi tõenäoline, et erinevad spordiorganisatsioonid rahvusvahelisest paralümpialiikumisest eeskuju võttes agressoorriikide spordiareenile tagasi lubamist arutama hakkavad ja selle maailma riikidele hääletuseks üles seavad.