„ENNtsüklopeedia“ selle laupäeva teabetunnis kuulete mõndagi kõigi aegade parimaks raamatuks tunnistatud „Anna Kareninast“ ning selle autorist Lev Tolstoist. Teda on võrreldud seguga poeedist, kalvinistist ja fanaatikust, mis on selge märk erakordselt eredast isiksusest. Tolstoi ise pidas oma olulisimateks kirjutisteks mitte „Sõda ja rahu“, „Ülestõusmist“ või „Anna Kareninat“ vaid filosoofilisi mõtisklusi, milliseid sageli avaldas. Osaliselt seetõttu heideti Tolstoi Vene õigeusu kirikust aastal 1901 välja. Ta suurteostest on aegade jooksul tehtud mängufilme ning teleseriaale, sageli on lavale toodud ta näidendeid, ennekõike „Elavat laipa“. Saates kuulete katkendeid geeniuse raamatuist ning stseene neist tehtud kuuldemängudest.

Tony Bennett kuulus mitu aastakümmet maailma menukamate laulusolistide hulka. Ta oli üks neid väheseid, keda peeti Frank Sinatra tasemelt võrdseks konkurendiks. Ka Bennett oli itaalia päritolu, kes New Yorgis oli sündinud. Temast kujunes tunnustatud maalikunstnik, kelle töid võib tänagi näha mitmetes esindusgaleriides. Sageli olid ta modellideks Bennetti lavapartnerid. „ENNtsüklopeedia“ meenutab Tony Bennetti kuulsamaid laule ning ta seikluste rohket elulugu, millesse mahtusid ka sõdurikogemused teise maailmasõja aastail Euroopas. Ühe laulu esitab Tony Bennett saates koos oma tütre Antoniaga, kellest samuti sai menukas laulusolist.

„ENNtsüklopeedia“ seekordne kuuldepeatükk on mehest, keda üksmeelselt peetakse inimkonna kirjanduskultuuri alusepanijaks. Samas pole kaugeltki mitte kõik kindlad, kas Homeros üldse kunagi elas ja oma eeposeid lõi. Herodotose arvates elas Homeros neli sajandit enne teda, siis miinusmärgiga kaheksandal sajandil. Dante kutsus Homerost esimeseks jumalike poeetide hulga. Üldise arvamuse kohaselt oli Homeros vaene ja pime rändlaulik, kes ometi teadis üllatavalt palju toonaste ülikute eluolust. Lisaks kommentaaridele kuulete saates katkendeid „Iliasest“ ja „Odüsseiast“ nii sõnas kui muusikas.

Paljude asjatundjate arvates kuulub Miles Davis kõigi aegade andekamate trompetistide hulka. Ta mängis mitmes maailmakuulsas orkestris, ta lähimate kolleegide hulgas olid Charlie Parker, Dizzie Gillespie ja Gerry Mulligan. Davist peetakse nn. cool-džässi esimeseks staariks. Ta suutis valutult uute muusikavooludega kaasa minna ning neid oma andekusega mõjutada. Olgu siinkohal meenutatud ta panus džässrocki ja bepopi arengusse. Nagu suurtele annetele kohane sai Davisest ka tunnustatud maalikunstnik. Teda on sageli kutsutud džässmuusika Picassoks. „ENNtsüklopeedia“ saates kuulete lisaks kommentaaridele mitmeid helinäiteid Miles Davise olulistelt plaatidelt.

USA ajaloos on olnud pool tosinat riigipead, kelle mõju ja tähendus olid erakordsed. Üks neist oli John F. Kennedy, kes elas ja töötas presidendina suhteliselt lühikest aega, kuid tegi ja alustas mõndagi, mis ta riiki tugevamaks ja demokraatlikumaks muutis. Kennedy mõrv oli läinud sajandi kõige suuremate kaotuste hulgas. Saates kuulete lisaks kommentaaridele muusikat, mida ameerikalikuks peame.

"ENNtsüklopeedia”  tähistab USA 250. juubelit saatega kõige ameerikalikumaks peetavast heliloojast. George Gershwin on kirjutanud erakordselt erinevat muusikat  laule, sümfoonilisi teoseid ja maailmakuulsa ooperi ”Porgy ja Bess”. Tema peamiseks koostööpartneriks oli ta vanem vend Ira. Saates kuulete osa Gershwini oopustest Ella Fitzgeraldi, Louis Armstrongi, Frank Sinatra ja Georg Otsa esituses.

Muusikalimaailma säravamaid tähti on aastaid olnud Michael Ball. Ta on kandvaid osi esitanud pea kõigis Andrew Lloyd Webberi kuulsamates muusikalides ning laulnud koguni kolme rolli muusikalis „Hüljatud“. Ball on plaadistanud tosinkond kauamängivat, kaasa teinud mõneski teleseriaalis ja kinofilmis, tal on olnud omanimelised telešõud ning staar on kirjutanud kaks raamatut. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad lindistused, mis kõige rohkem Michael Balli iseloomustavad.

Nobeli preemiaga auhinnatud John Galsworthy tuntuim romaanisari „Forsyte’ide saaga“ on mitmel korral teleseriaaliks tehtud. Kirjaniku loomepärand on aga tunduvalt laiem. Selle hulka kuulub veel paar romaanisarja, mitukümmend näidendit, romaani, lühijuttude ja luulekogumikke, hulganisti artikleid ühiskondlikel põhiteemadel. John Galsworthy valiti rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN-klubi esimeseks presidendiks. Tema teoseid, mis lisaks kirjanduslikele väärtustele annavad hea ülevaate inglaste elust Victoria ning Edward VII ajal. Galsworthy teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Saates kuulete katkendeid kirjaniku romaanidest ning muusikat tema põhiteose alusel tehtud teleseriaalidest.

Mitmekülgselt andekas Evald Aav kirjutas esimese eesti ooperi „Vikerlased“. Ta oli tasemel joonistaja, maalikunstnik ja skulptor. Aav oli vaid 16, kui sai Estonia teatri koori liikmeks. Konservatooriumis õppis ta Artur Kapi juures. „Vikerlased“ võeti hästi vastu, Evald Aav sai riikliku stipendiumi, mis võimaldas tutvuda Viini ja Berliini teatritega. Filminäitleja välimusega helilooja võttis naiseks oma ooperi libreto autori Voldemar Loo õe Ida. Tema vokaalvõimeid kõrvas pidades on kirjutatud Juta osa „Vikerlastes“. Ida Aav-Loo esitas seda rolli ka ooperi esietendusel. Evald Aav kirjutas palju laule kooridele, neist mitmeid ta juhatas ja juhendas. Aava loomingupärandi hulka kuulub ka kolmeosaline sümfoonia ning sümfooniline poeem „Elu“. Lisaks muusikakatketele ja kommentaaridele kuulete saates Evald Aava lähedalt tundnud inimeste meenutusi.

Paljude meelest oli Herbert George Wells esimene kaasaegne ulmekirjanik. Mitmed ta raamatud ennustasid üsna täpselt tulevikku, mis täna on juba minevik. Loomulikult lisas ta ohtralt fantaasiat ning teoses „Esimesed inimesed Kuul“ teeb kosmoselennu me planeedi looduslikule kaaslasele võimalikuks kavoriidiks kutsutud aine. Kuu elanikele aga õpetab üks ruumirändureist inglise keelt. Enamus ta raamatutest aga kujutab ette olukordi ja seiklusi, mis tänagi kuuluvad alles ulmevaldkonda. Wellsi looming on innustanud kineaste ja teatrilavastajaid, heliloojaid ning nooremaid ulmekirjanikke alustatut jätkama. „ENNtsüklopeedia“ seekordses kuuldepeatükis on juttu sellestki, mida kuulus kirjanik kolmekümnendatel aastatel Jänedal tegi ning miks ta Eestisse tuli. Saates kõlavad katkendid Wellsi teostest ning muusika filmidest ja teatrilavastustest, mis tema raamatute põhjal tehtud.