Mis siis, kui koliks õige SaudiAraabiasse elama? Just nii otsustas maailmarändur Cristo Pajust, kuitema keenialannast tüdruksõber sai sinnamaile tööpakkumise.

Entusiasmi ei jagunud üleliiakauaks, sest pärast kahte nädalat Cristo naasis. Ta tunnistab, ettundis end Saudi Araabias kui teiselt planeedilt saabunud tulnukas.Lisaks polnud linnades suurt midagi teha – välismaalasi ei näinudta kogu perioodi jooksul üldse ning tänavad olid suure osa ajastkohalikest täiesti tühjad. „Nagu maailm oleks lõppenud,”kommenteerib Cristo. Miks see nii oli, ta ka kuulajatele selgitab.

Saates on juttu rangetestreeglitest keha katmisel, rikka Saudi Araabia futuristlikestprojektidest-ideedest, elamispinna otsimisest, Cristo tüdruksõbratööst, mil moel välismaalast vastu võeti ning loomulikult naisteõigustest ja kirjutamata reeglitest. Muide, Saudi Araabias saidnaised autode juhtimisõiguse alles 2018. aastal, kuid juba võibsuurlinnades näha ka naissoost Bolti taksojuhte.

Laiemalt avati Saudi Araabia piirid2019. aastal, enne seda tavaline turist riiki ei pääsenud.

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline SusannaVeevo tunnistab, et Türgi võttis teda väga soojalt vastu. Siis agakippus see soe vastuvõtt hääbuma, justkui ütleksid kohalikud:aitab küll, mine koju.

Tänavu raamatu „Minu Türgi”avaldanud Susanna Veevo tudeeris Istanbuli ülikoolis. Ühelt pooltviisid õpingud teda ülikonservatiivsesse islamiinstituuti jateisalt üliliberaalsesse rahvusvaheliste suhete instituuti. Selleskonservatiivses instituudis polnud tal näiteks lubatud poistegasuhelda ning ta pidi jälgima väga oma riietust. Susanna meenutablõbusalt esimest koolipäeva – ta saabus põlvini lehviva seeliku,paljaste õlgade ja lahtiste juustega, olles nagu kummitus teistekeskel.

Veel on juttu soost tingitudmõrvadest, kuidas naine on alati mõne mehe omand, et türklasedaustavad kohalikke naisi rohkem kui välismaalasi ja palju veel.

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Emily-Hestia Palmet otsustas üheskoos abikaasa Martiniga, et lähevadoma kolmekuuse tütre Heraga kaheks kuuks autoreisile Itaaliasse.Selleks hetkeks polnud nad lapsega pikemalt autos sõitnud kuiTallinnast Tartusse.

Kogu teekonna jooksul lähtuti eelkõige pisikese Hera huvidest.Regulaarselt tehti pause, mille jooksul sai ta ennast sirutada ja kakaisus olla. Keerulisematel perioodidel tuli neil aga lausa iga 15minuti tagant peatusi teha.

Veel tuleb saates jutuks, millist eeltööd tuli taolise reisi jaoksteha, kuidas see kõik on riiklike vaktsiinidega kooskõlas,veinimõisate külastusest, kakaplahvatusest nooblis restoranis,kuidas jäädi lapsega hotelli ukse taha ja palju muud.

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Petuskeemid on kõikjal –milliste veidrate skeemidega on kokku puutunud 71 riigis reisinudmaailmarändur ja ettevõtja Andre Põlm?

Hiljuti raamatu „Minu Brasiilia”avaldanud Andre oskab jutustada kõige enam lugusid just Brasiiliast,kus ta ka 3,5 aastat elas. Andre käivitas seal idufirmat, millekontor asus täpselt favela kõrval... näiteks meenutab ta korda,kui pidi kontorist põgenema, sest algas tulistamine. Tema sõnul onselline tulevahetus kõige ohtlikum, sest iial ei tea, kuhu võibjuhuslik kuul sattuda.

Kuigi saates on peamiselt juttu Riode Janeiro kuritegelikust maailmast, siis üldiselt on Andreveendumusel, et Rio on maailma kõige kaunim suurlinn. Temal õnnestuska vargustest pääseda... ainsana on Andre Rios ilma jäänud omaplätudest!

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Merike Villard armus Jaapanisse esimesest silmapilgust ning on nüüdseks kolinud tõusva päikese maale elama.

Merikese kodu asub Shikokul – Jaapani väikesaarel, mis on turistide poolt üsna vähe külastatud.Merike töötab Tosa linna linnavalitsuses ning sealsesse ametisse sattumine oli tema sõnul küll juhuste kokkulangemine. Seda enam, et Jaapanisse kolides oskas ta vaid üksikuid jaapanikeelseid viisakusväljendeid ning kohalikud kuigi palju inglise keelt ei kõnele.

Saates on juttu asjadest, mis panevad jaapanlasi eurooplaste osas kulmu kergitama, ebasoositud tätoveeringutest (ja nende seosest maffiaga) ning kuidas Merike omatööd fännab.

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Millal viimati Leedus käisid? Nüüd on ideaalne hetk – sest Klaipedas, Palangal ja Nidas on veel septembrikuuski mõnusalt suvine ilm.

Tänase saate külaline Thea Karin annab nõu, milliseid muuseume külastada (piletid on ka tema sõnul üliodavad), mil moel sinna liikuda, mis restorane külastada ja palju muud.

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Unistused tuleb teoks teha – just nii usub saatekülaline Liis Vaksmann. Seetõttu otsustas ta sel suvel astuda vastu hirmudele ning minna ihuüksinda Rootsi ja Norra tsiklitripile. Kilomeetreid kogunes ligi 4000.

Liis tunnistab, et mõtiskles isegi reisi alguspäeval, kas ikka annab aru, millesse end segab. Reis oli kokkuvõttes siiski vinge, kuid kõige suuremat meelehärmi tegi kehvilm – pidevalt sadas vihma ning temperatuur püsis 10 kraadi juures.

Liis jutustab saates, kuidas oli poolteist ööd tormivangis, milliseid paiku külastas, kohalike üllatavast lahkusest ning Norra hinnaklassist (mis on juba võrreldav Eestiga).

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Luksuskinnisvara arendajana tegutsev Karl Urbanik nendib, et eestlased on viimasel ajal üsna palju tundnud huvi Balile kinnisvara soetamise üle.

Alustuseks täpsustab Karl terminit „luksuskinnisvara”.Tegemist pole luksuskinnisvaraga Eesti võtmes – pigem on see Bali mõistes tavapärasest tunduvalt kvaliteetsemalt ehitatud elamud, mis on meeltmööda ka kõrgete standarditega eurooplastele.

Saates tuleb juttu erinevate elamute hindadest, mis klausliga saavad välismaalased Balil kinnisvara omada, ostmisega seotud maksudest, millisesse kanti tasub kinnisvara osta ning kuidas toimuks välja rentimisel edasine haldusprotsess.

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Moldova valitsuse nõustamine digitaalse ühiskonna rakenduskava koostamisel – just see oli tänase saatekülalise Cristo Pajusti tööülesannetes alles mõnda aega tagasi.

Juttu tuleb sealsest korruptsioonist, uuendustele vastu töötavatest ametnikest, Moldovast kui Euroopa peidetud pärlist ning loomulikult Transnistriast. Juba kolm aastakümmet Moldova pealinna lähistel püsinud tunnustamata riik Transnistria on justkui ajamasin – sealon Lenini kujud, elatakse nostalgiamullis ning olemas on omamänguraha...

Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mis on Ungarist saamas? Peaministri Viktor Orbani eestvedamisel liigub riik aina lähemale Venemaale ningsealjuures surutakse inimesi alla ja ahistatakse. Ungaris elanud Lea Kreinin tunnistab, et kahjuks pole sealmail enam juttu euroopalikust demokraatiast. See on ka põhjus, miks paljud noored on sealt ära kolinud.

Lea, kes andis hiljuti välja raamatu „Minu Ungari”, jutustab saates näiteks kohalike veidrast ohvrimentaliteedist, naeruväärsest bürokraatiast, kerjusturismist ning pealinnast, kus on koos klantspilt ja koerasitt.

Vestlust juhib Liina Kohlmann.