Järgmine Peatus

Tänase saate külaline on pikaajaline Kreeka giid Ester Laansalu.

Ester sattus esimest korda Kreekasse juba pea 30 aastat tagasi. Ilmselgelt on riik selle ajaga metsikult muutunud ning Ester toob välja, mis on peamised erinevused.

Saates räägime veel headest hindadest (näiteks kreeka tarvernas on arve kindlasti väiksem kui Eestis väljas süües), milliseid 700 Kreeka saarest tasub külastada ning hiljuti ajakirjandusse jõudnud Kreeka kuuepäevasest töönädalast. Estri sõnul ei tulnud paljude jaoks selle seadusega üldse muutusi – kreeklane on metsik tööloom ning turismihooajal töötatakse alati nii palju kui vaja.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Ester on kirjutanud ka raamatu „Minu Kreeka”.

Tänase saate külaline Kaspar Uljas viib oma lugudega Argentinasse.

Kaspar jutustab saates näiteks sellest, et argentiinlastel on sarnane huumor eestlastega, mate joomisest, tangovampiiridest ning tangoga seotud stereotüüpidest. Samuti soovitab Kaspar väga külastada imekaunist Andide mäestikku – see on midagi täiesti teistsugust, kui eestlase silm on harjunud nägema.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Kristjan Roosileht ja Berit Heinmets jutustavad vabatahtlikust tööst ja sellega seonduvast Tansaanias.

Kui Berit otsustas juba teist korda minna Tansaaniasse vabatahtlikuks, siis Kristjan seevastu tegi sealmail oma tavapärast tööd ning väisas rohkelt koostöötamise keskusi. Kuigi Tansaania on digirändurite jaoks hea paik, kus töötada (ajavöönd on sama), siis kipub internet aeg-ajalt alt vedama.

Berit aga oli lähedalt seotud Tansaania naiste hakkamasaamise ning laste hariduse temaatikaga. Ta tunnistab, et naiste olukord on seal päris keeruline ning ta nägi seal sellist vaesust, millest enne ei teadnud.

Saates tuleb jutuks ka Kilimanjaro tippu ronimine ning safaritel ringi vuramine.

Beriti ja Kristjani tegemistest valmis reisisari „Vabatahtlikult Aafrikasse”.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Caroline Vabrit on koos perega Islandil elanud pisut üle aasta.

Caroline kohtus oma eestlasest abikaasaga esimest korda just Islandil ning mõni aeg tagasi otsustati koos perega (kus kasvab kaks last) sinna naasta. Caroline hinnangul oli Reykjaviki kolides abikaasa varasem töö sealmaal kasulik, kuid polnud vajalik. Küll aga toonitab ta, et Reykjavikki niisama heast peast kolida on päris kallis – näiteks tuleb 2-3 kuu eest korteriüür ette maksta ja see pole odavate killast.

Saates tuleb juttu veel Caroline fotograafitööst (ja mis põneva niši ta endale leidnud on), miks ei saa Islandil hakkama ilma autota, miks tervislikult süüa on kallis, lasteaedadest ning loomulikult üldiselt rahateemast.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Liilia Namsing ja Tauno Tagel räägivad elust ja töötamisest Kanadas.

Kuna Liilia oli varasemalt töötanud USA firmas, pakuti talle Kanada kontorisse tarkvaraarendajana tööd. Tauno läks üheskoos kaasaga ning asus kohapeal tööd otsima. Kuna eesmärgiks oli midagi pigem erialast leida, oli see üsna aeganõudev protsess. Ta saatis sadu CV-sid, käis mööda kontoreid, kirjutas ning viimaks leidis töö umbes pool aastat hiljem. Seega võtab ta asja kokku nii: viisa tegemine on lihtne, aga töö leidmine keeruline.

Veel on juttu, millist tööviisat tasub teha, kuidas taotleda, elukallidusest, uskumatult viisakatest kanadalastest, kohapeal ringi reisimisest ja palju muud.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Cristo Pajust läks Keeniasse neljaks kuuks, aga kohapeal hakkas nii meeldima, et otsustas pikemaks jääda. Möödunud on ligi kolm aastat.

Cristo sõnul on Keenia Aafrika mõistes jackpot-sihtkoht. Tõsi, valge mees on siiski keenialaste jaoks kõndiv rahakott. Nii on Cristo pidanud ka oma kohalikele sõpradele palju selgitama, et ta pole Aafrikasse pangana tulnud.

Rahast rääkides, väga huvitav nüanss on see, et Cristo pole ligi kolme aasta jooksul praktiliselt üldse sularaha kasutanud. Keenias sellist asja nagu pangakaart eriti ei kasutata, vaid kõik käib mobiilimaksetega.

Samuti jutustab Cristo villade rendiärist ning uuesti ärinõustamise agentuurist, mida nad kohalike eestlastega alustasid. Lõpetuseks räägime ka Keenia safaritest ning Cristo jagab ühe nippi, kuidas potentsiaalset petuskeemi ära tunda.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Hanna Selvet ja Rainer Orro reisivad oma ratastel suvila ehk matkaautoga ringi nii Eestis kui ka välismaal.

Autos on vajalik kõik eluks vajalik, mistõttu ei ole iga kord mööda Eestit (või mujale) reisima minnes vaja asju pakkida. Nende ratastel suvilana teenib 1986. aasta matkaauto, mis on küll juba päris eakas, kuid tubli. Teele pole nad igal juhul kuskil jäänud.

Juttu on veel sellest, mida lapsed (noorim 3 ja vanim 11) asjast arvavad, supermarketi parklates ööbimisest, miks tekib autos elades konflikte vähem ja palju muud.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Siim Karnö jutustab vähetuntud põnevatest paikadest Eestis.

Esimesena soovitab Siim külastada pisikesi saari – näiteks Keri, Mohni, Aksi, Arumetsa, Piirissaar. Ta annab nõu, kuidas saartele pääseda (sest enamikele liinireise ei toimi), mida ette võtta ja mida erilist nende kohta teada.

Samuti on juttu Võrumaa maagilistest metsadest, Setomaa küladest, Nõukogude ajal salastatud põnevatest linnadest Sillamäest ja Paldiskist ning muudki.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Laura Mihkla ja Taavet Tomberg veetsid 450 seiklusrikast päeva Ameerika mandritel.

Oma pikka reisi alustasid Laura ja Taavet Patagooniast, sest nende hinnangul oli tõenäosus kunagi hiljem sinna sattuda väga väike. Kogu teekonna jooksul matkasid nad palju; ostsid Kanadas auto; tegid kaks roadtripi; kasutasid Workaway võimalust, et kulusid madalamana hoida; lootsid paadiga Polüneesiasse seilata (takistuseks said nii kogemuse puudus kui ka prussakad) ja palju muud.

Kogu see reis läks Taavetil ja Laural kahepeale (viis aastat tagasi) maksma umbes 30 000 eurot.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mari-Leen Treimann jutustab, kuidas siis ikkagi on üheskoos lastega haagissuvilas reisida.

Mari-Leen tunnistab, et on suur muretseja ja pabistanud enne reise kõiksuguste asjade pärast. Enamik nendest asjadest pole õnneks siiski realiseerunud.

Reaalne mure on olnud laste tervis, sest haiglakogemusi on neil aastate jooksul küllalt kogunenud. Ühe haiglakogemuse taga oli ka Poolas metsmarjade söömine...

Juttu tuleb veel näiteks sellest, kuidas leida sobivad ööbimiskohad, toitumisest, millist tegevust lastele autos leida ja palju muud.

Mari-Leenul ilus hiljuti ka raamat „Meie Arvi”.