Hiljuti 70-aastaseks saanud „bussikuningas“ Hugo Osula meenutab saate „Käbi ei kuku…“ värskes osas emotsionaalsemaid hetki lapsepõlvest, käekäiku mõjutanud sündmusi ja lähedasi inimesi. Ning räägib väljakutsest eduka ettevõtjana kasvatada poegi ja häälestada nende suhtumist olukorras, kus pere poolt on tagatud majanduslik „turvavõrk“.
„Ma olin kahtleja, kes vaatas ja mõtles natuke rohkem ning ei läinud kaasa kõigega,“ kirjeldab Peeter Raudsepp enda lapsepõlve ja äratundmist, et kriitilised olukorrad saab lahendada sõnadega. „Ma pole osalenud mitte üheski kakluses.“
„Minu meelest peavad õed ja vennad kokku hoidma. See oli mulle nii tähtis,“ nendib kirjandusteadlane Arne Merilai, et oma nelja last väikestena nagistamas vaadata polnud meeldiv tunne. „Ja alles nüüd ma näen, et te olete hakanud kokku hoidma. Ja minu missioon on täidetud.“
Vanuses, kui teised lapsed unistavad lauljaks või arstiks saamisest, uskus Sandra Laur, et tema tulevane töökoht asub Kadriorus. Veel on vara öelda, kas temast saab tõesti kunagi president, aga esimesed sammud teel Eesti poliitilisel maastikul on ta teinud.
"Tema meetod oli hirmutamine: kui sa niimoodi teed, jõuad sa kõlvatule teele," meenutab füüsik ja emeriitprofessor Sirje Keevallik enda põhimõttelist ema, kes keelas tütrel poistega tantsimas käimise. "Siiani on silme ees, kuidas ma vaibamustrit vaatan ja kuulan juurde, kuidas ma hukka lähen."
"Ma olin väga õnnelik laps. Peale selle, et mul oli isa, mul oli ka sõber," kirjeldab Lembit Uustulnd usalduslikku suhet ja läbisaamist isa Albertiga, kes oli kirjanik ja helilooja, muu hulgas ka rahvaliku lööklaulu "Tüdruk, armastan päikest ja tuuli" autor. "Isa ütles alati: poiss, kui sa midagi pahandust oled teinud, tule räägi ära. Mul oli isaga selline usalduslik vahekord, et isa käis minu eest kosjas."
Viktor Nõmm, keda teab ja tunneb hästi Jõgeva kandi rahvas, on teiseks isaks olnud mõnelegi poisile-tüdrukule, kelle kodune tagala on hõredaks jäänud. Viktor teab ja tunneb nad ära, sest kasvas ise isata. "Ma tunnen, et nad otsivad kontakti ja soovivad suhelda," tõdeb aastaid kehalise kasvatuse ja riigikaitse õpetajana töötanud Viktor. "Neil on seda vaja."
"Kui abikaasa sai teada, et ma olen lapseootel, siis ta ütles, et oled nüüd vist uhke küll," meenutab kirjanik Lehte Hainsalu, et planeeris perre kolme last.
"Kui minu ema oli õpetaja, käis laste kasvatamine nii, et laps peab kuuletuma. Aja jooksul on tulnud rohkem seletamist ja selgitamist. Kui midagi nõuad, pead ära põhjendama," võrdleb Tiia Kadalipp kahte ajastut: esmalt aega, mil ta ise oli laps ning siis hiljem, kui temal sündisid lapsed.
Võrkpallur Renee Teppan mängib Eesti koondise särgis taas EM-võistluste finaalturniiril.
1 hr 9 min
About Käbi ei kuku...
From the publisher's feed
Vestlussaates "Käbi ei kuku..." vaatavad üksteisele sügavalt silma laps ja lapsevanem. Ühe perekonna kaks põlvkonda. Saatejuht Sten Teppan. Saade on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10.
Kuhu on käbi kukkunud? Miks just sinna? Ning milline on ema või isa roll lapse jäljeraja kujunemises?Need on mõned küsimused, mida saate "Käbi ei kuku..." juht Sten Teppan külalistele esitab.