Erik Richard Salumäe on noorema põlve lavastaja, kes tegi näitlejana kaasa suvises menutükis "Tapty1985". Teatritöö kõrvalt loob ta muusikat ning valmistub nime Erik Er all avaldama debüütalbumit.

"Korraks tekkis elul mõte jälle," lõõbib Ken Saan, kui jutuks tuleb esimese tütre Lumi sünd 14 aastat tagasi. Ning jätkab tõsisemalt: "Kindlasti ta andis mulle uue hingamise ja energia."

"Päris armastus, see tõsine armastus on see, mida sa saad näidata läbi tegude. Mina oma naistele... Ma ei ole lihtsalt suutnud ennast võtta kokku, et näidata oma armastust ka tegudes," tõdeb näitleja Jan Uuspõld, kes jagab saates "Käbi ei kuku..." lugusid lapsepõlvest, samuti tema isiksust ja minapilti kujundanud inimestest ja sündmustest.

"Lapsevanem on ka inimene" on üks väheseid raamatutarkusi, mis aitas 30 aastat tagasi last kasvatada, meenutab koorijuht ja muusikaõpetaja Silja Otsar. Sama tsitaat on Siljalt ka ainus eestikeelne lause saates "Käbi ei kuku...", mis võru keele nädala puhul on osaliselt võrukeelne.

Professor Mart Kalm on arhitektuuriajaloolane. Kevadel lõppes tema teine ametiaeg rektorina Eesti Kunstiakadeemias, mida ta juhtis kümme aastat.

"Kui ema on peaminister, kes ajab igapäevaselt asju ja kellega sul on kogu aeg kokkupuude, siis isa on kuningas, kes avab parlamendi istungi korra aastas. Tema on see, kes on rahatähe peal," kirjeldab Matis Leima muigega pooleks nägemust emast ja isast enda kodus.

Terje Pennie on varsti pool sajandit rõõmustanud teatripublikut. Saates "Käbi ei kuku..." räägib ta olulistest hetkedest ja persoonidest, mis või kes aitasid tal lavale jõuda.

Alati naerusuine ja särtsakas Birgit Sarrap tõdeb saates "Käbi ei kuku...", et sündmustele ja suhetele tagasi vaadates leiab ta oma elust hetki, mis on pannud mõtlema ning isiklikke valikuid põhjalikumalt kaaluma. Näiteks alkohol, mis isa inetult käituma pani ja pere koospüsimise kahtluse alla seadis.

Tiina Tegelmann on Jõgeva kandi kultuurielu vedanud eri rollides juba 1980. aastate algusest. Tema abikaasa Arne juhib Palamusel muuseumi.