Kati ja Enri looduselood

Kati ja Enri looduselood

By Katerina Pesotski, Enri UusnaScienceKids & FamilyNatureEarth SciencesPets & Animals
Download on the App Store

Kati ja Enri looduselood episodes

  • Kas ilus lillepeenar võib loodusele kahju teha?

    Aia või lillepeenra rajamisel püüame sageli leida tasakaalu ilu ja loodussõbralikkuse vahel. Kuid kas kõik taimed, mida oma aeda või rõdule valime, on ka tolmeldajatele võrdselt kasulikud? Kas ka heade kavatsustega kujundatud aed võib mõnikord kujuneda hoopis ökoloogiliseks lõksuks?

    Uues „Kati ja Enri looduselugude“ osas vestlevad bioloog Kati Pesotski ja hariduskuraator Enri Uusna Eesti Maaülikooli makroökoloogia professori Lauri Laanistoga sellest, kuidas meie taimede valikud mõjutavad tolmeldajaid ja kogu elurikkust.

    Saates saad teada:

    • miks ei pruugi kõik ilutaimed olla tolmeldajatele võrdselt väärtuslikud;
    • miks võib liigivaene aed või monokultuur osutuda suuremaks probleemiks, kui esmapilgul arvata oskame;
    • kuidas on taimed ja tolmeldajad evolutsiooni käigus teineteisega kohastunud;
    • ning milliseid valikuid teha oma aias või rõdul, et pakkuda tolmeldajatele rohkem toitu ja toetada elurikkust.

    Head kuulamist!

    18 min
  • Mida sa kobrastest veel ei tea?

    Viimastel aastatel on koprad üha sagemini jõudnud uudistesse ja sotsiaalmeediasse. Miks nad inimese lähedusse satuvad? Kas nad võivad olla inimesele ohtlikud? Ja kuidas sellistes olukordades käituda? Uues „Kati ja Enri looduselugude“ osas vestlevad Eesti Loodusmuuseumi bioloog Kati Pesotski ja hariduskuraator Enri Uusna zooloogi ja pikaajalise koprauurija Nikolai Laanetuga ühest Eesti kõige põnevamast imetajast.

    Saates saad teada:

    • miks koprad Eestist kadusid ja kust neid siia tagasi toodi;

    • miks hinnati kopranõret sajandeid nii kõrgelt;
    • kuidas kaitsta viljapuid kobraste eest;
    • ning mida teha siis, kui kohtud kopraga.

    Head kuulamist!

    21 min
  • Väike kärbes, suured avastused

    Enamik meist peab äädikakärbseid lihtsalt tüütuteks köögikülalisteks. Ometi on just see tilluke putukas aidanud teadlastel teha avastusi, mis on muutnud geneetika ja meditsiini arengut. „Kati ja Enri looduselugude“ uues episoodis vestlevad Eesti Loodusmuuseumi bioloog ning haridus- ja meediaspetsialist Katerina Pesotski ja hariduskuraator Enri Uusna Eesti Maaülikooli entomoloogilise süstemaatika professori Olavi Kurinaga äädikakärbestest – putukatest, kes on palju põnevamad, kui esmapilgul arvata võiks.  

     

    Saates uurime, miks kasutatakse äädikakärbseid teadusuuringutes üle kogu maailma, millest nad tegelikult toituvad, kas nad võivad inimesele haigusi edasi kanda ning miks kohtame neid vahel köögis isegi keset talve. Räägime ka ühest loomariigi kõige hämmastavamast rekordist – äädikakärbse hiiglaslikust seemnerakust.

     

    Lisaks kuuleme, kuidas kasvatatakse äädikakärbseid laborites, miks on nad asendamatud geneetika- ja neurobioloogia uuringutes ning millist rolli mängivad kahetiivalised kogu looduse toimimises. Pärast saadet vaatad oma köögis tiirutavat äädikakärbest tõenäoliselt hoopis teise pilguga.

     

    Kasutatud foto: Alexis Tinker-Tsavalas

    18 min
  • Sinivetikas – päikeseliste suvepäevade nähtamatu oht
    "Kati ja Dagi looduselugude" esimese hooaja viimases saates räägime suvele vastu minnes millestki, mis võib rikkuda kõige ilusama suvepäeva – sinivetikate õitsengud. Stuudios on loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski, kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp ja külas on Helen Agasild, Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse vanemteadur, kes avab vetikate varjatud maailma.
    Miks vesi on vahel hägune, sinakasroheline või täis „karvaseid“ vetikapallikesi? Kuidas ohutult ära tunda sinivetikate võimalikku esinemist? Kas ka koerad võivad sinivetikatega mürgituse saada – isegi kui nad ainult jalutavad rannas? Kuidas sinivetikamürgid jõuavad loomadeni – ja isegi kaladeni?
    Helen jagab ka teadustöö tulemusi, mille kohaselt enamik sinivetikaid pole palja silmaga liigiti tuvastatavad, kuid teatud visuaalsed märgid – näiteks õline kile veepinnal või kerajad hõljujad – võivad olla hoiatuseks. Eriti tähelepanelik tasub olla mitteametlikes ujumiskohtades.
    Helen rahustab: Eestis pole sinivetikamürgistus kalades seni probleemiks olnud, kuna meie vetikate õitsengud on ajaliselt lühikesed ning kontsentratsioonid madalad. Samas on oluline jälgida Terviseameti infot ametlike randade kohta – ja olla teadlik oma ümbrusest. Ning kui väljas on punane lipp, siis ära mine vette ise ega lase sinna ka oma lemmiklooma!
    25 min
  • Jõevähkide salapärane (ja ohtlik!) maailm
    Tänases episoodis on loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht jõevähkidest – kodumaistest liikidest ja ka võõrliikidest, nende elu muredest ja rõõmudest. Stuudios on Margo Hurt, Eesti Maaülikooli vähimajanduse peaspetsialist, kes aitab avada selle salapärase ööloomakese elu ja ellujäämisvõitluse tagamaid.
    Eestis elab kohalik liik – jõevähk, keda ohustavad mitmed invasiivsed liigid, nagu signaalvähk, marmorvähk ja ogapõskvähk. Mõned neist on inimese toodud, teised võivad loodusesse sattuda ka akvaariumipidajate hooletusest. Margo selgitab, kuidas neid liike eristada – näiteks signaalvähi sõrgede vahel on iseloomulik hele laik ning marmorvähk paljuneb neitsisigimise teel.
    Vähikatk, mida levitavad võõrliigid, on meie jõevähi suurim oht. Ehkki mõnes piirkonnas, nagu Saaremaal, on jõevähkidel läinud hästi, leidub ka kohti, nagu Kurtna järved, kus nad on kadunud. Probleemid võivad tekkida ka teadmatusest, näiteks kui püügivahendeid kantakse ühest veekogust teise või vähipüügiga tegeletakse ilma lubadeta. Aga saade pole ainult tõsine, kuuleme ka palju humoorikaid fakte ja lugusid päriselust!
    29 min
  • Luik: graatsiline ilu ja talvised tragöödiad
    Tänase saate keskmes on meie veekogude uhke ja tundlik tegelane – luik. Eesti Loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp kutsusid stuudiosse ornitoloog Leho Luigujõe, kellega koos räägitakse nii kodumaistest kui ka eksootilisematest luikedest, nende elu rõõmudest ja ohtudest.
    Luikede maailm ei koosne ainult graatsilisest liuglemisest järvel – nende eludes on ka visa ellujäämist ja territoriaalset võitlust. Eestis elab kolm luigeliiki: laululuik, väikeluik ja kühmnokk-luik. Kõige sagedamini näeme talvisel ajal just viimast, kuigi karmides oludes võivad ka nemad hätta jääda – eriti, kui on harjutud inimeste pakutud leivaga ega suudeta enam rännata.
    Leho selgitab, miks mõned luiged siiski Eestisse talvituma jäävad. Saame teada, kuhu nad tavaliselt lendavad ja miks nad agressiivseks võivad muutuda, kui keegi – olgu koer või inimene – nende territooriumile tikub. Lisaks veel emaarmastusest, imprintingust, mustadest luikedest ja paljust muust!
    25 min
  • Viinamäeteod - lemmikloomadest delikatessid?
    Täna kutsusid loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp külla zooloog ja malakoloog Tiina Talvi, kellega rääkisime viinamäeteo huvitavast elust. Miks mõned inimesed peavad tigusid lemmikloomana, teised aga söövad delikatessina?
    Selgitame ka, kuidas määrata teo vanust, kui hästi neil Eestis praegu läheb, kes on tigude vaenlased (üllatus - jaaniussid!) ning kas lätlased söövad tigusid. Lisaks saame teada, kas teolima võib kortsude vastu kasutada, et noorem välja paista :)
    24 min
  • Koibik - pikkade koibadega osav kohaneja
    Tänases osas sukelduvad loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp koos entomoloog Mati Martiniga koibikute maailma. Sa ei oska arvatagi, kui põnev nende elu on, kui kummalised on pulmarituaalid ja kui leidlikud ellujäämisoskused.
    Selgub, et kuigi koibikuid peetakse tihti ämblike sugulasteks, nad pole ämblikud! Nende keha tundub koosnevat justkui ühest osast, ent erinevalt ämblikest puudub neil selge pearindmik ja tagakeha eristus. Eestis leidub koguni üheksa erinevat koibikuliiki, kelle seas leidub nii tagasihoidlikke varjulisi tegelasi kui ka veidi šokeerivaid pulmaelu praktikuid!
    Mati räägib ka troopiliste liikide eripäradest: seal võivad koibikud elada kogukondadena, eraldada lõhnavaid vedelikke enesekaitseks ja isegi tekitada helisid. Meie kliimas elavad liigid on vaiksemad ja üksildasemad, aga mitte vähem huvitavad.
    20 min
  • Haug, Eesti röövkalade kuningas
    Seekord võtame mikri ette (sõna otseses mõttes) ühe Eesti vetes toimetava röövkala, keda küll rahvuskalaks ei kroonitud, aga kes võiks vabalt oma aukohal seista – tervitame haugi! Meiega on stuudios Mehis Rohtla, Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, kes aitab meil sukelduda haugi salapärasesse maailma: alates tema kihvalaadsetest hammastest kuni kalade eluea määramiseni. Räägime ka sellest, kuidas haug elab eri veekogudes, kui vanaks nad võivad elada ja mis teeb meie haugi puhtamaks kui põhjanaabrite oma.
    Kui sa tahad teada, mitu hammast võib olla ühe kala suus (vihje: rohkem kui sul!) või mis teeb haugimarjast lapsepõlve delikatessi, siis see episood on just sulle. Võta istet, pane klapid kõrva – ja hoia sõrmed eemale haugi suust!
    24 min
  • Jänes: armutu armueluga autokoprofaag
    Neljandas osas hüppavad Dagi ja Kati jäneste maailma. Saatekülaliseks on zooloog Anne Kirk, kes avab jäneste eluolu nii linna- kui looduskeskkonnas – alates valge- ja halljänese erinevustest kuni sinihalljänese müsteeriumini. Lisaks räägime jäneseid kimbutavaid haigustest ja kiskjatest, samuti muudest ohtudest, mis jänese arvukust aina kahandavad. Põnevust pakuvad veel jäneste pulmamängud ning omapärane kohastumus - koprofaagia ehk oma väljaheidete söömine.
    Lisaks jagame põnevaid jänesevaatlusi Tallinna tagahoovidest, meenutusi koeri hullutavatest jänestest ning bioloogilist alust populaarsele fraasile “sigib nagu jänes”.
    25 min

About Kati ja Enri looduselood

From the publisher's feed

Eesti loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist, bioloog Katerina Pesotski ja muuseumi hariduskuraator Enri Uusna toovad taskuhäälingus kuulajateni põnevad lood loodusest. Igas saates oleme külla…