See mõtisklus eristab kahte asja, mida me sageli segamini ajame: kontrolli ja vastutust.

Kontroll on tegevus. Vastutus on seisund.

Kontroll võib kaduda – haiguse, vale otsuse, aja või teise inimese valiku tõttu. Vastutus ei kao. Isa jääb isaks. Juht jääb juhiks. Inimene jääb inimeseks.

Episood küsib ausalt, mida tähendab öelda: „Ma annan selle Jumala kätte.“

Kas koos kontrolliga kaob ka vastutus?

Või muutub hoopis selle kaal?

Heebrea mõtlemine tuletab meelde: inimene ei kanna maailma, vaid on hoitav. See ei vabasta vastutusest, kuid seab piirid kontrollile. Vastutus ei pruugi kuuluda sellele, kes juhib, vaid sellele, kes jääb, kui juhtimine enam ei tööta.

See mõtisklus ei paku lahendust ega lohutust.

See paljastab pinge, mis jääb alles siis, kui kontroll kaob, aga vastutus mitte.

Ja küsib, kas vastutus ilma kontrollita murrab inimese…

või hoiab teda koos.