Õpetajate järelkasvu kohal hõljuvad murepilved. Koolis on palju staažikaid õpetajaid, kes heal meelel annaksid oma teatepulga kellelegi üle. 

Üha enam on neid, kes valmis karjääripöördeks, aga kuidas töö kõrvalt jõuda õpetaja tööks vajaliku kvalifikatsioonini?

Millise kivi all peidavad end reaalainete õpetajad?

Anu Vau, Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert kinnitas, et sellest aastast kasvab oluliselt õpetajaks õppijate vastuvõtt. „See, kui me tõstame õpetajakoolituses õppekohtade arvu, ei tähenda muidugi veel, et probleem on lahendatud. Nüüd on oluline läbi mõelda, kust me saame õppijad. Minu hinnangul mõjutab noort inimest kõige enam õpetaja, kes seisab iga päev klassi ees, tema võimuses on

Karjääripöördeks pakub head võimalust „Noored kooli“ programm, mille sünni juures viibis Triin Noorkõiv, kes tänaseks tugib juba alustavaid õpetajaid. „Noored kooli programmi puhul on tegemist süsteemse tegevusega, et aidata õpetaja töö valinul kiiresti areneda. Programmis osalejatel on igal teisel nädalalõpul kahepäevased koolitused õpetaja tööks oluliste pädevuste omandamiseks. Sinna juurde kuulub mentorprogramm ja muidugi väga suur tugi oma lennult. Vanusepiiranguid programmiga liitumisel ei ole, oluline on vaid akadeemilise kraadi, vähemalt bakalaureuse kraadi olemasolu ja valmisolek alustada tööd õpetajana.“

Alustavat õpetajat toetava programmi toel alustas ka Oleg Švaikovski, kes tegi oma elus olulise karjääripöörde ja läks Püha Johannese kooli füüsikaõpetajaks. Oma varasemat elu, mis möödus IT ja tehnoloogiavaldkonnas tegutsedes, peab ta ise justkui ettevalmistusperioodiks õpetajaks kasvamise teel.  „Kooli tulevad tippjuhid toovad oma

Taskuhäälingu 6. episoodis räägime lisaks Õpetajate Akadeemiast, füüsikaõpetajaid tunnustavast ja abistavast programmist „Lae end“,

Vestlust suunas Iiris Saluri, HTM taskuhäälingu „Hariduse tulevik“ toimetaja.