Ecuadorist pärit Antonio Villacise tõi isiklik elu Eestisse 1990. aastal. Enne seda elas ja töötas mees mõned aastad Taanis. Antonio on õppinud ka Muusikaakadeemias, ent lõpuks sai temast ikkagi tõlk. Samuti teeb ta suviti giiditööd, kuna valdab päris mitut keelt. Vanalinn ja selle ajalugu, Lääne-Virumaa ja teised kohad - need kõik tuli endale esmalt selgeks teha, et oleks, mida turistidele rääkida.

Zurab Jänes on eesti-gruusia päritolu noormees, kelle varajane lapsepõlv möödus nimelt Abhaasias eestlaste külas. Ent Gruusia-Abhaasia sõja puhkedes jätsid paljud Ülem-Linda asukad oma kodud maha ja rändasid mujale uut elu rajama.

Emadepäeva eel kohtume kolme emaga, kes kõik on omal ajal ja eri põhjustel Eestis uue kodu leidnud. Ungarlanna Edina Dufala Pärn, kasahhitar Aigul Utebekova ja ukrainlanna Kateryna Levkovska kasvatavad siin rõõmuga lapsi ja on ka muidu Eesti elu-oluga igati rahul.

Sergei Kibus on Eestis sündinud venelane, keda on maast-madalast huvitanud nii fotograafia kui audiovisuaalne kunst. Fotograafiat õppis noormees TTÜ-s ning filmikunsti Balti - Filmi-ja Meediakoolis. Alates 2013. aastast töötab Sergei Nukufilmis operaatorina ent tema loominguline haare on märksa laiem ja sinna kuuluvad ka stsenaariumid, animatsioon, lavastused.

Can Öztürk on sündinud Põhja-Küprosel, kust pere mõne aasta pärast Türki kolis. Eredate lapsepõlvemälestuste hulka kuulub küllatulnud sugulasi täis korter, kus kõigil oli väga lõbus. Ent vanemad kasvatasid lapsi seejuures ka rangelt, toidu söömata jätmine ei tulnud kõne allagi ja kõigi vanemate inimeste poole tuli austava tiitliga pöörduda.

Elke on sakslanna ja Peter šveitslane. Nende ühine perekonnanimi on Wüthrich. Paar kohtus läinud sajandi lõpuaastail, kui Peter tegeles eesti toidukaupade Šveitsi eksportimisega. Otsus kokku jääda ja siis juba üheskoos Eestisse tulla sündis kiiresti. Nende elukohaks sai majanduskriisis ägav väikelinn Võhma, kus misjonäridest abikaasad kohe tegutsema asusid.

Hector Otero sünnilinn on Valladolid. "Tulise temperamendiga" hispaanlase kohta on tema eesti kolleegid maininud, et töökohas pole teist nii malbet, tasakaalukat ja leplikku inimest. Meest ajab see muigama ja ta leiab, et rahvusliku omapära kohta ühest reeglit ei kehti. Eestisse sattus Hector värske arhitektina kodumaise majanduskriisi aastatel ja nüüd on tal siin ka pere. Hispaanlane projekteerib energiasäästlikke puitmaju ja on ka muidu säästliku eluviisi suur austaja.

Bert Langeler on hollandlane, kelle töö, pere ja kodu on Eestis. Sündinud Lõuna-Hollandis, hakkas poiss varakult muusikat armastama. Nüüdseks on ta tunnustatud puhkpillipedagoog, ent Eestisse sattus omal ajal kolleegide õhutusel. Ka Bert ise eelistas noorena palju reisida ja teiste maade muusikaga tutvust teha.

Dario Cavegn on šveitslane ja töötab Eesti Rahvusringhäälingus vastutava toimetajana. Tema sünnilinn on Uster, mis asub Zürichi kantonis. Oma lapsepõlvest mäletab Dario sagedast kolimist ja suurt hulka raamatuid, mis loomulikult alati kõik elukohamuutused kaasa tegid. Ja tähelepanuväärne osa tema lapsepõlvest mööduski raamatuid lugedes.

Dejan Delev on makedoonlane, kes sündis väikeses linnakeses Lõuna-Makedoonias. Lapsepõlve meenutab mees heldimusega, kuna sealt puudusid nutiseadmed ja arvutid. Ilm oli soe, inimesed avatud ja rõõmsad, palju käidi omavahel läbi. Kodust sai Dejan kaasa teadmise, et viisakus ja enesekindlus teevad inimestega suhtlemise lihtsaks. Ka huumorimeel on asja eest.