L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ noorte talentide tänavuse auhinna pälvis Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind, kes plaanib kasutada stipendiumi selleks, et uurida inimtekkelise reostuse mõju Läänemeres elavatele lestakaladele. Tema sõnul on oluline välja selgitada, kas pikaajalise reostuse tulemusena on kaladel evolutsioneerunud viisid, mis kaitsevad neid vähkkasvajate tekke eest, näiteks kas nende kõhumikroobid aitavad vähki põhjustavate reostusainetega paremini toime tulla. Samuti rääkis doktorant saates oma doktoritööst ja sellest, kuidas linnud ja inimesed elavad üsna sarnast pereelu.

Saatejuht on Sandra Saar.

1950-ndatel toimus läänemaailmas deinstitutsionaliseerimise protsess. See tähendab, et psüühiliste erivajadustega inimesi, kes senini elasid suurtes haiglates või varjupaikades, hakati massiliselt asutustest välja kirjutama – tagasi kogukondadesse. Toona leiti see olevat ainuõige inimlik lähenemine, sest miks peaks osa inimestest elama nii öelda teiste eest varjul? Nõukogude Liidus, sealhulgas Eestis, väidetakse, et aset leidis vastupidine – võim suunas järjest enam nii-öelda teistsuguseid inimesi silma alt ära. Kuidas oli tegelikult? Seda uurib ajaloodoktorant Liisa Lail. 

Saatejuht on Sandra Saar.

Farmaatsia doktorant Kairi Tiirik aitab välja töötada haavakatted, mis tulevikus lihtsustab miljonite inimeste elu. Miks taolisi plaastreid vaja on ja millal need turule jõuda võiksid – seda kõike kuuleb taskuhäälingust. Saatejuht on Sandra Saar. 

Teravam kõrv võib kuulda, et helikvaliteet on veidi teistsugune kui muidu. Seda seetõttu, et erakordseid aegu silmas pidades kandsime saate salvestamisel maski. 

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.

Sotsiaalmeedia laialdane levik lubab igaühel levitada oma tõde ning esineda ükskõik kellena. Kuidas aga selles tohutus infotulvas ellu jääda ja aru saada, mis on päriselt tõsi ja mis mitte? Miks on tekkinud üha enam vastandumist teemal peavoolumeedia versus alternatiivmeedia? Kuidas on ajakirjanikud koroonakriisi kajastamisel hakkama saanud? Sellest ja paljust muust rääkis Tartu Ülikooli ajakirjanduse lektor ja Masaryki Ülikooli (Tšehhi) järeldoktor Signe Ivask. Saatejuht on Sandra Saar. 

Erakordseid aegu silmas pidades olime saate salvestamisel kumbki oma kodus, et vältida üleliigseid kontakte. 

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.

Sellest, et meie lapsed ei liigu piisavalt, on räägitud küll ja veel. Kuidas ikkagi teha nii, et lastel liikumisharjumus tekiks ja kuidas saab kool omaltpoolt sellele kaasa aidata? Sellest kõigest räägib lähemalt Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Getter Marie Lemberg, kel endalgi spordivallas tublid tulemused ette näidata. Saatejuht on Sandra Saar.  

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.

In this episode, we talk with Erik Kõvamees about the necessity of studying prison and prison system, additionally, how it is to be a PhD student, who is doing one’s degree remotely. 

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.

Miks on nii, et mõne vähivormi vastu leidub üpris häid ravimeid, teistele aga mitte? Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste doktorant Anni Lepland kuulub uurimisrühma, mis püüab rinnavähi ravimit välja töötada. Millal see juhtuda võiks ja miks võtab ravimite väljatöötamine nõnda kaua aega? Seda kuuleb taskuhäälingust lähemalt. Saatejuht on Sandra Saar.

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.

Ajas rändamine on inimesi köitnud ajast aega. Tegelikkuses on see aga palju lihtsam, kui arvata võiks ja mis peamine – ka kõigile kättesaadav. Tuleb lihtsalt raamaturiiuli juurde minna, meelepärane teos haarata, end mugavalt sisse seada ja ongi võimalus ajas rännata. Tartu Ülikooli Germaani ja romaani keelte ja kirjanduse doktorant Susanna Soosaar uuribki lugejate aja kogemust romaanides, mis käsitlevad Teist maailmasõda. Kuidas? Sellest räägib Susanna Soosaar taskuhäälingus pikemalt. Saatejuht on Sandra Saar.

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.

Mõni meist sööb seeni, teine jällegi mitte. Sellele aga, et seentel on meie ökosüsteemis suur roll, ei saa keegi vastu vaielda, vähemalt nii loodab Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia doktorant Sanni Maria Aurora Färkkilä. Ta uurib, kuidas toitained taim-seen-muld süsteemis ringi liiguvad. Miks see aga meid huvitama peaks? Eks ikka seetõttu, et kui süsteem on häiritud, oleme seda ka meie. Kuidas? Sellest räägib Sanni Färkkilä taskuhäälingus pikemalt.

Saatejuht on Signe Ivask.

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.

Some people eat mushrooms, some people dislike them. Fungi are essential for us – this is what Sanni Maria Aurora Färkkilä, a PhD student at the University of Tartu, hopes everybody knows. She investigates how nutrients flow in mycorrhizal systems. Why should we care? Basically, if the system is affected, so are we. How? Sanni Färkkilä talks about it in the podcast.

Saatejuht on Signe Ivask. 

Taskuhäälingu väljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.