Eesti digiriigi seisukohast märgiline e-residentsuse programm tähistab käesoleva aasta detsembris kümnenda tegevusaasta täitumist. Statistika kinnitab, et lisaks võimeka digiriigi mainekuvandi loomisele on programm riigile ka märkimisväärset rahalist kasu toonud. E-residentsuse programmi saavutustest, väljakutsetest ja tulevikusihtidest räägib seekordses saates e-residentsuse tegevjuht Liina Vahtras.

Üle-euroopalised digioskuste uuringud näitavad, et kuigi eestlaste elementaarsed digioskused ületavad Euroopa keskmist, jääme näiteks põhjanaabritele selles osas siiski selgelt alla. Kuidas riik panustab ja milliseid uuenduslikke programme ellu viib, et eestlaste digitaalne kirjaoskus jõudsalt areneks, tutvustab seekordses saates Karl Andreas Sprenk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Me elame andmepõhises maailmas, kus informatsiooni kättesaadavus ja selle õige rakendamine võivad olla otsustavaks nii riigi arengus kui ka ettevõtete edus. Kuid kuidas võiksid need andmed aidata meil teha paremaid otsuseid ja kas Eesti on valmis avaandmete täispotentsiaali kasutama? Teema üle arutlevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete nõunik Sofia Paes ja Riigi Infosüsteemi Ameti andmete talituse juht Kristjan Lemmsalu.

Eesti Interneti Sihtasutuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Mare Vahtre ning jurist Helen Aaremäe-Saar selgitavad, kui suurt rolli omab isiklik domeen tänapäeva digimaailmas. Domeenid on endiselt vajalikud, rõhutavad saatekülalised, nii ettevõtetele kui ka eraisikutele.

Tõenäoliselt on keskmine internetikasutaja kuulnud mõistet „pilv“, kuid mida see mõiste tegelikult ikkagi tähendab? Mille poolest erinevad avalik ja riigipilv? Mida kujutavad endast pilveteenused ja milliseid funktsioone pakub Eesti Riigipilv oma 36 teenuse kaudu? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele vastavad seekordses saates Taavi Viilukas ja Siim Vene Riigi IT Keskusest.

Kui veel mõnda aega tagasi oli riigile oluliste valdkondade IKT-alusteenuste pakkumine iga vastutava ministeeriumi või selle IT-maja ülesanne, siis alates 2021. aasta lõpust see muutus. Loodi Riigi IT Keskus (RIT), mis võttis selle ülesande enda kanda ja mille jõudsalt kasvav klientide arv kõneleb asutuse vajalikkusest. Millega täpselt keskus tegeleb ja kuidas ollakse rahul nende tööga, avavad seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi diginõunik Kaire Kasearu ning RIT-i teenusejuht Kaupo Laagriküll.

IT-keeles tähistab sõna „kratt“ tehisintellektil põhinevat virtuaalset abilist, millega mõne ettevõtte kodulehe vestlusaknas ehk kohtunud oled. Krattidega on Eestil suured plaanid. Nendest räägib saates Allar Laaneleht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonnast, tutvustades uut arendust Bürokratt.

Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis tuleb juttu IT tööturust ja töötajate hoidmisest ning liikumisest nii avalikus kui ka erasektoris. Saatekülalisteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digioskuste projektijuht Triinu Lätt ja Riigi IT Keskuse personaliosakonna juhataja Elina Orumaa.

Seekordne saade „Olukorrast digiriigis“ keskendub küberturvalisuse olulisusele ja olukorrale Eesti riigis. Saatekülalised on Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse keskuse analüüsija ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna juhi asetäitja ning küberriskide halduse juht Irina Klementi.

Ütlus „Ära küsi, mida riik sinu heaks on teinud, vaid küsi, mida sina oled riigi heaks teinud“ passib seekordse saate sissejuhatuseks päris hästi, sest juttu tuleb riigi ja eraettevõtluse koostööst. Stuudios on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna juhataja Kristi Hunt.