Legendaarne rallimees Margus Murakas rääkis „Peep Pahvi ajahüpete“ järjekordses osas oma kirevast rallimehe karjäärist.

Koerus kasvanud ja sealses Volgade kapitaalremondi tehases oma järge oodanud autodega sõitma õppinud Margus Murakas rääkis sellest, kuidas ta viimasel hetkel jõudis võita Nõukogude Liidu meistrivõistluste medali. „Kuna jäime ALMVÜ treilerist maha, sõitsime rajaga tutvumise- ja võistlusautoga ise Venemaale kohale,“ meenutas ta absurdimaigulist detaili.

Kuula ja vaata, mida Murakas rääkis Eesti ralli konkurentsist, WRC-autoga sõitmisest ning sellest, miks ta siiani võistlustel osaleb. Juttu oli ka karmi spordialaga kaasnevast hirmust ja õnnetustest.

Pärast pikka pausi naasnud videopildiga podcastis „Peep Pahvi ajahüpped“ rääkis korvpalli maailmameister Heino Enden oma karjääri põnevamatest hetkedest.

Heino Enden meenutas esimesi kokkupuuteid kultuslikus staatuses olnud Tallinna Kaleviga ning seda, miks mööda allakäigutreppi Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigasse langeti. „Uus põlvkond tahtis, trennigi tehti palju, aga materjal polnud päris see,“ hindas ta.

Kui Enden otsustas maailmameistrina liituda Moskva CSKA meeskonnaga, püüti teda kättemaksuks mustata. „Kui oli juba teada, et lähen Moskvasse, tehti Tallinnast sinna kõne ja räägiti, et Liidu koondise laagrite vahelisel ajal ma joon ja tõmban l******ga ringi,“ rääkis ta ning lisas, et pahatahtlik vale ei suutnud tema karjääri rikkuda.

Kuula ja vaata, mida Enden rääkis Nõukogude Liidu koondisest, kaheksakümnendatel põnevust pakkunud Kaunase Žalgirise ja CSKA vahelisest duellist, elust Moskvas ning üürikeseks jäänud treenerikarjäärist!

Tänavu kevadel 84. sünnipäeva tähistav Märt Kermon töötab endiselt korvpallitreenerina. Ta ei plaani veel lõpetada.

Sporditeemalises videopildiga podcastis räägib legendaarne korvpallitreener Märt Kermon sellest, milline nägi välja korvpallitreening eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel. Lisaks meenutab ta aega ajaloo sügavaimas kriisis olnud Tallinna Kalevi peatreenerina, tööd kunagises spordikoolis, TSIK-is ja hiljem juba tänapäevastes klubides.

„See, et treeninggruppidest said huvialaringid ja spordimeisterlikkus jäi tagaplaanile, rikkus asja ära,“ võrdles ta aastakümnete tagust ja tänapäeva noorte korvpalli.

Endise kuulitõukaja Ants Kiisa karjäär pakkus hulgaliselt värvikaid seiku, kuid sai vigastuse tõttu liiga kiire lõpu.

Noore poisina maalt Tallinna tulek lõppes Ants Kiisa jaoks koolist välja heitmisega. Spordimehe tahtmist see ei murdnud ning ta jätkas tippu pürgimist.

Värvikaid seiklusi pakkus kuulitõukaja viibimine nõukogude armees ning selle käigus Bakuu rahutuste keskmesse sattumine. Üheksakümnendate alguse keerulisel ajal tähendas aga tippspordis rassimine seda, et ühe sponsori käest sai ta raha asemel kordi kuus suure lihakänaka. Omapärane on seegi, kuidas Kiisa tõukas USA-s Atlanta olümpiaks valmistudes kuuli tavalises linnapargis jalutavate inimeste vahel. Olümpia starti ta aga ei jõudnudki.

Kuula Ants Kiisa meenutusi sportlasaastastest ning tema nägemust tänapäeva treeneri tööle.