Tihti otsime oma reaktsioonidele ja tegevustele põhjendusi väljast. Meid ümbritsev keskkond või inimesed justkui kujundavad meie olekut, mitte meie ise. Kui liiklus on umbes, siis me ju võime pahased olla. Või kui teenindaja on aeglane, siis on meil õigus kurjad olla. Kui lapsed ei käitu meile meeltmööda, siis võime ette loetleda nimekirja, millised meie soovime, et nemad oleksid. Kui ma elukaaslase käitumist ei aktsepteeri, siis ma võin ju talle sellest märku anda ignoreerimisega? Kui ta ei tee nii, nagu mina tahan, siis on tulemuseks see, et kellegi peres ei ole tore olla.Aga kui vaataks seda natuke teise nurga alt? Äkki ei annaks enam nii palju enda väge ja jõudu teistele ära? Usu mind, tegelikult on väestatud ja vastutusvõimeline inimene palju parem olla, kui teistest sõltuv üles-alla hüplevate emotsioonidega inimene.Podcasti tunnusmuusika ja helitöötlus: Siim Koppel