Podcast Teadlikum ema

Kujuta ette maailma, kus lapsed saaksid õppida ainult seda, mis neid päriselt huvitab.

Ei mingit sundimist. Ei mingit pisaratega matemaatikat. Ei mingit tunnet, et oled rumal, sest keemia või füüsika lihtsalt ei jõua kohale.

Kas sellistest lastest kasvaksid laisad ja vastutustundetud täiskasvanud? Või hoopis uudishimulikud, loovad ja ennast juhtida oskavad inimesed?

🤔 Aga mis siis, kui laps ei taha õppida matemaatikat?

🤔 Kas kõiki kooliaineid on päriselt elus vaja?

🤔 Kas pingutamine peab olema ebameeldiv, et see meid arendaks?

🤔 Ja kas laps, kes saab matemaatikas pidevalt halbu hindeid, õpib lõpuks matemaatikat või hoopis seda, et ta pole piisavalt tark?

Selles podcastis mängin ühe päris pöörase mõttega: mis juhtuks, kui me laseksime lastel õppida rohkem oma huvist lähtudes?

Räägin ka sellest, miks vabadus ei tähenda vastutusest loobumist, miks raskused võivad olla arenguks vajalikud ja miks koolis pingutamine ei tohiks tulla lapse eneseusu hinnaga.

See episood on nii noortele, kes on kunagi mõelnud „Miks ma pean seda üldse õppima?“, kui ka emadele, kes on õhtuti lapse kõrval istunud ja mõelnud: „Kas see kõik peab tõesti nii raske olema?“

❤️ Kuula koos oma teismelisega. Võib-olla sünnib sellest üks vestlus, mida olete ammu vajanud.

Ja ma tahaksin väga teada sinu arvamust: kui sina oleksid saanud koolis valida, mida õppida, siis millised ained oleksid sinu tunniplaanist kadunud?

Kas emad põlevad läbi või annab nende keha märku, et vanaviisi enam ei saa?

Miks muutub naine ühel hetkel väsinuks, ärrituvaks ja kärsituks? Miks ei jaksa ta enam seda, millega varem justkui mängleva kergusega toime tuli? Kas tegemist on emaduse läbipõlemise, perimenopausi või hoopis mõlema koosmõjuga?

Selles podcastis arutleme, kui hämmastavalt sarnased võivad olla emade läbipõlemise ja perimenopausi sümptomid ning miks on neid vahel keeruline eristada.

Kas naised on aastaid liiga palju teinud ja püüavad nüüd sama tempoga jätkata, kuigi nende keha vajadused on muutunud? Või oleme loonud emadusest rolli, milles naine peab lõputult andma, korraldama, vastutama ja toime tulema?

Räägime sellest, miks naised ei oska või ei saa koormust vähendada, kuidas hormonaalsed muutused võivad mõjutada stressitaluvust ning miks ei pruugi lahendus olla lihtsalt rohkem puhkamises või paremas ajaplaneerimises.

Ja küsime ühe ebamugava küsimuse: kas naine on tõesti läbi põlenud või on ta lihtsalt jõudnud punkti, kus ta ei suuda ega taha enam kõike endisel viisil kanda?

See on vestlus naise kehast, emadusest, nähtamatust vastutusest ja sellest, miks senine elukorraldus ei pruugi enam toimida.

Lapse haridusteel kipub vastutus vahel muutuma justkui kuumaks kartuliks, mida õpetajad ja vanemad üksteisele edasi veeretavad.

Kool ootab, et kodu toetaks, kontrolliks ja vastutaks. Vanem eeldab, et õpetamine ja õppimise korraldamine on kooli ülesanne. Ja kusagil nende kahe vahel on laps.

Aga kelle vastutus lapse haridustee tegelikult on?

Selles podcasti osas võtame luubi alla just vanema rolli. Mida peaks vanem kindlasti tegema, et lapse haridustee oleks sujuvam? Mille eest vastutab vanem, mille eest kool ja mille eest laps ise? Kui palju peaks vanem õppimisse sekkuma, millal nõudma, millal toetama ja millal hoopis sammukese tagasi astuma?

Vaatame üle ka need kohad, kus vanem võib parimate kavatsustega võtta enda kanda liiga suure osa lapse vastutusest – või vastupidi, oodata koolilt midagi, mis peaks algama kodust.

Eesmärk ei ole leida süüdlast, kelle kätte „kuum kartul“ lõpuks jätta, vaid saada selgemaks, milline on vanema osa lapse haridusteel ja kuidas aidata lapsel samm-sammult ise oma õppimise eest vastutust võtta.

Õpetajana ütlen vanematele ühe asja: pange laps kooli nii hilja, kui võimalik.

Miks ma nii ütlen? Sest koolivalmidus ei tähenda ainult seda, et laps oskab lugeda, kirjutada ja arvutada.

Selles podcastis räägin väga mahlakate näidete kaudu sellest, miks tekivad lastel koolis probleemid, miks mõne lapse jaoks muutub koolitee valusaks ja mida võiks iga vanem teada enne, kui laps kooli läheb.

🎧 Kuula, kui sinu laps läheb kooli või juba käib koolis. See episood võib panna sind nii mõndagi hoopis teise pilguga vaatama.

Viimastel aastatel on paljud õpetajad ja lapsevanemad küsinud sama küsimust:

mis toimub lastega?

Ja kuidas riigi otsus muuta lävendit mõjub laste tulevikule?

Selles episoodis vaatame ausalt otsa sellele, mida päriselt näeme klassiruumis ja kodudes. Kas lapsed on tõesti “lollimaks jäänud” või on muutunud hoopis keskkond, milles nad kasvavad? Räägime:

– miks lastel on raskem keskenduda

– kuidas nutiseadmed mõjutavad aju ja õppimist

– miks motivatsioon ja pingutustaluvus on langenud

– mida koolisüsteem teeb (ja mida ei tee)

– kus on vanemate roll ja vastutus

See ei ole kriitika laste suunas. See on katse mõista sügavamalt, miks õppimine ei toimi enam nii nagu varem — ja mida me saame teha teisiti.

🎧 Kui sa oled lapsevanem või õpetaja ja tunned, et “midagi on paigast ära”, siis see episood on sulle.

🎙️ Kuidas ometi need lapsed õppima saada?

Kui lapsega õppimine on muutunud igapäevaseks võitluseks, kui sa oled proovinud preemiaid, karistusi, seletamist, ähvardamist – ja ikka on tunne, et laps kas ei viitsi, ei hooli või ei suuda, siis see osa on sulle.

Selles episoodis räägime ausalt: miks sundimine ei tööta, miks “ta on lihtsalt laisk” on liiga lihtne vastus ja mida tegelikult tähendab lapse sisemine motivatsioon.

Vaatame õppimist läbi närvisüsteemi, emotsioonide ja mina-pildi prisma: mis juhtub lapse ajus, kui vanem survestab miks osad lapsed “lukustuvad” õppimise ees

Kui sa oled kunagi mõelnud: “Ma ei taha oma lapsega iga päev sõdida, aga ma ei oska ka teistmoodi.” …siis see episood on sulle. 💛

Kas su laps on õppimise “välja lülitanud”? Kodutööd on lahing ja motivatsioon kadunud?

Uues podcastis räägib Kertriin Petrov, mis on õpistreik tegelikult, miks see tekib ja kuidas last tagasi õppimise juurde tuua ilma murdmata tema enesekindlust.

Kui surve ei tööta — kuula seda.

See podcast räägib teismelistest ja nende vanematest ausalt ja sügavalt – ilma süüdistamise ja lihtsate loosungiteta. Uurime, miks teismelised mässavad, miks nad ei õpi, miks nad vaikivad ja miks see vanematele nii väga haiget teeb. Toetume psühholoogiale, neuroteadusele ja C. G. Jungi mõtetele, et mõista, mis toimub teismelise sisemaailmas ja vanema südames.

See on podcast neile, kes tunnevad, et kodus on korraga liiga palju vaikust, mühatamist ja valu. Siin otsime kontakti, mõistmist ja koostööd, mitte kiireid nippe. Sest teismelise kasvatamine ei ole ainult lapse areng – see on ka vanema sisemine teekond.

Aasta lõpus ei vaata ma tagasi selleks, et hinnata, kui hästi mul läks.

Ma vaatan tagasi, et märgata, milliseid küsimusi ma endaga kaasa kannan.

Selles episoodis vastan ausalt küsimustele nagu: – millal ma reageerisin, kuigi oleksin tahtnud vastata – kus ma ootasin endalt liiga palju – millal sain aru, et väsimus ei ole iseloom – mis jäi lahendamata ja miks see oli okei

Ma ei räägi sellest, kuidas „peaks“. Ma räägin, kuidas mul päriselt oli.

Ja ma kutsun sind samal ajal neid samu küsimusi endalt küsima. Mitte korraga. Mitte õigesti. Lihtsalt ausalt.

Võta paber või märkmik. Või vasta mõttes. Või kuula ja pane tähele, kus miski sind kõnetab.

See ei ole episood lahendustest. See on episood märkamisest.

Ja see on hea koht, kust uude aastasse edasi minna.

🎙️ Kas jõuluvana ja päkapikud või mitte — podcasti tutvustus

Selles episoodis sukeldume ühte talvehooaja kuumimasse vaidlusteemas: kas lapsed peaksid uskuma jõuluvana ja päkapikke või mitte? Arutame, kuidas erinevad pered seda traditsiooni tõlgendavad, mis on maagilise jõulumaailma plussid ja miinused ning kuidas mõjutavad sotsiaalmeedia tulised arutelud vanemate otsuseid. Räägime lapse psühholoogilisest arengust, usalduse rollist ning sellest, kas on üldse vaja valida rangelt “jah” või “ei”. Mõnus, mõtlik ja kerge huumoriga vestlus, mis aitab mõista, miks see teema meid iga talv uuesti kõnetab.