Põhjala essee #7: Marit Ilison. Mõistuse lõpp ja jumalik ilu

Disainer Marit Ilison arutleb haaravalt oma põhialade moe- ja interjööridisaini ning keha ja ruumi vaheliste suhete üle. Kuuleme pihtimuslikke mõtisklusi mõistuse väljalülitamisest, moelooja tüdimusest ja pisaratest, koroonaaja päästvast mõjust ning pühendumisest kui otseteest algallikani. Saatest jääb kajama mõte: „Oma ande rakendamine, millegi tegemine pühendunult on põhjus, miks me siin oleme. Kui me ei kasuta oma annet, siis on see kõige suurem energia ja ressursi raiskamine.“

***

„Põhjala essee“ toob kuulajani Kopli poolsaarel kostuva lainemüha, linnulaulu ja sinna sekka ka kreissae terava tsiuuu ja Bekkeri sadama vahet kimavate kallurite kõmina vahel asuva Põhjala tehase isiksuste galerii - kunstnikud, loojad ja südamega ettevõtjad -, kellest igaühel on vähemalt üks võimatuna näiv missioon ja mitu kraadi meeletust.

„Põhjala essee“ taskuhäälingus mõtisklevad need end Kopli ääremaaga sidunud isiksused teemadel, mis neil parasjagu hingel. Uue aja väljakutsetest, absurdist ja imedest, isiklikust pealisülesandest, usust, lootusest ning armastusest.

Saateid saadavad helid, mis lindistatud otse tehase südamest.

Ime sünnib Põhjalas.

Autor: Merle Liivak-Praks (Ajakiri EMA)
Külaline: Marit Ilison
Heli: Johannes Ahun, Mari Meentalo (OOPUS)
Helikunst: Sander Mölder
Graafiline disain: Stella Skulatšjova