Taru kallale

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 11. osa külaline on Pekingi olümpiamängudel murdmaasuusatamises võistelnud Aveli Juursalu (neiupõlvenimega Uustalu), kelle uus armastus on disc golf.

Alustuseks räägime üksjagu suusajuttu, sest Aveli polnud varem kõva häälega kuulutanud, et teeb 23aastaselt murdmaaga lõpparve. Miks? Kui raske südamega too otsus langes? Ja muud asjasse puutuvad küsimused, nagu Eesti naiste koondise puudumine, lööme loomulikult letti.

Kõige toredam uudis on tegelikult see, et Aveli on lapseootel ja saab talvel emaks. Aga novembris kavatseb ta veel usinasti kettaid loopida ning õnneks on Eestis piisavalt disciradu, kuhu pääseb ka beebivankirga kenasti ligi, nii et see paus ei kujune ilmselt liiga pikaks. Arvestades, et abikaasa Timo Juursalu on Eesti discgolfiliidu president, siis peaks kaardid olema igati soodsad.

Aveli tutvus disc golf'iga põhikoolis ehk juba ammu, aga PDGA võistlustel on ta osalenud alates 2023. aastast. Kusjuures tema suusatreener – eelmisel suvel oli ta veel ju selle ala tippsportlane – polnud üldse vaimustuses, et Aveli mööda discivõistlusi kondab.

Aga Avelil läks mullu nii hästi, et ta teenis Eesti meistrivõistluste FPO klassi kutse lausa kahelt erinevalt mõõduvõtult ning sättis treeningplaanid lõpuks selliselt, et saaks ikka Jõulumäel ära käia. Sel suvel oli lahedam, sest suusatamisega seotud kohustusi polnud.

Loomulikult ei saanud jätta uurimata, kes on siis Juursalude peres kõige osavam ketaste taltsutaja, kui tihti nad koos mängimas käivad ja ega nad segapaarismängu Eesti meistrivõistlusel tülli ei pööranud. Natukesest beebijutust ja Alaveri Matist polnud samuti pääsu. Sõnaga, teemasid Aveliga jätkus.

Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 10. osa külaline on 17aastane Roland Kõur, kes naasis äsja elu esimeselt võistlusreisilt USAst.

Alustuseks uurisime Rolandilt loomulikult kauge maa muljeid. Mida ta seal tegi, mida põnevat nägi? Kas ta suutis seiklust nautida või ägas pingekoorma all? Kuidas kohalikud ta vastu võtsid?

Tulihingelisemad discisõbrad teavad Rolandit juba ammu, ent mõne aastaga on varateismelisest tõusvast tähest sirgunud Eesti tippmängija, kuigi ta käib alles Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassis. Kas kool segab disc golf'i või vastupidi? Kas õppimiseks enam jagubki motivatsiooni, kui aastane auhinnarahasaak küündib 11 000 USA dollari lähedale?

Millisena näeb ta oma lähitulevikku? Kas profikarjäär ahvatleb? Kuivõrd teadlikult ta selles suunas töötab? Millised on tema tugevused-nõrkused? Kas mäng, mida Roland on juba ümmarguselt pool elu mänginud, ära ei tüüta?

Vastuse saavad need ja paljud muud küsimused.

Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 9. osa külaline on viiekordne Eesti meister Albert Tamm.

Albert on kodumaal haruldane nähtus, sest tuuritab suurema osa hooajast USAs. Nii juba kolmandat aastat jutti. Uurisime, milline on elu matkaautos. Üksik? Tüütu? Hoopis meeldivalt vaba? Midagi neljandat? Kui keeruline on kodustega distantsilt suhteid hoida?

Visketehnika analüüsi asemel püüdsimegi võimalikult palju saada teada, milline on elu profituuri kaadri taga. Seal, kuhu kaamera ei ulatu ja mida YouTube'ist ei näe. Selgub, et nii mõnigi kettagolfar elab tavalises sõiduautos ja peab hädasti auhinnalisele kohale jõudma, vastasel juhul lihtsalt ei jagu järgmiseks etapiks raha.

Kui suurt raha teenimise survet tunneb Albert? Milline on tema hooaja eelarve?

Kuivõrd tegemist on spordisaatega, siis piilusime natukene ikka viimase kahe ja poole aasta protokollidesse kah. Miks on tulemused olnud just sellised? Mis on tema kriteeriumite järgi õnnestunud võistlus?

Lõpetuseks natuke päevakajalist juttu kah. Esiteks kodusest suurvõistlustest, teiseks (Pariisi) olümpiamängudest. Tamm kavatseb seal jälgida eelkõige kaht asja: kuidas läheb sõber Johannes Ermil kümnevõistluses ja staaridest kubiseval USA korvpallikoondisel.

„Taru kallale“ püüab teid rõõmustada kaks korda kuus. Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 8. osa külaline on Euroopa discgolfifestivali üks korraldajatest ja Eesti discgolfiliidu juhatuse liige Ralf Rogov.

Saate esimeses pooles keskendusime järgmisel nädalal Tallinna lauluväljakul toimuvale Euroopa profituuri etapile. Milline töölõik valmistab korraldajatele enim peavalu? Millised olid mulluse EMi õppetunnid? Kas ka seekord pole pääsu öisest rassimisest?

Miks on rajameister soomlane Seppo Paju, mitte mõni eestlane? Mille poolest erineb tänavune rada eelmise aasta EMi omast? Kust tuleb 550 000 eurot? Kui suur tragöödia see olnuks korraldajatele, kui Kristin Tattar poleks vigastusest aegsasti taastunud? Kas korraldajad on valmis, kui mõni nupust nikastanud pealtvaataja otsustab rajale tormata?

Vestluse teisel poolajal rääkisime Ralfi tööst juhatuses ja spordiala seisust Eestis laiemalt. Mis on hästi, mis halvasti? Ühtlasi uurisime, millega kettagolf vana jalkamehe enda rüppe meelitas. Boonusena saab teada, millise tuntud jalgpallitreeneriga koos Ralf elu esimese discimängu tegi.

„Taru kallale“ püüab teid rõõmustada kord kahe nädala jooksul. Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 7. osa külaline on Tarmo Tomson – mees, kes läbis Tartu suusamaratoni raja disc golf'i mängides.

Jah, te lugesite õigesti. Tarmo saatis esimese ketta 27. juuni õhtupoolikul Tehvandi raja 17. tiilt teele ning kõigest 23 tundi ja 23 minutit hiljem oligi ta otsapidi Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuse õuel, et ketas korvi visata. See on pikima raja (62,22 km) mitteametlik maailmarekord.

Eesmärgini jõudmiseks kulus 1258 viset, kolm banaani ja teist sama palju pakki vinnutatud veiseliha, üks hamburger, pudel sääsetõrjet ning ca kümme liitrit erinevaid vedelikke (vesi, spordijook, kohv). Kadunuks jäi neli ketast, see-eest sai päästetud üks koer.

Otseloomulikult huvitab meid, miks üks inimene sellise teekonna ette võtab, milliseid takistusi tuli teel ületada ning mitu korda ta jõudis kahetseda ja loobumisele mõelda.

„Taru kallale“ püüab teid rõõmustada kord kahe nädala jooksul (tõsi, seekord venis paus eri põhjustel ootamatult pikaks). Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 6. osa külaline on 2022. aasta Eesti meister ja võistkondlik maailmameister Rasmus Metsamaa.

Saatus on Metsamaad ülalmainitud ilusate saavutuste järel kõvasti nöökinud. Üks tervisehäda ajas eelmisel aastal teist taga, mistõttu jäi hooaeg lünklikuks ja oodatust edutumaks. Metsamaa ei salga, et kogemus oli ütlemata rusuv ja pani vaimujõu tugevasti proovile.

Kuidas sellise olukorraga toime tulla? Kas peast käis läbi ka mõte kõik kuradile saata?

Metsamaa on üks neid, kes võib end julgelt tippsportlaseks nimetada. Tema päevad koosnevad trennidest – kord on ta sportlase, kord treeneri rollis. Nimelt on ta ka paberitega juhendaja. Millised on tema ambitsioonid ses vallas?

Ebaõnnestunud 2023. aasta tähendas ka seda, et Rootsi kettatootja Latitude 64 ei pakkunud eestlasele enam nii magusat lepingut, mistõttu on tänavu finantsseis märksa pingelisem. Kuivõrd suur on surve teenida võistlustelt auhinnaraha ning kuidas teha nii, et see mõjutaks mängu võimalikult vähe?

Mis juhtub, kui ta viskab võistlustel mõne teise firma ketast peale sponsori omade?

Lisaks avaldab Metsamaa mõned head nipid, kuidas vähendada kehva viskega kaasnevat ärritust ning selgitab, miks meil tasub jätta meelde 14aastase neiu Jonell Posti nimi.

„Taru kallale“ püüab teid rõõmustada kord kahe nädala jooksul (tõsi, järgmine osa läheb eetrisse ilmselt kolme nädala pärast). Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 5. osa külaline on discgolfivaatleja, endine alaliidu juhatuse liige Rainer Lipand.

Kuivõrd Rainer on ala tipptaset jälginud teraselt kümmekond aastat, siis arutlesime, kuidas disc golf on ajas muutunud ning kuhu ta liigub. Kas kese jääbki USAsse või on Euroopal ka lootust?

Võtsime luubi alla tänavuse USA profituuri alguse. Mida järeldada sellest, et mullu kõik neli suurt slämmi võitnud Kristin Tattar on sel kevadel olnud Major'itel viies ja kuues? Kuidas suhtuvad ameeriklased sellesse, et naiste mäng hakkab neil nii-öelda käest libisema, sest eurooplannad trügivad aina jõulisemalt tippu?

Mida tasub meeste hooaja algusest esile tuua? Kas Paul McBethi aeg on lõplikult ümber? Kas Albert Tamme mäng ongi nii ebastabiilne kui protokollidest tundub?

Otseloomulikult ei saanud kümmekond aastat Eesti discgolfiliidu juhatuses tegutsenud mehelt jätta küsimata, mis on koduvabariigis sel alal hästi, mis halvasti. Kas discikommuun on tegelikult ka nii sõbralik kui kõrvalt tundub? Kui palju on Rainer puutunud kokku petistega ja mida nendega teha?

Lisaks tegime selgeks, mis imeloom on PDGA koordinaator (Rainer pidas sedagi ametit kümmekond aastat) ja viskasime pilgu peale Euroopa profituuri algusele.

„Taru kallale“ püüab teid rõõmustada kord kahe nädala jooksul (seekord venis paus pisut pikemaks tervislikel põhjustel). Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 4. osa külaline on võistkondlik maailmameister ja parasjagu Eesti naiste edetabelis neljandat kohta hoidev Kristi Unt.

Toidutehnoloogia haridusega Kristi töötab Maag Grupis tootearendajana ja lennutab selle kõrvalt väga osavalt kettaid, kuigi võtab asja enda sõnul vabalt. Isegi ootamatult vabalt. Platsitrennidega ülearu pead ei vaeva, võistlusi põhjendamatult suureks ei mõtle.

Teekond MM-kullani algas sellest, kui ta palus endiste kolleegide „turunduse“ tulemusena jõuludeks disc golf'i stardipaketti. Mis teda selle ala juures võlus? Millal läks asi tõsiseks? Kas üldse ongi läinud, kuigi tulemustest võiks seda järeldada?

Kuivõrd närvis ta esimest korda USAs võisteldes oli? Kui äge oli tulla maailmameistriks? Mis mõtteid tekitasid 2023. aasta USA naiste meistrivõistlused, kus ta oli viimase päeva hommikul esikuuikus, ent vajus lõpuks 11ndaks? Kas ta püüdleb elukutseliseks mängijaks?

Tallinnas toimunud EMi koondisest langes Kristi viimasel hetkel välja – kui palju ta seda põdes? Millist disc golf'i reeglit ta muudaks, kui saaks?

Meeleoluka vestluse käigus saavad vastuse need ja paljud muud küsimused. Muuhulgas avaldab Kristi, millised poelettidel lesivad tooted on tema arendatud ja tutvustab põgusalt, kuidas käib uute grillvorsti maitsete arendamine.

„Taru kallale“ rõõmustab teid kord kahe nädala jooksul. Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 3. osa külaline on valitsev Eesti meister – nii suvel kui ka talvel – Kaidi Allsalu, kes alustas rahvusvahelist võistlushooaega märtsi lõpus USA naiste meistrivõistlustel.

Uurisime, kui keeruline on minna lumehangede vahelt otse major-kategooria ehk absoluutsele eliitvõistlusele. Kusjuures see ei kuulunud esiti üldse Kaidi võistluskalendrisse, aga abikaasa Andres pakkus talle Jõulumäel sportlik kihlveo, mille võit lennutaski Kaidi üle Atlandi ookeani.

Kuivõrd Allsalude peres sirgub kaks last – kaheksa-aastane Sofia ning kolme ja poolene Sebastian –, siis on võrrandis märksa rohkem muutujaid kui aeg ja raha. Kaidi on paar korda varemgi USA profituuri väisanud, ent kuude kaupa ära olemine on välistatud.

„Võib-olla kuu aega kannataks, aga tunnen, et kolm nädalat ära olla on selline aeg, mida võiks ka tulevikus ette võtta, kui pere on nõus,“ arutles ta.

Üldiselt võistleb ta tänavu Euroopa profituuril, ent valitud etappidel. „Mängu tulebki pere, kes tegelikult tahaks, et ema oleks ka vahepeal kodus. Päris nii ei saa, et teen kõik kaasa. Hing muidugi ihkaks, aga natuke tuleb reaalsusele ka näkku vaadata. Lapsed tahavad emaga ka olla,“ rääkis Kaidi.

Lisaks vestlesime üksjagu disc golf'i vaimsest poolest (ärevus, kannatlikkus, ärritumine jms), abikaasa toest nii võistluste ajal kui ka eel ja järel, selle mängu võlust ja valust, USA disciskeenest ning muudest asjadest, mis tundusid küsijale huvitavad.

„Taru kallale“ rõõmustab teid kord kahe nädala jooksul. Saadet veab Mart Treial. Kirjad ja joonistused on oodatud aadressil [email protected].

Hüva kuulamist!

Õhtulehe kettagolfiteemalise taskuhäälingu „Taru kallale“ 2. osa külaline on kirglik discisõber Indrek-Eliel Tambek, kes on võtnud südameasjaks Ukraina disc golf'i kogukonna aitamise.

Ta on käinud viimase 13 kuu jooksul neli korda Ukrainas, viinud sinna nii abipakke kui ka külastanud kohalikku PDGA võistlust. Uurisime Tambekilt, mida ja miks ta täpsemalt teeb ning mida ta on seal näinud, kuulnud, kogenud.

Miks ukrainlastele sõja ajal disc golf? Kuivõrd hirmutav ja keeruline on sinna reisida? Milline on sealne disciskeene? Kas on veider loopida kettaid riigis, kus samal ajal plahvatavad pommid ja vihisevad kuulid? Vastuse saavad need ja paljud muud küsimused.

Küllap on Tambek paljudele discisõpradele tuttav kui mees, kes on koostöös Discgolf.ee-ga isegi taskuhäälingut vedanud. Seega tuli jutuks, mis teda kettagolfi juures võlub ja millist rolli see tema elus täidab.

Muide, Tambek on ka Märjamaa vabakoguduses pastor. Loomulikult kasutasime juhust ja uurisime, mida see täpsemalt tähendab ja kas kristlik maailmavaade muudab teda discirajal kuidagi rahulikumaks kah.

Hüva kuulamist!