Kui Priit Pedajas lavastab Madis Kõivu, siis juhtub midagi, mida teatrilt ehk enim oodatakse: et lavastaja oleks autoriga kongeniaalne, et autor ja lavastaja seguneksid lavastuses nii, et pole võimalik osutada, kus lõppes autorsus ning millal algas interpretatsioon.