Matusediplomaatia - paavsti matustel leidis aset geopoliitiline troonide mäng, kus Eesti president Alar Karis istus tähelepanuväärselt Donald Trumpi pere kõrval. Ukraina president Zelenski ja Trump kohtusid silmast silma mitte Valge Maja ovaalsaalis, vaid Vatikani Püha Peetruse katedraalis. Kas nende lühisuhtlus võiks mõjutada Ukraina sõja käiku?

Jüri Mõis lammutab jälle - ekspankur on teinud meedias pöördelise tagasituleku, avaldades oma toetust Donald Trumpile. Ta rõhutas, et tuleks kuulata Trumpi otse-esinemisi ja pidas CNNi "liberaalset maailmavaadet" tähtsusetuks.

Kaamerad ja jälgimine - uudised politsei autonumbrite jälgimisest on tekitanud avalikkuses vastakaid arvamusi. Saatejuhid arutlesid, kas see on tavapärane jälgimine avalikus ruumis või viib jälgimisühiskonnani. Inimesed jätavad oma elus niikuinii pidevalt digitaalseid jälgi - kaardimaksed, turvakaameraid, näotuvastus - mistõttu on raske mõista, miks just autonumbrite jälgimine on nii suurt pahameelt tekitanud.

Von Focki näod - mänguline kampaania, kus inimesed saavad AI abil oma näo asetada tegelaste kehale on tõstatanud küsimusi näitlejate intellektuaalomandi õigustest - kas seriaalitootja võib näitlejate kujutisi selliselt kasutada turunduseesmärkidel? Näitlejate Liit on tõstatanud teema, kas näitlejatel peaks olema suurem kontroll oma kujutiste üle.

Droonide sõda - autonoomsed lennumasinad on muutnud sõjapidamist fundamentaalselt, eriti Ukraina sõjas. Eestis on droonide arendamise ja väljaõppega probleeme - droonioperaatoreid on vähe ja droonijuppe Euroopas ei toodeta. Erasektori tegelased nagu Janno Siimar ja Taavi Kotka arendavad droonioskusi, samal ajal kui riiklik sektor jääb maha. Küsimus jääb: kas tänapäeval on mõtet sõdureid eesliinile saata, kui droonid saavad palju teha?

Infosõda borrelioosi ümber - kuigi antibiootikumid on teaduslikult tõestatud ravimeetod, usuvad paljud "kroonilise borrelioosi" müüti ja kulutavad raha alternatiivsetele ravimeetoditele. Tegelikult võiksime aga kasutada borrelioosi vastast vaktsiini, mis on maailmas täiesti olemas.

Pessimistlikud eestlased - Eesti inimeste majanduslik pessimism kasvab alates 2023. aasta algusest, eriti võrreldes lätlaste ja leedulastega. Võimalikud põhjused ulatuvad pensioniraha kulutamisest kuni toiduhindade, kommunaalkulude ja Euribori tõusuni. Toidupoed märkavad, et inimesed ostavad vähem ja odavamaid tooteid. Maksude tõstmine ja kogukulude kasv on viinud selleni, et iga neljas perekond ei tule oma sissetulekutega toime. See loob soodsa pinnase populistidele valimiste ajal, kuid kas radikaalsed lubadused tagavad Eesti julgeoleku?

Laseri podcasti toetab Prisma Peremarketid.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.