Leedu börsil noteeritud riigifirma Ignitis omandas kuskil poolteist aastat tagasi riigilt õiguse Ruhnu ja Saaremaa vahelisel alal meletuureparki arendada, rääkis Ignitise Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees Timo Tatar. "Omandasime selle õiguse koostöös Taani partneri Copenhagen Infrastructure Partnersiga ja ma usun, et selline Taani, Leedu ja Eesti koostöö võib olla midagi unikaalset, mida teistel arendajatel ei ole," rääkis Tatar.

Teistel Eesti arendajatel teatavasti täna veel sellist tugevat strateegilist partnerit, kes projekti nii raha kui ka kogemusega panustab, pole, rääkis Tatar.

Inimesed hoolivad järjest rohkem sellest, mis nende ümbruses toimub ja kavandatakse, sõnas Tatar. "See on täiesti normaalne, ja selles osas ilmselt Leedu ja Eesti inimesed väga palju ei erine."

Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes meretuuleparke kavandavad ja kindlasti kõik need projektid ei realiseeru, ütles Tatar.

Leedus ollakse arendusega jupp maad ees. Põhjuseid on mitmeid, aga Tatari hinnangul võiks üks neist olla Leedu tuumajaama Ignalina sulgemine. "Olgem ausad, see Ignalina sulgemine 2009. aasta lõpus jättis Leedu väga-väga sügavasse energiadefitsiiti ja meretuulega on võimalik seda kiiresti suures mahus vähendada," rääkis Tatar. See võib olla ka miks Leedu on nii palju julgemalt mereetuleparke juba täna arendamas, lisas Tatar.

Asekantslerina energiapoliitikat kujundades oli parajalt tegemist, et optimaalne Eesti energia tootmisportfell, mis vastab prognoositavale elektritarbimisele, rääkis Tatar. "Minu seisukohad meretuule osas pole sugugi muutunud. Olen jätkuvalt seda meelt, et kõigepealt on mõistlik ära kasutada maismaatuule potentsiaal ja seejärel meretuule potentsiaal, sest nii on ühiskonnal odavam."

Maismaal on taastuvenergiat soodsam toota, aga ühel hetkel tuleb minna merele. "Eestis oleme täna sellest veel muidugi väga kaugel ja maismaal on veel ruumi küll," hindas Tatar. Kuna meretuuleparkide arendus võtab aega, siis tuleb meretuulega juba praegu tegeleda," sõnas Tatar.

Intervjuus Timo Tatariga rääkisime veel tema tööst energeetika asekantslerina, tuumaenergia potentsiaalist, salvestustehnoloogia arengust ja energiajulgeolekust.

Intervjueeris Ireene Kilusk.

Foto: Andras Kralla