31.10.2025 Terviseuudised: Priit Tampere: Haigla ei tohi piirduda seintega – peame liikuma patsiendile lähemale by Äripäev

Kui Eesti on maailmas vabaduselt tipus, siis mida tähendab see meie endi vastutuse jaoks? „Soraineni sageduse“ valimistekuu saates arutavad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, miks demokraatia püsimine ei sõltu ainult valitsusest, vaid iga kodaniku valmisolekust oma rolli täita.

Kaljulaidi ja Jõksi sõnul on kriisid toonud kaasa ohu, et otsuseid tehakse liiga kiirelt ja demokraatlik arutelu jääb tagaplaanile. Samas näevad nad lahendust aktiivses kodanikuks olemises ning uue põlvkonna kaasamises ühiskondlikesse aruteludesse. Saates räägitakse ka Demokraatia Akadeemiast – noortele suunatud programmist, mis aitab kasvatada tulevasi liidreid ja tugevdada Eesti demokraatia alustalasid.

Saatejuhid Helery Maidlas ja Mario Sõrm kutsuvad kuulama mõttevahetust, kus selgub, miks valimiste ajal on igaühel meist rohkem võimu kui ministri portfellis.

Pildil vasakult: Helery Maidlas, Kersti Kaljulaid, Allar Jõks ja Mario Sõrm

Pildi autor: Andres Laanem

Peame keskenduma sellele, kuidas suurendada väärtust ühe tihumeetri ja töötaja kohta nii tehisaru kui digitaalsete lahendustega, rääkis digitaliseerimisekspert Karl Õkva oktoobris puidutööstuse äriplaani konverentsil.

Thorgate Digitali digitaliseerimise ekspert Karl Õkva rääkis oktoobris Puidutööstuse äriplaani konverentsil, et kolm osapoolt – ülikool, riik ja ettevõtjad – mõtleksid, kuidas peaksime edasi liikuma. „Oluline on, et liiguksime ühes suunas. Meil peab olema ühtne poliitika väljapoole, mida soovime saavutada,“ kõneles Õkva.

„Peame minu arvates keskenduma sellele, kuidas me väärtust ühe tihumeetri ja ühe inimese kohta suurendame nii tehisintellekti kui digilahendustega. Ja andmevood võivad saada konkurentsieeliselks,“ rääkis ekspert.

Õkva lisas, et reaalajas info tähendab vähem bürokraatiat, kiiremat tarneahelat ja paremat konkurentsivõimet. „Minu tagasihoidlik soovitus on, et alustage juba täna,“ pöördus ta publiku poole. „Kaardistage oma andmevoog, pange kirja, kuidas teil praegused protsessid toimivad. Tihtilugu oleme ise avastanud, et ainuüksi kirjapanekuga näevad ettevõtted, et mõned asjad ei tööta täpselt nii, nagu nad arvasid.“

Opstar Profiti asutaja ning pikaaegse kogemusega tootmis- ja tehasejuhi Andres Kase sõnul on üks olulisemaid asju nõrk strateegia ja juhtimiskompetentsi puudus. „Juhtimiskompetentsi puudumine minu meelest mõjutab ka mingil määral töötajate kompetentsi. Õnnelik töötaja, tähenduslik töö, hästi organiseeritud tööprotsess ja töökorraldus paneb tegelikult inimesed paremini tööle,“ selgitas ta.

„Hea süsteem paneb ta sealt voolama nagu jõgi mööda, jõesängi. Arvan, et see on see asi, mida me võiksime juhtidena rohkem teadvustada ja hakata uurima, et kuidas seda parandada. Need on omavahel seotud,“ rääkis Kase.

Saadet toetab Leanest.

Fotodel: Andres Kase ja Karl Õkva. Autor: Jarmo Järvsalu

Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata.

Saates “Eetris on ehitusuudised” sõnas Arteri kvartalit ehitanud Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe, et esmakordselt ehitati Tallinnas tõstetud põrandatega büroo, mis on kallis lahendus, aga võimaldab põrandate all lihtsa vaevaga vajalikke kommunikatsioone ringi vedada et siis bürooruumide planeeringut ja olemust muuta.

“Ohverdasime peahoones lausa kaks korrust, sest tõstetud põrandate teema vähendas mõnevõrra korruste puhaskõrgust, aga meil oli väga selge soov ja eelistus ikkagi arendada hoone, kus korruste puhaskõrgus oleks märkvisväärne,” sõnastas Kapitel juht Taavi Ojala.

Tema sõnul muudeti seeläbi ka esialgset projekti ning excelis nägi see muudatus välja kohutav välja, kuna üüripindade vähenedes muutus ka potentsiaalne üüriutulu väiksemaks. “Loodame et muudatused annavad meile pikaajalise edu tulevikus, et kvartalis oleks kõrge täituvus kümne ja viieteist aasta pärast.”

Arteri kvartali 160 miljonisest kogumaksumusest läks ehituseks ligikaudu 90%. Ehitaja Merko Ehituse ja Kapiteli vahel sõlmiti avatud arvetega leping nii et sisuliselt oli kokku lepitud süsteem, kus ehitushind kujunes materjalitarnijate ja alltöövõtjatega sõlmitud hangete käigus jooksvalt, millele lisati fikseeritud üldkulud ja kasumi kate.

Taoline lepinguvorm ehituses aga valdavalt levinud ei ole. Kui riiklike tellijate lepingud sisaldavad ehitushinna indeksi tõusu osas kallima ehitushinna ehitajale kompenseerimist, siis eratellijad soovivad Jaan Mäe sõnul valdavalt siiski fikseeritud lõpphinnaga ehituslepinguid.

Merko kirjutab taolistele lepingutele tema sõnul alla küll, aga peale riski hinnastamist. “Me ei kirjuta automaatselt alla. Loomulikult oleks mõistlik lahendus kui kui eratellija kasutaks ehitushina indeksit mis ehitaja jaoks riski maandaks.”

Saates avab Männik kui suur hulk Merko Eesti ehituslepingutest on sõlmitud fikseeritud hinnaga ning kui suure osa muudustavad väiksema riskiga lepingud. Lisaks räägiti pikemalt kuidas kulges neli ja pool aastat kestnud Arteri kvartali ehitus, kuidas täpselt pandi paika ehitusmaksumus, millised olid teholoogilised lahendused ja mis muudab ehituse erakordseks.

Lisaks kommenteeris Ojala avalikkuse tähelepanu alla sattunud Tervisekassa üürikulu näitel Arteri üürihindu.

Saadet juhib Lauri Leet.

Fotol kinnisvaraarendaja Kapiteli juht Taavi Ojala, foto autor Andras Kralla.

Ehitusprojektide elluviimisel on lisa- ja muudatustööd igapäevane reaalsus, ent sageli ka konfliktide allikas. Miks tekivad vaidlused tellijate, projekteerijate ja ehitajate vahel ning kuidas neid vältida, selgitavad saates „Eetris on ehitusuudised“ projekteerimisbüroo Esplani juhatuse esimees Kadi Metsmaa ja Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak.

Saates selgub, kuidas sõlmida ehituslepingut ja planeerida ehituse etappe nii, et lisa- ja muudatustööd ei kujuneks osapooltele üllatuseks ja tülide allikaks. Probleem algab tihti sellest, et nii projekteerimis- kui ka ehituslepingutes on lisa- ja muudatustööde defineerimine ja selge eristamine algselt puudulik. "Lepingutingimused võivad olla hägused, jättes ruumi laiaks tõlgendamiseks, mis tähendab, et mõnikord ei käsitleta teatud muudatusi lisatöödena, kuigi need nõuavad projekteerijalt või ehitajalt märkimisväärselt aega ja ressurssi," rääkis Metsmaa.

Mida hiljem projekti käigus muudatusi tehakse, seda suurem on nende mõju ja kulu. "Näiteks tundub lihtne seina nihutamine tööprojekti faasis tühisena, kuid see nõuab kümne erineva projekteerija panust ja võib võtta kaks tööpäeva, kuna mõjutab kõiki eriosi ja süsteeme. Ehituses tähendab peaaegu valmis seina asukoha nihutamine palju rohkem muudatusi, kui tihti eeldatakse," lisas Pohlak.

Saates jagatakse ka praktilisi kogemusi nii renoveerimisprojektide ootamatustest kui ka parimatest lepingutüüpidest. Kõlama jääb mõte: Sageli puudub tellija ja töövõtjate vahel usaldus, sest tellija kahtlustab, et lisatöödega tahetakse rikastuda. See toob tervesse projekti usaldamatuse õhkkonna, mis takistab sujuvat protsessi. Usaldus ja põhjalik ettevalmistus on eduka koostöö võtmesõnad.

Saatejuht on Teeli Remmelg. Foto: Andres Laanem

Äripäeva raadio sisuturundussaade süveneb taksondusmaailma kiiretesse arengutesse. Saatejuht Tõnu Einasto vestleb kolme ala eksperdiga: Forus Takso tegevjuhi Tiit Isopi, Enefiti laadimistaristu ja partnersuhete juhi Robert Kutsari ning pikaajalise autoajakirjaniku Raivo Murdega.

Arutluse all on elektri- ja hübriidtaksode kasvav populaarsus, mis pakuvad vaikset ja mugavat sõidukogemust ning efektiivsemat opereerimist. Tiit Isop räägib Forus Takso kogemusest uute tehnoloogiate integreerimisel ja taksojuhtide toetamisel. Robert Kutsar selgitab, kuidas Enefiti laadimistaristu toetab elektritranspordi arengut Eestis, tagades taksodele töökindluse ja mugavuse. Raivo Murde annab laiema ülevaate globaalsetest trendidest, vesiniktaksode ja isesõitvate autode võimalustest ning nendega kaasnevatest väljakutsetest.

Miks eelistavad kliendid kaasaegseid lahendusi ning kuidas tehnoloogia kujundab taksonduse tulevikku? Külalised kummutavad müüte ja pakuvad visiooni tuleviku taksondusest, mis on täis uusi lahendusi ja mugavamaid teenuseid.

Kuula saadet ja saa teada, millised on taksondusmaailma kõige põnevamad innovatsioonid!

Foto allikas: Forus Takso

DHL Express Estonia tegevjuht Kristina Laaneots kolib tuleval nädalal Viini, kus ta hakkab asepresidendina juhtima DHL Express Austria müügi- ja turundusmeeskonda. Eestit jääb meenutama verivärske investeering – esmaspäeval tööd alustanud DHL Expressi uus logistikaterminal Tallinn Airport Citys.

Sellest nädalast alustas DHL Express Estonia tööd uues terminalis, mis on ehitatud nullist energiatõhususe ja digitaliseerimise põhimõtteid järgides. Hoone saab LEED Gold sertifikaadi ning sealne täisautomaatne sorteerimissüsteem suudab töödelda ligi 3700 saadetist tunnis, mis teeb sellest Baltikumi ühe moodsama logistikakeskuse.

„See terminal on meie jaoks täiesti uus ajajärk,“ ütles Laaneots saates Logistikauudised eetris. „Oleme loonud keskkonna, mis toetab nii kasvu kui ka keskkonnasäästlikkust. Näiteks kõik 40 kulleripositsiooni on varustatud elektrilaadijatega, et tagada sujuv üleminek fossiilkütuselt elektrile ja kaubalaadimine ei toimu enam õues, vaid soojas ruumis.“

Ettevõtte eesmärk on, et järgmise aasta lõpuks oleks 80% DHL-i sõidukitest elektrilised. Laaneotsa sõnul on akutehnoloogia areng muutnud sellise ülemineku realistlikuks ning Eesti tingimustes ka majanduslikult otstarbekaks.

Digitaliseerimine on jõudnud DHL-i igapäevatöösse igal tasandil. „Meie kontor on paberivaba – isegi pastakat on raske leida,“ märkis Laaneots, kes on aastaid toetanud ideed, et Eestis peaks eri logistikafirmad kasutama ühist pakiautomaadivõrku. Tema sõnul on see ainus mõistlik viis tagada klientidele kiirem ja mugavam teenus.

„Omaette võrgu ülalpidamine on tohutult kulukas,“ selgitas ta. „Kui kõik teenusepakkujad saaksid kasutada sama süsteemi, oleks see nii keskkonnasäästlikum kui ka kliendisõbralikum.“ DHL kasutab juba Omniva automaatide võrku eraklientide saadetiste toimetamiseks ning kogemus on Laaneotsa sõnul olnud väga positiivne.

Uus töökoht Austrias

Uue terminali valmimine on Laaneotsa jaoks sümboolne, sest sellega saab läbi ka 26 aastat kestnud karjäär DHL Express Estonias. Ees ootavad uued väljakutsed Austrioas, kus ta hakkab DHL Express Austria asepresidendina vastutama sealse ettevõtte müügi- ja turundusstrateegia eest. Austria DHL Express on neli korda suurem kui Eesti üksus ning töötajaid on üle kogu riigi.

„Minu jaoks on see põnev väljakutse – uus turg, uus kultuur ja teistsugune mastaap,“ sõnas Laaneots. „Aga üks asi jääb samaks: me ei müü transporti, vaid usaldust ja kindlustunnet. Klient tahab teada, et tema saadetis jõuab õigel ajal ja õigesse kohta. Kui midagi läheb valesti, on kõige tähtsam, kuidas ettevõte reageerib.“

Laaneotsa sõnul on kliendisuhtlus logistikaäri tuum. „Halb klienditeenindus on hullem kui hilinenud pakk. Kui mind ebaprofessionaalselt teenindatakse, hääletan jalgadega – ja nii teeb enamik kliente.“

Eesti kogemus annab eelise

Kuna Laaneots alustas 26 aastat tagasi DHL-is tööd klienditeenindajana, peab ta väga oluliseks pidevat õppimist. „Väikeses riigis tuleb olla loov ja paindlik, sest ressursse on vähe,“ ütles ta. „See õpetab mitte kurtma, vaid otsima lahendusi. Sellise mõtteviisi võtan endaga Austriasse kaasa.“

Tema sõnul on Eesti väiksus pigem eelis: see võimaldab kiiremini katsetada ja juurutada uusi lahendusi. „Paljud ideed, mida maailm nüüd kasutab, sündisid Eestis – näiteks pakiautomaadid ja isejuhtivad robotkullerid. Meie ühiskond on uutele lahendustele avatum ja julgem.“

Detsembri alguses tuleb Laaneots veel korraks tagasi Eestisse, et juhtida tänavust Logistika aastakonverentsi. „Ka see ettepanek oli minu jaoks väga põnev väljakutse, mille ma suurima rõõmuga vastu võtsin,“ tunnistas Laaneots.

Tööõnn ei sünni juhuslikult, vaid teadlikust juhtimisest. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa sõnul on tööpiin tihti tagajärg, mitte põhjus – ja selle juured peituvad väsinud juhtides, katkises usalduses ja lahtirääkimata probleemides.

Vaimse tervise kuu lõpetuseks tundus olevat paslik uurida, kuidas juhid saavad hoida meeskonna tööõnne ja ennetada tööpiina, mistõttu oktoobrikuises saates "Töö ja palk" oli sel teemal kõnelemas Motivaator.ee juht ja kogenud juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa.

Saates otsiti vastuseid küsimustele, mis on terve meeskonna tunnused ja kuidas tööpiin üldse tekib. Selgub, et sageli ei ole põhjuseks mitte liigne töökoormus, vaid psühholoogilise turvalisuse puudumine – tunne, et inimest ei kuulata ega märgata.

Räägiti ka sellest, kuidas head juhid võivad tahtmatult tekitada kiusu või hirmukultuuri, kui keskenduvad liialt tulemustele ja jätavad unarusse inimliku poole. Millal muutub aga nõudlik juhtimine töökiusuks? Ja kuidas väsinud juht ise võib saada tööpiina allikaks?

Pajumaa jagas ka kolme praktilist sammu, millega iga juht saab juba homme suurendada oma meeskonna töörõõmu.

* Loo avatud suhtluskeskkond!

* Anna selget, toetavat tagasisidet!

* Hoolitse iseenda energiataseme ja vaimse tasakaalu eest!

„Vaimne tervis pole pehme teema,“ rõhutas Pajumaa, „see on ettevõtte tootlikkuse ja inimeste püsivuse alus.“

Saadet juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots.

Pildil Helen Roots ja Kaido Pajumaa. Autor: Andres Laanem

„Meil ei ole enam odav tööjõud, odavaid sisendeid on raske saada, mis tähendab, et meie konkurentsivõime peab olema tark tööstus ja nutikad lahendused,“ ütles minister Erkki Keldo. ”Peame suutma aina kõrgema hinnaga tooteid ja teenuseid väljapoole müüa.“

Minister lisas, et selleks on riigil pakkuda ka mitmeid meetmeid.

Hiljuti selgus, et Saksa kaitsetööstushiid Rheinmetall oli valmis Eestisse ka tehase rajama, kuid riik keeldus, tuues põhjuseks ebasobivad tingimused. Samas Läti võttis Rheinmetalli pakkumise vastu ja nõnda kerkib lõunanaabrite juurde peagi uus tehas.

Keldo sõnul on Eesti jaoks oluline juba see, et Rheinmetall on kohal nii Leedus kui Lätis. „See on tegelikult kogu regiooni kaitsevõimele ja turvalisusele oluline, sest me oleme ju kõik liitlased,“ selgitas minister.

Meie oleme hetkel läinud natuke teist suunda, ütles Keldo. “See teema on küll kaitseministri ja kaitseministeeriumi vastutada, aga meie mõte on see, et loome riigina keskkonna, et nendes kaitsetööstusparkides, kus on tehtud planeeringuid, mõjude hindamisi ja investeeringuid, saavad ettevõtted tulla kohale ja ilma suuremate takistusteta hakata ehitama. See on see, mida on maksumaksja jaoks soodsam,” rääkis Keldo. Ta märkis, et kaitseminister on avalikkusele kinnitanud, et eelarutelud käivad päris mitme suure rahvusvahelise tootjaga.

Saadet "Tööstusuudised eetris" juhtis Harro Puusild.

Saadet toetab Radius Machining.

Pildil Erkki Keldo. Autor: Jarmo Järvsalu

Investeerimisfondid ja välismaalased on hakanud rohkem kortereid müüma, kuna rasked ajad on pikalt kestnud ja väljavaated on hägused, rääkis Kinnisvarainvestor ja Elum Kinnisvara arendusjuht Risto Vähi.

Üüriturul jääb tootlus endiselt inflatsioonile alla, mistõttu otsivad buumi ajal siia panustanud investorid nüüd mujalt paremaid võimalusi, rääkis Vähi. See negatiivne areng on aga hea võimalus ostjatele.

“On pandud näiteks investeerimisportfelle müüki, mis tähendab, et on huvitavamaid kortereid saadaval. On ka Tallinna kesklinnas näiteks põnevamaid järelturukortereid, võib-olla on vanemates majades renoveeritud kortereid,” kirjeldas Vähi raadiosaates “Ruutmeetrite taga”.

Saates tegi Vähi ülevaate tänavusest kinnisvaraturu konarlikust taastumisest ja kummutas arvamuse, et käibemaksutõusu eel toimus uute korterite müügibuum. Samuti tuli juttu järelturu taastumise põhjustest ning Vähi tõi ka välja, millised korterid on praegu turul eriti hinnatud. Samuti prognoosis ta, millist hinnatõusu võiks järgmise aastaga kinnisvaraturul näha.

Vähi arutles veel, kuidas võiks lahendada probleemi, et Tallinna korterid jäävad aina rohkematele kättesaamatuks ja mis rolli peaks seal mängima regionaalpoliitika. Juttu tuli ka arendustegevuse hoogustumisest ja sellest, miks arendajad lõunanaabrite turgudele tikuvad.

Saadet juhtis Kristjan Kurg.

Foto autor: Andras Kralla