Seekordses saates tähistame 30. sünnipäeva Eesti ühe tuntuma jaeketi – Selveri – seltsis. Selveri teekond algas 1995. aastal Lasnamäelt tagasihoidliku punastest tellistest angaariga, millest kasvas välja kaasaegne supermarket ning sealt edasi üleriigiline kett kümnete tuhandete klientidega.

Saates heidavad pilgu minevikku ja tulevikku Selveri tegevjuht Kristi Lomp, arendusdirektor Agi Metsandi ja sisekontrolli juht Katrin Kuusk. Nad avavad, kuidas tühjast kohast loodi midagi suurt, millised on olnud ketti kujundanud murrangulised hetked – alates Kadaka Selverist ja Selveri Köögi sünnist kuni e-Selveri ja iseteeninduskassade kasutuselevõtuni.

Juttu tuleb ka Selveri arendusfilosoofiast, tehnoloogilistest hüpetest, jätkusuutlikkusest ning tihedast koostööst kohalike tootjatega. Arutame, miks Selveri edu valemiks on just kiire otsustusprotsess, klientide kuulamine ja teadlik valik olla midagi enamat kui lihtsalt pood.

"Selver kliendi mugavuse arvelt kokku ei hoia,“ rääkis Kristi Lomp ettevõtte tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtust.

Saadet juhib Maarit Eerme.

Fotokollaažil Agi Metsandi, Kristi Lomp ja Katrin Kuusk.

Fotod: Selver.

Seekordses „Teabevara tunnis“ räägime kasutajakogemuse auditist – mis see on, miks see oluline on ja kuidas see aitab ettevõtetel oma digiteenuseid paremaks muuta.

Kogenud IT koolitaja, sertifitseeritud fasiliteerja ja UX disainer Andres Kostiv selgitab, milliseid takistusi aitab audit avastada, kuidas protsess välja näeb ning miks on oluline vaadata teenust läbi kliendi silmade. Samuti arutleme, millised vead UX-auditites korduvad, kuidas saadakse teada, kus kasutajad tegelikult hätta jäävad, ja kuidas audit võib aidata isegi „uinunud“ teenusel uue hoo sisse saada.

Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Andres Kostiv ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Seekordses „Teabevara tunnis“ räägime kasutajakogemuse auditist – mis see on, miks see oluline on ja kuidas see aitab ettevõtetel oma digiteenuseid paremaks muuta.

Kogenud IT koolitaja, sertifitseeritud fasiliteerija ja UX disainer Andres Kostiv selgitab, milliseid takistusi aitab audit avastada, kuidas protsess välja näeb ning miks on oluline vaadata teenust läbi kliendi silmade. Samuti arutleme, millised vead UX-auditites korduvad, kuidas saadakse teada, kus kasutajad tegelikult hätta jäävad, ja kuidas audit võib aidata isegi „uinunud“ teenusel uue hoo sisse saada.

Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Andres Kostiv ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Märtsi lõpus ametisse astunud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse fookus on majandusel ja julgeolekul, kuid see tähendab ka fookust puhtal energeetikal ja keskkonnal, tõdesid politoloog ja kliimateemade asjatundja Erik Moora ning SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok saates "Rohepöörde praktikud".

"Kui Eestis luuakse debatti, et nüüd tuleb kogu tegutsemine seisma panna, siis sama hästi võiks öelda, et lõpetame Eesti majanduse konkurentsivõime arendamise. See on täpselt sama lause,” ütles Moora.

Krustoki sõnul eeldab majanduse ja ühiskonna muutumine mõningaid piiranguid ja vanadest harjumustest loobumist. “Selle taha praegu pugeda, et ärme neid ebameeldivaid asju tee, sest julgeolekuolukord on keeruline ja me peame mõtlema kõigele muule, ei ole pädev," lausus ta.

Saate esimeses pooles puudutati veel kommunikatsiooni ehk seda, kui polariseerivalt Eestis kliimast räägitakse ja kuidas poliitikud ei tohi pead liiva alla peita. Samuti lükati ümber müüt, et Saksamaal kasvas ajutiselt kivisöe tarbimine rohepöörde pärast.

Saate teises pooles on juttu kliimaseadusest, liiga nõrkadest eesmärkidest 2030. aastaks, valitsuse alusleppest ja bürokraatia vähendamisest. Ka sellest, kuidas Ukraina võttis eelmisel sügisel vastu oma kliimaseaduse.

Saatejuht on Karmen Laur.

Fotol (vasakult) Ivo Krustok ja Erik Moora. Foto: Andres Laanem

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tarmo Tamme hinnangul ei saa ettevõtjad konkurentsiseaduse olulisusest lõpuni aru.

Tamme sõnul võib seaduse valesti mõistmine väga suureks koormaks osutuda. "Minule on vähemalt tundunud, et isegi ettevõtjad ei saa aru, et see seadus on neile oluline. Tegelikult on väga oluline," rääkis ta.

Küll aga usub pikaaegne ettevõtja ja praegune riigikogu liige, et parem rohkem vaielda ja vajadusel isegi trahvi maksta. "Me saame täna oluliselt parema seaduse, kui me oleksime selle kohe hooga vastu võtnud. Pärast oleks mitmeid kohtuasju ja rikutud elusid," lausus Tamm.

Saates arutleti ka selle üle, kuidas seaduse ümber toimunud vaidlused on mõjutanud Eesti mainet ning millal võiks oodata lõplikku selgust.

Lisaks Tammele oli stuudios teemale selgust andmas ka advokaat Tanel Kalaus.

Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Foto autor: Liis Treimann.

Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" tuleb juttu taastuvenergiast ehitussektoris ja sellest, milliseid ESG eesmärke selle abil ikkagi täita saab. Kui palju elektriautode laadijaid on ühe uue hoone juurde ikkagi vaja, kuidas päikeseparke oma tehase juurde saada ja miks peaks mind huvitama, mis värvi elekter seinast tuleb. Saates räägivad Sunly müügidirektor Siim Lääts ning Rand&Tuulberg jätkusuutlikkuse juht August Kompus.

August Kompus leidis saates, et tööstus tahab toota, mitte mõelda selle peale, kus kohast tuleb energia. "Võimalikult varakult tuleks kaasata ehitaja, kes teeks selle analüüsi läbi - kas taastuvenergial on mõtet, kus on mõtet ja kui palju. Paberil on seda analüüsi enne teha palju lihtsam kui pärast ehitust hakata asju ümber tegema," sõnas Kompus. Ta lisas, et näiteks Rootsi puhul on juba sisse viidud väga ranged süsiniku piirmäärad ehitusmaterjalile ning sellega peaksime ka Eestis alustama, et oma tootmiseid konkurentsis hoida.

Siim Lääts lisas, et energiaturg on väga suurtes muutustes ning lahendused selles vallas on kogu aeg arenemas. "See mis meie jaoks oli eile uus, võib täna olla juba vana. Me näeme, et salvestusvõimekused tulevad praegu nagu kiirrong ning võtavad kiiresti võimsust," ütles Lääts.

Pikemalt elektrituru lahendustest ja ehitusturu tulevikust saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetavad Sunly ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.

Fotol: Siim Lääts ja August Kompus. Autor: Andres Laanem

Eestis on üle 23 000 korteriühistu, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Ühelt poolt on korteriühistul suur vastutus majaelanike turvalisuse tagamisel: korrast ära elektrisüsteem, katkised korstnad, nõuetele mittevastavad kaminad ja küttekolded – kõik, mis võib ohustada inimelusid. Samas on ka kortermajade torude korrashoid korteriühistu vastutus. Vesi tekitab lühise, lühis tekitab tulekahju, osutas Andres Piirsalu.

Ta lisas ka, et 2023. aastal toimus kindlustatud hoonetes üle 500 tulekahju, mille kogukahju oli üle 14 miljoni euro. Neist korteri tulekahjusid oli 212, mille keskmine kahjusumma oli 11 000 eurot. Korterelamu põlenguid oli 37.

Majanduslikult keerulisel ajal maksavad ettevõtted ära oma pangalaenu ja mujalt püütakse kokku hoida. “Kindlustus pole aga mugavusteenus, mille pealt kokku hoida. Võimalik kahju on palju suurem kui kindlustusmakse,” rääkis Piirsalu korteriühistute näitel.

Eesti Kindlustusseltside Liit käivitas korteriühistute tuleohutuse parandamiseks projektirahastuse konkursi kogueelarvega 50 000 eurot.

Kuula saatest, millega saab Eesti Kindlustusseltside Liidu projektirahastuse konkurss korteriühistuid tuleohutuse parandamiseks aidata ja mida tähendab korteriomanikule see, kui korteriühistul pole kindlustust, kuid kahju on juhtunud. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Kas katust on vaja vaid hoone kaitseks või on see hoopis pikaajaline investeering? Millised on olulisemad küsimused, mida enne katusevalikut küsida? Saates arutleme, miks tasub panustada katuse kvaliteedile, kuidas mõjutavad valikut ilmastikutingimused ja milline roll on katuse visuaalsel sobivusel hoonega.

Samuti tuleb juttu katuse paigaldusest, hooldusest ja energiatõhususest. Küsime, milline on Ruukki lähenemine jätkuruutlikkuserele ja kuidas kliendile päriselt väärtust luuakse. Saade pakub kasulikke teadmisi nii ärihoonete ehitajale kui ka renoveerijale.

Külas on Ruukki ärivaldkonna juht Kristjan Õsso, saadet juhib Lauri Toomsalu.

Fotol Kristjan Õsso.

Foto: erakogu

Audentese juubelisarja 5. saates on külas kooli esimene looja Tea Varrak. Arutleme hariduse teemadel peamiselt läbi ajaloo vaatevinkli. Kuidas on õpetamine ja haridussüsteem viimase 30 aastaga muutunud?

Tea Varrak jagab, kuidas luua midagi püsivat nii haridus- kui ka ärivaldkonnas. Mis on olnud selle eduloo võtmetegurid ja mida saame sellest tänases muutuvas maailmas õppida? Kuidas sündis see erakordne hariduskeskkond ja mida saavad ärijuhid sellest õppida? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest.

Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Fotol Tea Varrak.

Foto autor: Andrei Ozdoba.

Riigi Kinnisvara erastamise arutelu on iseenesest väga teretulnud ja tervislik, kuid peaks rääkima ka alternatiividest, sõnas Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates "Kinnisvaratund". "Positiivne kindlasti oleks, kui riigi riik ise oma kinnisvara ei omaks ega haldaks, siis elavdaks see kinnisvaraturgu."

Mida erastada ja mida see riigile ja kinnisvaraturule kaasa toob, räägib Leppoja saates "Kinnisvaratund". Saates tuleb juttu ka riigi ja eraarendajate arhitektuuri ja linnaruumi kujundamisest, renoveerimisest, hoonete otstarbe muutmisest, aga ka süsiniku jalajälje arvutamisest. Eraldi teemana rullus lahti veel riiki valusalt kõnetav varjendite küsimus turbulentses julgeoleku olukorras.

Intervjueeris: Siim Sultson

Fotol on Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja (autor: Siim Sultson).