Äripäeva raadio

Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima- ja keskkonna sektoris ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse suunas.

“Ma arvan, et 10 aasta pärast on sul on iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. See muutub nagu standardiks,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.

Eestis on kliima ja fintech sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas, ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13 kohal, edestades suuremaid startup-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring.

Vaatamata keerukatele turuoludele kaasasid selle sektori Eesti idufirmad 2023. aastal võrreldes varasemaga 24% rohkem rahastust, samas kui globaalselt langesid mahud 23%. Alavaldkondade lõikes on Eestis olulisel kohal digitaalsed investeerimis- ning süsinikukompensatsiooni turgude ja krediitide lahendused nagu Arbonics.

Külalised Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova ESGridist kuulutavad välja ka ideekonkursi loosunglikule “rohepööre” sõnale parema nimetuse leidmiseks.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Fotol: Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova. Autor: Tarmo Virki

"Finantsuudised fookuses" saates käsitleme ettevõtete saneerimist ja pankrotti – kaks protsessi, mis määravad äri tuleviku. Kuidas teha õige valik ning millal on õige aeg tegutseda, et päästa oma ettevõte või astuda pankrotiteele? Saatejuht Paavo Siimann koos külalistega – vandeadvokaat ja pankrotihaldur Maire Arm ning pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Ly Müürsoo, kellel kahepeale on enam kui 60 aastat kogemust – lahkavad süvitsi neid otsuseid.

Saates uurime, millised on peamised erinevused saneerimise ja pankrotiprotsessi vahel ning millal tuleks ühte või teist valida. Samuti heidame pilgu sellele, kui kaua need protsessid kestavad ja millised on mõlema menetluse etapid. Saates selgub, kui tõenäoline on ettevõtte saneerimisel ellujäämine ning kui pikk ja keeruline võib olla pankrotiprotsess, kus vara likvideerimine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine on keskmes. Lisaks selgitavad eksperdid, millised on saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite ülesanded ja tasud, kellele ja kui tihti nad aru annavad ning kuidas nad aitavad juhtida ettevõtte tulevikuotsuseid.

Saade annab praktilise ülevaate ka sellest, millised riskid ja võimalused saneerimis- ja pankrotimenetlusega kaasnevad, pakkudes ettevõtjatele hädavajalikku infot vajadusel nende raskete otsuste langetamiseks.

Fotol: Ly Müürsoo, Paavo Siimann ja Maire Arm. Autor: Andres Laanem

Eelmisel talvel küttis välisturist ühe Iglupargi sauna sedavõrd kuumaks, et leek oli korstnast väljas, rääkis saates "Turismitund" Iglupargi juhataja Taavi Nõmmistu.

Taolised olukorrad tähendavad seda, et Eesti saunakultuur levib üle maailma ja toob meile külalisi, kes Maarjamaal esimest korda sauna külastavad.

Saate teise külalise, Mustjõe kõrtsitalu perenanise Evika Eljase hinnangul, mängib Eesti saunade populaarsuses suurt rolli väga edukaks kujunenud film "Savusanna sõsarad". Mustjõe kõrtsitalus on kokku kaheksa erinevat sauna ja välismaalastele tehakse omaette koolitusi, et vastutustundlikult saunu külastada.

Saates räägimegi põhjalikult suitsusauna fenomenist ja välismaalaste huvist Eesti saunakultuuri vastu.

Intervjueerib Joonas-Hendrik Mägi.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla kinnitab, et raske aeg on tekitanud olukorra, mil otsitakse odavamaid viise hakkamasaamiseks, mis kinnisvaras tähendab muu hulgas seda et seniseid kahetoalisi kortereid nii Lasnamäel kui Mustamäel ehitatakse sisuliselt kolmetoalisteks.

Lenno Uusküla pidas ettekande 3. oktoobri arhitektuuri ja arenduse konverentsil, milles analüüsis arenduse, ehituse ja planeerimise valupunkte langeva SKT olukorras. „Kui varem osteti investeerimiseks ja väljaarendamiseks rohkem, vabandust sõnakasutuse pärast, peldikuid, siis nüüd soovivad noored valmis kortereid.“

Lisaks otsitakse Uusküla sõnul praegu odavamaid viise hakkamasaamiseks, mis tähendab seda et seniseid kahetoalisi kortereid nii Lasnamäel kui Mustamäel ehitatakse sisuliselt kolmetoalisteks. „Köök viiakse elutuppa ja köögist tehakse eraldi magamistuba. Kui enne kurtsime, et Mustamäe ja Lasnamäe korterid pole piisavalt avarad ja võiksid olla suuremad, siis nüüd oleme liikumas teises suunas, kus proovitakse seda omakorda veel kokku suruda, et ära mahtuda.“

Vajadus odavamalt hakkama saada tuleneb Uusküla sõnul just sellest, et kinnisvara on nii palju kallinenud just suhtena palka.

Muu hulgas tõi Uusküla oma ettekandes välja, et kui SKT on Eestis langenud kokku 5% ning elaniku kohta 10, siis ehitus on tipust langenud lausa veerandi võrra. “Kui vaadata kui kaugele ajas tagasi me oleme oma ehitusmahtudega langenud, siis on see päris kurb,” ütles Uusküla. Samas on tema sõnul praegu hea aeg ehitada. Miks täpsemalt, selgub ettekandest.

Konverentsi moderaator oli kinnisvarauudiste juht Siim Sultson.

Fotol Lenno Uusküla Tallinna börsi korraldatud ümarlaual esinemas 2024. aasta suvel. Foto autor: Liis Treimann.

Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“  Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.

Sõõrumaa valgustas Rotermanni kvartali arendamise telgitaguseid tõdemusega: „Suure suhtlemise ja hea töö tulemusena.“ Ta tõi esile hea koostöö muinsuskaitsega ja kiitis sealset töötajat Artus Ümarat, kes väga koostöövalmis ja põhjalik. Ent siis ta lisas: „Mida ma soovitaks ja küsin muinsuskaitsjatelt, et andke võimalust rohkem see säilitatav osa korraks lahti lammutada ja uuesti tagasi laduda.“

„Muinsuskaitse on ajas kogu aeg muutuv," märkis Alatalu. "Me käime ühiskonnaga sama takti, tegelikult takt eespool kogu aeg. See, mida muinsuskaitse lubab või ei luba, see tegelikult tuleb meie partneritel sisulisest välja teenida.“

Saates tuleb juttu üldiselt arhitekti, arendaja ja muinsuskaitse vahelistest suhetest, millel igaühel on paraku oma ajalugu ja haridustaust. Lisaks väärtusliku ja miljööväärtusliku määratlemisele, restaureerimise kohati küsitavale nõudmisele arutlevad paneeli osalised koostööparendamise võtmes ka teatud muinsuskaitseliste nõuete, mis hõlmavad tehnilisi lahendusi renoveeritavates hoonetes, leevendamise teemal. Ent teemaks tõusetus ka ja seda üsna elaval moel Tallinna Linnahall.

Saatejuht on Siim Sultson.

Fotol (autor: Raul Mee) on Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, keskel US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa, UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso. Vasakult teine on moderaator Lauri Leet.

Looduskosmeetika tootja Joik OÜ rajas möödunud aastal kahe miljoniga uue tehasehoone ja on nüüdseks pisut üle aasta uues hoones tegutsenud. Kuidas uus tehas on toimima hakanud ja miks otsustas ettevõte tootmishoone rentimise asemel kinnisvara omanikuks saada?

"Tööstusuudised eetris" saates on külas Joiki juht ja omanik Eva-Maria Õunapuu, kellega räägime nii investeeringutest, turuolukorrast ja konkurentsist, aga ka uue aasta väljavaadetest. Saadet juhib Harro Puusild.

Eva-Maria Õunapuu võrdleb tehase ostmist kodu ostmisega. „Öeldakse, et oma kodu ostmiseks ja ehitamiseks on alati õige aeg, kui sul see vajadus on, siis sa ei jää ootama, et ehk on viie aasta pärast parem või lihtsam,“ märgib Õunapuu.

„See oli võib-olla julge otsus, aga kui me selle otsuse tegime, siis oli pigem stabiilne aeg ja pärast seda tulid uued tormid,“ märgib ta.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.

Fotol: Eva-Maria Õunapuu. Autor: Harro Puusild

Kuigi majanduslangus on Eestis kestnud kaks viimast aastat, ei näita SEB ettevõtete portfell nende kehva toimimist, rääkis SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas.

“Praegu on portfelli kasv olnud 3-5% aastas, kusjuures me jälgime ka portfelli kvaliteeti, kui palju on makseraskusi ja laenude ajatamisi,“ ütles Jalakas.

Ühest küljest näitab portfelli kvaliteet Eesti ettevõtete head maksedistsipliini ja finantstarkust, aga ka seda, et hullem olukord majanduses on selja taga, usub Jalakas.

Ta toob veel saates välja, et Soome ja Rootsi majanduses on samuti näha taastumise märke, mis on oluline, sest need lähiturud mõjutavad kõige enam meie majandustulemusi. Intressimäärade langus peaks majandust samuti ergutama, vähemalt laenud lähevad ettevõtetele odavamaks.

Kuula saatest, miks intressimäärade tõus lõi eestlasi valusamalt kui lätlasi ja leedukaid ning milliseid investeeringuid rohelaenudega finantseerida saab. Saates on külas SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol Peep Jalakas.

Foto autor: Raul Mee.

Koosolekud on ettevõtte igapäevaelu osa, kuid nende tulemuslikkus sõltub suuresti sellest, kuidas neid juhitakse. Tihti seistakse silmitsi väljakutsega, kuidas koosolekuid efektiivselt pidada.

"Juhtimisauditi" külaline on Futuristi esindaja ja sertifitseeritud strateegiapäevade ning töötubade juhendaja Tiina Hiller, kes jagab oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid, kuidas koosolekuid tõhusamalt korraldada.

Hilleri sõnul on oluline tagada, et koosolek oleks hästi ette valmistatud ning selle käigus jälgitaks kindlat plaani. "Tulemusliku koosoleku alus on selge eesmärk ja kõigi osalejate kaasamine," toob ta välja.

"Koosolekute väärtusloome on oluline, see on ühine vastutus. Kui koosolekud on tõhusamad, siis me anname üksteisele aega tagasi," rõhutab Hiller.

Räägime ka sellest, kuidas tehnoloogia saab aidata hoida koosolekud struktureeritud ja fookuses, ning kuidas mõõta koosolekute efektiivsust. Koosolekud ei pea olema ajakulukad ega ebaefektiivsed – väikeste, kuid oluliste muudatustega saab saavutada paremaid tulemusi.

Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.

Pildil: Helen Klettenberg ja Tiina Hiller. Pildi autor: Rain Jüristo

1.- 6. oktoobrini tähistati maailmas anafülaksia teadlikkuse nädalat. Anafülaksia on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon, mille tekkimisel on ülioluline kiire abi. Pikki päevi lasteaias, koolis ja huviringides viibivad lapsed sõltuvad siin suuresti täiskasvanute, õpetajate ja juhendajate teadlikkusest. Saates selgitab lastearst-allergoloog dr Urve Putnik, millised on anafülaksia sümptomid ja kuidas need tekivad, millisesse asendisse laps panna ja kuidas anda esmaabi. Samuti tuleb juttu anafülaksia põhjustajatest ja toiduainetest, mis suurema tõenäosusega võivad anafülaktilise reaktsiooni esile kutsuda. Lisaks saab häid nippe, kuidas last allergiatest „välja kasvatada“.

Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

IT-valdkonnas on mitmed kivinenud arusaamad ajale jalgu jäänud, mistõttu on kätte jõudnud muutuste aeg, rääkis saates rahvusvahelise online-arvutimängude arendaja Games Global Eesti tegevjuht Julia Saburova.

„Näiteks on meeskonnatöö oskus muutunud üha olulisemaks, mida spetsialiste palgates väärtustame, sest arvutimänge ei looda üksinda vaid kogu teamiga,“ rääkis Saburova.

Online-mängude arendajate hulgas on tööl aina enam naisi. Levinud ettekujutlus, et koodikirjutaja on „patsiga poiss“, ei ole enam nii – õnneks on sektorisse tulnud palju õrnema soo esindajaid juurde. Games Global Eesti tegevjuhi Julia Saburova sõnul on neil ettevõttes meeste-naiste osakaal juba 60/40. „Julgustan tüdrukuid valima kõrgkoolis IT-valdkonda, siin on peidus palju valikuid ja eneseteostuse võimalusi,“ kinnitas ta.

Lisaks ütles Saburova, et kuigi tudengid soovivad IT-valdkonda tööle tulla juba õpingute ajal, on oluline seada hariduse omandamine prioriteediks ja mitte katkestada oma õpinguid.

Kuula saates, miks on ettevõtte väärtusteks julgus, autentsus, vastutustunne ja ühtsus/ühtekuuluvus. Eestis pole just palju ettevõtteid, kes otseselt julgustavad olema töötajad sellised nagu nad on – autentsed.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Foto: Games Global.