Äripäeva raadio saates "Võitjate Põlvkonnad" on külas isa ja poeg Neinar ja Kristo Seli.

Estiko lugu on näide sellest, kuidas ühest kammivabrikust on ajas kasvanud mitmekülgne ettevõtete grupp. Isa ja poja, Neinar ja Kristo Seli sõnul ei ole areng olnud sirgjooneline, vaid kujunenud läbi õigel hetkel märgatud võimaluste ja julgete otsuste.

Pereettevõtte tugevuseks peavad nad kiiret reageerimist, paindlikkust ja võimet muutustega kohaneda. Samas rõhutavad nad, et pereettevõtte juhtimine ei ole eluaegne roll – ühel hetkel võib juht ise muutuda ettevõtte arengule piduriks ning seda tuleb osata ausalt hinnata.

Oluline roll on ka meeskonnal ja väärtustel. Pikaajalised töösuhted ei teki juhuslikult ning otsused ei sünni alati ainult Exceli järgi, vaid arvestavad ka laiemat mõju ja tähendust. Estiko on teadlikult panustanud ka Tartu arengusse, sidudes äriotsused linnaruumi ja kogukonnaga.

Täna keskendub ettevõte oma põhivaldkondade arendamisele, kuid hoiab samal ajal silmad lahti uute võimaluste jaoks.

Mida on isa ja poeg teineteiselt juhtimise kohta õppinud? Mis loogika hoiab koos Estiko väga erinevaid tegevusvaldkondi ja millised on ettevõtte järgmised sammud? Mis saab kammivabrikust ja kino Ekraani hoonest? Kuidas Neinar ja Kristo end töömõtetest välja lülitavad? Kõigest sellest saab lähemalt kuulda saatest “Võitjate põlvkonnad“. Saadet juhib Kristel Viitmann.

Pildil Kristo Seli ja Neinar Seli. Foto: Erakogu

Organisatsioonikultuur ei ole loosung ega abstraktne mõiste, vaid igapäevaste valikute ja käitumiste kogum, mille mõju jõuab lõpuks ka ettevõtte tulemustesse. Tripodi tegevjuhi ja partneri Maria Veltmanni sõnul on seos juhtimise kvaliteedi ja kasumlikkuse vahel selge, isegi kui seda ei ole alati lihtne otseselt mõõta.

„Kõige tähtsam on tihti silmale nähtamatu – töötajate pühendumus, organisatsiooni tervis ja see, kas inimesed näevad oma eesmärke seotuna ettevõtte arenguga,“ ütleb Veltmann.

Saates kuuleb katkendeid konverentsi Tark Tööstus 2026 paneeldiskussioonist „Kuidas luua tugev organisatsioon“, kus Veltmann arutles koos YOOK Productionsi tegevjuhi Katre Kõvaski, Operaili juhi Merle Kurvitsa ja Barruse tegevjuhi Martti Korgiga, millest tegelikult koosneb toimiv organisatsioon ja kuidas seda hoida ka keerulistel aegadel.

Veltmanni sõnul ei teki organisatsioonikultuur iseenesest ega koosne üksikutest väärtuslausungitest. „Kultuur on kõik see, mida me teeme ja mida me tegemata jätame,“ kirjeldab ta, rõhutades, et määrav on nii igapäevane käitumine kui ka see, kuidas organisatsioon reageerib rasketele olukordadele.

Tema hinnangul on nii inimesed kui organisatsioonid olemuselt pidevas muutumises. See tähendab, et ka töösuhted ei ole staatilised, vaid kujunevad ajas koos inimeste ootuste ja elukaarega. „Me teeme iga päev valiku selles organisatsioonis olla,“ märgib Veltmann, viidates, et teadlikkus sellest valikust aitab hoida nii motivatsiooni kui ka tähendustunnet.

Saates tuleb juttu ka sellest, miks ei ole olemas ühte lihtsat lahendust tugeva organisatsiooni loomiseks. Veltmanni sõnul ei tööta keeruliste süsteemide puhul lihtsad retseptid – vaja on teadlikku juhtimist, selget vastutust ja arusaamist, millised tegurid tegelikult mõju loovad. Juhtide roll on siin keskne, sest just nende otsused ja käitumine kujundavad keskkonna, kuhu inimesed tahavad järgmisel päeval tagasi tulla.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol: Tripodi tegevjuht ja partner Maria Veltmann

Foto: Äripäev

Tänapäevane kaitsetööstus ei ole enam vaid suurte hiidkorporatsioonide pärusmaa. Ukraina sõda on tõestanud, et innovatsioon võib tulla ka garaažist või kodusest 3D-printerist. Tehnopoli saates lahkame kaitsevaldkonna trende ning keskendume nn kaksikkasutusega tehnoloogiatele, mis muudavad julgeolekupilti tundmatuseni.

"Kaitsetööstus on teatud mõttes demokratiseerunud. Kui varem oli see väheste suurte mängumaa, siis nüüd näeme, et kiire tehnoloogia areng on loonud platvormi ka väiksematele innovaatoritele," selgitab Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi. "Kaksikkasutusega tehnoloogia on lihtne: ühel hetkel prindid 3D-printeriga inimesele hambaimplantaate, teisel hetkel prindid spetsiifilise materjalivajadusega detaile droonidele."

Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager toob näite elust enesest: nende meeskond arendab lahendust FPV-droonide vastu, mille ohtlikkus on viimase kahe aastaga plahvatuslikult kasvanud. "Meie eesmärk on tuua inimene lahinguväljalt ja ohuallikast eemale. Operaatori otsus peaks olema vaid see, kas droon alla tulistada või mitte, samal ajal kui süsteem teeb ülejäänud töö," märgib Laager. "FPV-droone toodetakse prognooside järgi 2026. aastal juba 12 miljonit tükki. See on tohutu skaala erinevus võrreldes strateegiliste droonidega ning nõuab täiesti uut tüüpi kaitse- ja tõrjelahendusi."

Saates tuleb juttu tehnoloogiatest mida saab kasutada nii tsiviil- kui militaarsektoris, ja sellest miks on Eesti kaitsetehnoloogia kogukond täna suurem ja aktiivsem kui Soomes, Lätis või Rootsis.

Kaitseministeeriumi, Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi koostöös sündinud eelkiirendisse Defence Business Lab saab kandideerida kuni 10. aprillini.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Fotol: (vasakult) Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi, Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager ja saatejuht Tarmo Virki.

Foto: Merlin Zuzjonok

1991. aastal loodud raamatupidamis- ja palgaarvestustarkvara ettevõte Merit Tarkvara on kasvanud Eesti turuliidrist, mis teenindab 103 000 ettevõtet, rahvusvaheliseks tegijaks.

Ettevõtte tegevjuht Tõnis Kask näeb kasvu taga kahte peamist tegurit. Esiteks, tugevat positsiooni koduturul, kus kaks kolmandikku Eesti raamatupidajatest on Merit Tarkvara kliendid. Teiseks, ambitsioonikat rahvusvahelist laienemist, eelkõige Poola turule, kus ettevõte sihib 40–60% aastakasvu.

Üks teema, millest Kask eriti innukalt räägib, on e-arved. Ta toob näiteks, et nende kliendid kaotavad igal aastal kokku ligikaudu 100 miljonit eurot käsitööle, mida oleks võimalik juba täna automatiseerida. Eestis kasutab e-arveid vaid 9,6% ettevõtetest, Soomes aga 93%. „Kui me samamoodi jätkame, jõuame Soomele järele 70 aasta pärast,“ ütleb Kask.

Automatiseerimine muudab raamatupidajate tööd põhjalikult ja arvud räägivad selget keelt. Visma gruppi kuuluvas Itaalia ettevõttes teenindab üks raamatupidaja juba täna enam kui 750 ettevõtet, Poolas ulatub see näitaja 250ni. Eestis jääb see praegu 30 ja 100 ettevõtte vahele raamatupidaja kohta, mis tähendab, et efektiivsuse kasvuruumi on mitmekordselt.

Kask aga ei usu, et tehisintellekti ajastul raamatupidaja elukutse kaob. „Raamatupidaja töö kujuneb ümber. Pigem saavad raamatupidajatest finantskonsultandid.“ Nende kohta, kes on viiekümnendate lõpus, ütleb ta, et nemad jõuavad tõenäoliselt pensionile minna ilma suuri muutusi tegemata. Noorematele soovitab Kask aga juba täna mõelda, kuidas pakkuda klientidele rohkem lisaväärtust.

Saates räägime Merit Tarkvara kasvuloost, e-arvete väärtusest ettevõtetele ning raamatupidajate töö tulevikust automatiseerimise ajastul. Lisaks jagab Tõnis Kask kogemusi töötajate rahulolu mõõtmisest ja sellest, mida ta on aastatepikkusest juhtimisest õppinud.

Saadet juhib Marili Vihmann.

Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman.

Fotol: Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask

Foto autor: Jake Farra

Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund".

Liigne kaasamine muudab planeeringute arutelu laadaks, teisalt oleks vaja leida optimum, millisest staadiumist ja ka kui suurel määral tuleks tõhususe nimel osapooli kaasata. Ministeeriumi eestvõttel ja Maa- ja Ruumiameti toel valminud uus menetlussüsteem peaks olukorda lihtsustama ja läbipaistvamaks ning kiiremaks muutma. Sõjaolukord vajutab menetlemisele oma pitseri.

Saates tuleb juttu ka planeeringute menetlemise karidest, paradoksidest, ideaalidest. Lauale tuleb ka Riia eripära, võrreldes Tallinnaga.

Saatejuht on Siim Sultson.

Fotol (Siim Sultson) istuvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja riigiarhitekt Tõnis Arjus.

Kinnisvaraettevõte Pro Kapital parandas 2025. aastal jõuliselt oma majandustulemusi – ettevõtte käive kerkis kolm korda 53 miljoni euroni ja ärikasum kasvas ligi 15 miljoni euroni ehk peaaegu 150-kordseks.

„Realiseerusid kuni neli aastat tagasi tehtud otsused. Kinnisvara on väga pika vinnaga, augu kaevamisest tulu deklareerimiseni läheb mitmeid aastaid,“ selgitab ettevõtte peadirektor Andrus Laurits saates. „2025. aastaks tegime jõulise plaani ja tulemused täitusid, isegi natuke ületasime neid. Ka see aasta peaks lõppema tugeva numbriga.“ Lisaks ettevõtte enda tegevusele mõjutab tema sõnul tarbijate kindlustunde taastumine ja enesekindluse kasvu on eriti tunda näiteks Leedus.

Saates tulebki juttu sellest, millised arendused on ettevõttel käsil Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Samuti sellest, miks Leedu kinnisvarahinnad on kolme riigi võrdluses rekordilised, mille poolest erinevad kolme pealinna kinnisvaraturud veel ja mis on ostjate käitumist mõjutavad majanduse väljavaated.

Saatejuht on Rivo Sarapik.

Pildil Andrus Laurits. Allikas: Pro Kapital

Mentor-investor Heidi Kakko sõnul on Eesti iduökosüsteem viimase 15–20 aastaga läbinud tohutu arengu, liikudes esimestest riskikapitali sammudest maailmatasemel süvatehnoloogia ja tehisintellekti rakendusteni. Kui algusaegadel tehti asju põlve otsas, siis tänane turg nõuab märksa suuremat professionaalsust ja fookust reaalsetele ärimudelitele.

"Eesti asutajad on alati olnud väga tublid ehitajad ja efektiivsed kapitalikasutajad, kuid nüüd oleme jõudnud faasi, kus ainuüksi toote ehitamisest ja kasutajate kogumisest ei piisa – oluline on suutlikkus raha teenida ja kriisikindlust kasvatada," märgib Kakko, analüüsides sektori seisu 2026. aasta kevadel.

"Ükssarvikute kasvulava" saates on juttu Eesti riskikapitalituru algusaegadest Arengufondis, meenutame Skype'i mõju kohaliku kogukonna sünnile ning arutleme, kuidas on idusektor 2026. aasta kevadeks muutunud.

Heidi Kakko jagab oma vaadet süvatehnoloogia tähtsusele, tehisintellekti rollile ja sellele, mida on Eestil vaja teha, et püsida maailma tipus ka järgmisel kümnendil, ja miks on oluline, et Eesti edukad asutajad ei müüks oma ettevõtteid liiga vara maha, ning millist rolli mängib kapitali targem reinvesteerimine ühiskonna arengus.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Pildil on Heidi Kakko ja Tarmo Virki. Autor: Andres Laanem

Ettevõtjad esitavad riigile iga aasta üle 200 miljoni euro väärtuses andmeid, mida juba niikuinii kusagil olemas on. See on vaid üks näide sellest, kui palju raha ja aega läheb kaduma siis, kui andmeid ei kasutata targalt – ei riigis ega ettevõtetes. Tehisaru ja andmed on jõudnud igapäevatöösse kiiremini, kui ettevõtted ja asutused on suutnud nende kasutamist läbimõeldult juhtida. Suur osa väärtusest tekib juba täna, kuid sageli varjatult ja ilma selge strateegiata.

Saates "Finantsuudised fookuses" avatakse, kus Eesti tegelikult andmepõhises juhtimises asub, millised on peamised kitsaskohad ning kuidas tehisaru võib lähiaastatel oluliselt muuta nii ettevõtete töökorraldust kui ka riigi toimimist.

Saates käsitletakse tehisaru ja andmekasutuse taset Eestis, arutletakse digioskuste arendamise eesmärkide ja reaalsuse üle, selgitatakse, miks andmekvaliteet on tehisaru rakendamisel kriitilise tähtsusega ning miks organisatsioonides toimub sageli varjatud tehisaru kasutamine. Samuti räägitakse tööjõupuudusest andmevaldkonnas, agentide rollist tuleviku töökorralduses ning sellest, millistes valdkondades on avalik ja erasektor teineteisest ees.

Saatekülaline on justiits- ja digiministeeriumi tehisintellekti ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg. Saadet juhib Paavo Siimann.

Foto: Paavo Siimann ja Ott Velsberg. Autor: Andres Laanem

Eesti taksoturul ei käi vaidlus ainult hinna üle, vaid ka selles, milline teenus üldse olema peaks. Foruse hinnangul ei saa kvaliteetne taksoteenus tekkida juhuslikult – see eeldab koolitatud juhte, selgeid standardeid ja toimivat äriloogikat.

Taksondus on viimase kümnendi jooksul liikunud lihtsast sõidujagamisest olukorda, kus sama teenuse alla mahuvad mitu väga erineva tasemega pakkumist. Päevakorda on kerkinud küsimus, kas juht on professionaal või lihtsalt keegi, kes rooli istub.

„Seal roolis on taksojuhid, kes tahavad selle töö eest väärilist tasu ja tunnustust – nad ei ole lihtsalt juhuslikud autojuhid,“ ütleb Forus Takso tegevjuht Tiit Isop.

Foruse vaates algab kvaliteet juhist. See tähendab koolitust, keeleoskust, teenindusoskusi ja vastutust, mitte ainult sõidu ära tegemist. Kui need nõuded kaovad, muutub kogu teenus ebaühtlaseks. „On tekkinud olukord, et kui mujale ei sobi, siis taksorooli ikka sobib,“ kirjeldab turu probleemi Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik.

Ettevõtte hinnangul ei ole kvaliteet ja hind vastandid. Küsimus on selles, kuidas teenus on üles ehitatud – kas süsteem toetab professionaali või surub hinna alla nii, et kvaliteet ei jää püsima.

Saates räägitakse ka sellest, millised standardid peaksid kehtima, milline roll on regulatsioonil ning kas Eesti turg liigub professionaalse teenuse või odava platvormimajanduse suunas.

Saates arutlevad Forus Takso tegevjuht Tiit Isop ja Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol: (vasakult) Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik ja Forus Takso tegevjuht Tiit Isop

Foto: Äripäev

Ehitusturg on märgatavalt korrastunud: kui varasematel aastatel esines hangetel palju alapakkumisi, siis nüüd on turul rohkem tasakaalu ning hinnapakkumised on muutunud täpsemaks ja läbipaistvamaks, rääkisid Domus Kinnisvara juhid Ingvar Allekand ja Tõnu Leinbock saates „Eetris on ehitusuudised“.

„Olen varasemalt näinud, kus ehitaja tuleb hankele selge alapakkumisega, et töö kindlasti endale saada. Kuid viimase kahe aasta jooksul on ehitajad jõudnud pakkumistes enam-vähem samale tasemele, sest nad mõtlevad projektid eelnevalt põhjalikult läbi ega tee olulisi vigu,“ rääkis Allekand.

Samas ei ole põhjust oodata ehitushindade olulist langust. „Ehitushinna hoidmine tuleneb täna eelkõige efektiivsusest ja tehnoloogiast, mitte palkade või materjalide odavnemisest,“ selgitas ta. Samas muutub ka arendajate eksimisruum üha väiksemaks, sest iga otsus mõjutab otseselt lõpphinda. Uusarendused ei konkureeri enam ainult asukoha ja hinnaga, vaid ka läbimõeldud ruumilahenduste ja tehnosüsteemidega.

Samas hoiatavad arendajad ka teise äärmuse eest: ülemäärane tehniline keerukus võib muuta hooned kalliks ülal pidada ning tõsta müügihinna tasemele, kus ostjad enam kaasa ei tule. Küsimus on selles, kas ostjad suudavad kasvava kvaliteedi kinni maksta.

Uus inseneriharidusega arendusjuht Tõnu Leinbock kinnitas, et nii tehnilised kui ka kvaliteedinõuded on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, sundides arendajaid tegema oluliselt rohkem otsuseid juba projekti algfaasis. „Mida varem tehakse põhjalik eeltöö, seda vähem tekib hiljem kulukaid vigu,“ rõhutas Leinbock. Selline koostöömudel aitab vältida hilisemaid ümbertegemisi, mis on projektides kõige kulukamad.

Saadet juhib Teeli Remmelg.

Fotol Tõnu Leinbock ja Ingvar Allekand. Foto autor: Teeli Remmelg