Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

Äripäeva raadio episodes

  • 16.11.26 Sisuturundussaade. Argo Aavik: tööstuse konkurentsieelis peitub oskuses juhtida keerukust
    Sisuturundussaates on külas ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik. Tema juhitav Jüri tehas annab tööd ligi 520 inimesele ja toodab elektrimootorite ning generaatorite staatoreid ja rootoreid. Ettevõte on viimased kolm-neli aastat kasvanud. Järgmise aasta esimeseks pooleks plaanitakse värvata veel umbes 60 inimest, kellest enamik on tootmistöölised. Värbamisel loevad kõige rohkem pühendumus ja õppimisvõime. Kogu väljaõpe toimub majas ja võib kesta kuni üheksa kuud.
    Aaviku sõnul eristab Eestit „Teeme ära!“-kultuur koos törtsu „talupojamõistusega“. Masstoodang liigub Aasiasse, keerulisemad inseneriprojektid aga Euroopasse. Jüri tehas valmistab aastas umbes 1600 staatorit ja igaüks neist on eraldi projekt. Kogu ABB staatorite ja rootorite äri Euroopas asub sisuliselt Eestis. Siin on ka ülitõhusate püsimagnetmootorite kompetents ning tehas taotleb praegu tuumaenergeetika sertifikaati. Andmekeskuste buumi tõttu on tootmine müüdud kuni aastani 2030.
    Tootlikkuse kohta hoiatab Aavik pimesi investeerimise eest: „Me investeerime miljoni uutesse seadmetesse ja siis selgub, et meil ei ole piisavat koormatust.“ Tema soovitus on kõigepealt tegeleda raiskamisega: praak, seisakud, ootamine ja tarneahela vead. Ta kirjeldab ka tasusüsteemi muutmist. Tükitöö asemel saavad töötajad nüüd 70% ulatuses oskustepõhist baastasu ja 30% osakonna ühist tulemustasu. Varem ei tahtnud kogenud töötajad uusi välja õpetada, sest see vähendas nende teenistust. Tehas liigub paberivaba tootmise poole ja Aaviku unistus on tehisintellekti juhitud tootmise planeerimine.
    Lõpuks võtab Aavik oma mõtted kokku kolme põhimõttega:
    - tee raiskamine nähtavaks;
    - leia enne investeerimist üles päris pudelikael;
    - seo kestlikkus mõõdetavate tulemuste ja kindla vastutajaga.
    Ringmajandust defineerib ta lihtsalt: „Sama ressursiga rohkem väärtust.“
    Saadet juhib Hando Sinisalu.
    43 min
  • 13.11.26 Tervisetark. Onkoloog: algstaadiumis rinnavähki pole võimalik ise märgata
    Rinnavähk võib areneda märkamatult, ilma et naine ise midagi kahtlustaks. Seetõttu on oluline käia sõeluuringul, sest varases staadiumis avastatud haigus säästab raskema ravi vintsutustest ja aitab säilitada paremat elukvaliteeti.
    Eestis diagnoositakse igal aastal üle 900 uue rinnavähijuhu. Miks ühed naised haigestuvad ja teised mitte, kui suur osa on pärilikkusel ning millist rolli mängivad hormoonid ja elustiil, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg-onkoloog Riina Kütner.
    Saates räägime ka sellest, miks rinnavähk pole üks ja sama haigus, kuidas erinevad kasvajatüübid mõjutavad ravivalikuid. Kütner selgitab, millistel juhtudel saab rinna säilitada, millal tuleb see eemaldada ning kuidas aitavad tänapäevased ravimeetodid vähendada haiguse taastekke riski.
    Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas hinnatakse geneetiliste uuringutega rinnavähki haigestumise riski, millised võivad olla ravi kõrvalmõjud ning kuidas toimub patsiendi jälgimine pärast ravi lõppu.
    Saadet juhib Violetta Riidas.
    Pildil dr Riina Kütner. Pildi allikas: PERH
    48 min
  • 13.11.26 Sisuturundussaade. Kui hoone näeb hea välja ainult pimedas, on arhitektuuris midagi valesti
    Hoone fassaad pole ammu enam pelgalt kaitse ilmastiku eest. Tänapäevased lahendused võimaldavad anda hoonele omanäolise arhitektuurse identiteedi, mängides mustrite, värvide ja valgusega ning muutes hoone välisilme pilkupüüdvaks nii päeval kui ka öösel.
    Perforeeritud fassaadid koos integreeritud valgustusega avavad arhitektidele uusi võimalusi, kuid kuidas sellised lahendused sünnivad, millised on nende tehnilised võimalused ning kui keeruline ja kulukas on nende elluviimine?
    Kas arhitektuurne eristumine tähendab tingimata suuremat investeeringut või võib nutikas fassaadilahendus aidata ka energiat ja raha säästa?
    Tulevikuhoonete fassaadidest, arhitektuuritrendidest ja praktilistest lahendustest räägib sisuturundussaates Ruukki Products ASi esindaja Andrus Hallimäe.
    Saadet juhib Lauri Toomsalu.
    Foto: Ruukki
    31 min
  • Tallinna Sadam istub potentsiaali otsas ja arendab ala magistritöö najal
    Mis minu meelest on kõige kurvem, et need ideed, mis on värsked - 10 aastat hiljem, 20 aastat hiljem need ei ole enam värsked, viitas Tallinna Sadama kinnisvaraosakonna partnersuhete juht Reti Meema kinnisvaraarenduse sumbumisele omavalitsuse aeglasesse asjaajamisse.
    Reti Meema kaitses kevadel Eesti Kunstiakadeemias Tallinna Sadama ala arendamise teemalise magistritöö. Nüüd riigi enamusosalusega firma tõenäoliselt Eesti esimese arendajana rajab Tallinna ühe suure linnaosa tuumikut just magistritöö najal. Kes arendab selle linnaosa teist poolt? Urmas Sõõrumaa.
    Reti Meema magistritöö on kättesaadav EKA digiteegis.
    Intervjueeris Siim Sultson
    45 min
  • 12.11.26 Sisuturundussaade. Raamatupidamise muudatused, aastalõpu tööd ja tehisaru riskid: mis ootab ees ettevõtjaid?
    Sisuturundussaates on külas raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts. Teemaks on muudatused, mis ettevõtjaid ees ootavad. Palkade deklareerimisel on üleminek andmepõhisele deklareerimisele juba käimas. Käibe deklareerimisel tuleb sama muudatus Lepvaltsi sõnul tõenäoliselt järgmise aasta 1. aprillist. Lisaks liidetakse ühendusesisese käibe aruanne (VD-vorm) käibedeklaratsiooniga.
    Andmepõhise deklareerimise mõiste ajab Lepvaltsi muigama, sest andmetel põhines deklareerimine ka varem. Sisuliselt muutub vorming: kasutusele tuleb XBRL GL. Kasu võib olla selles, et vead tulevad varem välja, näiteks kogumispensioni arvestuses või residentsuse tuvastamisel. Viimane on raamatupidajatele olnud paras peavalu, eriti piiriülese töö puhul.
    Enne aasta lõppu soovitab Lepvalts teha inventuuri. Üle tuleb vaadata mitte ainult ladu, vaid ka raha, lepingud, nõuded ja põhivara. Auditeeritavatel ettevõtetel peab kinnisvarainvesteeringute hinnang olema tehtud selle aasta sees, sest tagantjärele seda enam ei saa. Mittelaekunud müügiarvetelt saab käibemaksu tagasi arvata, kui maksetähtajast on möödunud rohkem kui aasta, aga vähem kui kolm aastat tagasi. Võlgnikule tuleb sellest teada anda. Mikroettevõtjatel tasub üle vaadata ka kolmanda pensionisamba sissemaksed.
    Majanduses läheb tarkvarasektoril veel hästi, teenindus aga vireleb. Toidu ja toitlustuse käibemaksu alandamist toetab Lepvalts: see elavdaks sektorit ning riik ei peaks „oma kamaluga nagu vanasti feodaal ära võtma seda viimast“.
    Pipedrive’i koondamiste taustal arutati, kas ettevõtted hakkavad AI abil ise endale tarkvara looma. Lepvalts peab seda tervitatavaks. Komistuskiviks näeb ta liidestusi pankade ja e-arvete operaatoritega. Turvariski hinnates on tema nõuanne lihtne: kes andmebaasi kaotab, on „rumal, kui varukoopiat ei teinud“. Äriandmete AIsse laadimisel tuleb olla ettevaatlik, eriti eraisikute isikuandmete ja konfidentsiaalsete lepingutingimuste puhul.
    Saadet juhib Hando Sinisalu.
    Fotol: raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts
    Foto: Andres Laanem
    45 min
  • 11.11.26 Ükssarvikute kasvulava: tehisintellekt aitab idusid, aga äriideid müüma on vaja inimest
    Kuigi tehisintellekt teeb asutajatel tarkvaratoodete ehitamise oluliselt lihtsamaks, nõuab eduka äri ülesehitamine endiselt julgust minna kontorist välja ja katsetada toodet reaalsete klientide peal, kinnitasid Tehnopoli kiirendi ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhid saates “Ükssarvikute kasvulava“.
    Saates selgitati põhjalikult inkubaatorite ja kiirendite rolle ja nende peamisi erinevus. Samuti anti nõu, millises faasis peaks noor ettevõte kummagi poole pöörduma. Veel murtakse saates levinud müüte, justkui peaks tugiorganisatsiooniga liitumiseks olema koheselt ette näidata sajaprotsendiliselt toimiv toode või täielikult komplekteeritud meeskond.
    “Meie sisenemisbarjäär on madalam – võid tulla ka näiteks lihtsalt ägeda idee ja paari meeskonnaliikmega,“ ütles Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Eve Peeterson.
    Tehnopoli kiirendi juht Anne-Liisa Elbrechti sõnul ollakse valmis võtma varajases faasis riske, et aidata idufirmadel ehitada valmis esimene töötav prototüüp. Tema kinnitusel muudab tehisintellekt idusektoris paljutki ning suudab anda pädevat nõu ka strateegia osas, kuid see ei asenda päriselus tehtavat kliendiintervjuud ning toote reaalset katsetamist.
    Lisaks arutleti saates meeskondade komplekteerimise ja laienemise üle, räägiti esimestest sammudest raha kaasamisel ning rõhutati vajadust oma ideid pidevalt ja julgelt testida. Samuti jagati soovitusi uute kontaktide leidmiseks, kui algne meeskond vajab lisajõude.
    Külalisteks olid Tehnopoli kiirendi juht Anne-Liisa Elbrecht ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Eve Peeterson. Saadet juhtis Tarmo Virki.
    Saatejuht Tarmo Virki, Tehnopoli kiirendi juht Anne-Liisa Elbrecht ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Eve Peeterson. Foto: Andres Laanem
    48 min
  • 11.11.26 Finantsuudised fookuses. PwC tehingunõustaja: iga teine põhjalikku kontrolli jõudnud ettevõttetehing võib pooleli jääda
    Ostja ja müüja on põhimõttelistes tingimustes kokku leppinud, kuid tehing ei pruugi ikkagi teoks saada. PwC Eesti tehingunõustamise osakonna juhi Raul Ruubeli sõnul jõuab lõpuni vaid ligikaudu pool sellesse etappi jõudnud tehingutest. Ostjad on varasemast kannatlikumad, nende läbirääkimispositsioon tugevam ning vajadus riske kontrollida suurem.
    Äripäeva raadio saates „Finantsuudised fookuses“ rääkis Ruubel, kuidas tehinguturg erineb 2021. ja 2022. aasta aktiivsest perioodist. Kui toona konkureeris ühe ettevõtte ostu nimel mitu huvilist, siis nüüd peetakse läbirääkimisi sageli vaid ühe ostjaga. See annab ostjale võimaluse otsustamist edasi lükata. Üle poole tehinguprotsessidest kestab külaliste sõnul kauem kui kuus kuud.
    Tehinguid võivad takistada ka erinevad hinnaootused. Ruubeli sõnul lähtuvad mõned omanikud endiselt varasemate aastate kõrgetest väärtuskordajatest, arvestamata muutunud kapitalihinna ja investorite riskitunnetusega. Ettevõtte väärtuse määrab kokkuvõttes selle võime teenida tulevikus vaba raha. Ka näiliselt väike lepingutingimus võib müüja jaoks tehingu väärtust märkimisväärselt vähendada.
    PwC Eesti maksuosakonna juht ja vandeadvokaat Verner Silm tõi esile ostueelsetes maksukontrollides levinud probleemid. Eesti ettevõtete puhul puudutavad need eeskätt OÜtamist, töösuhteid ja erisoodustusi, piiriüleste ettevõtete puhul ka siirdehindu ja käibemaksu. Avastatud maksuriskid ei tähenda siiski tingimata tehingu nurjumist: lahenduseks võivad olla ostuhinna korrigeerimine, riskide jagamine või maksukindlustus.
    Saates arutati ka Leedu aktiivsemat tehinguturgu, Eesti tugevust kapitali kaasamisel, strateegiliste investorite huvi ning tehnoloogia ja oskusteabe ostmist. PwC advokaadibüroo juht ja vandeadvokaat Taavi Kõiv selgitas, kuidas võivad tehingu kulgu mõjutada lepingutingimused ja konkurentsiameti koondumiskontroll.
    Samuti räägiti ettevõtte müügiks valmistumisest: millal luua valdusühing, kas müüa osalus või äritegevus ning kuidas korraldada müügiprotsess nii, et üks ostja ei saaks tingimusi lõputult dikteerida. Külaliste sõnul algab edukas tehing ettevalmistusest ammu enne ostja leidmist.
    Saates olid külas PwC Eesti tehingunõustamise osakonna juht Raul Ruubel, PwC advokaadibüroo juht ja vandeadvokaat Taavi Kõiv ning PwC Eesti maksuosakonna juht ja vandeadvokaat Verner Silm. Saadet juhtis Paavo Siimann.
    Pildil vasakult: Raul Ruubel, Paavo Siimann, Verner Silm ja Taavi Kõiv. Foto: Andres Laanem
    47 min
  • 04.11.26 Energiatund. Elektrilevi valmistub kriisiks
    Elektrilevi võrku ei ole Eestis seni rünnatud, aga kuna mujal Euroopas on sarnaseid sabotaaže korraldatud, valmistub Elektrilevi võrgu töökindluse kaitsmiseks ka meil.
    Kriisikindlust parandatakse mobiilsete elektrijaamade ostude, vajalike varude hankimise ja võrgu saarestusvõimekuse arendamise kaudu, selgitas Äripäeva raadio saates “Energiatund” Elektrilevi juht Mihkel Härm.
    Kriisikindluse parandamiseks näeb ettevõtte kümne aasta plaan ette 350 miljoni euro investeerimist, mis lisanduks võrgu hoolduseks ja ehituseks mõeldud 1,9 miljardile. Samas saavad nii mõnedki kriisikindluse investeeringud Härmi sõnul tehtud juba lähima aasta jooksul.
    Mihkel Härmi sõnul on kõige tõenäolisem suurte katkestuste põhjus siiski torm, kuid ettevõtte arengukavas on arvestatud ka geopoliitiliste ohtudega. “Räägime sabotažiaktidest, räägime sellest, et kuhugi võib mõni droon ära eksida,” märkis Härm.
    “Koostööd me teeme, aga mitte konkreetsete juhtumite puhul,” ütles Härm Eesti julgeolekuasutustega suhtlemise kohta.
    “Esimese sammuna kavatseb ettevõte hankida mobiilseid generaatoreid või isegi elektrijaamu, mida saaks viia katkestuse piirkonda või suuremate alajaamade juurde. Nii on võimalik taastada elekter korraga tuhandetele klientidele,” selgitas Härm ja nimetas ühe ohuna Saaremaa ja Hiiumaa merekaablite kahjustamist.
    Teiseks soovib Elektrilevi suurendada oluliste seadmete varu, et vältida nende pikkadest tarneaegadest tingitud võrgukatkestusi. Härm tõi näiteks, et suure trafo tellimine võib võtta aastaid.
    Kolmanda ja kõige kallima tegevusena plaanib ettevõte ehitada välja saarestusvõimekuse, et elektrivõrgu teatud osad saaksid Eleringi põhivõrgu pinge kadumisel töötada kohalike elektrijaamade, akude, päikeseparkide või koostootmisjaamade toel. Härmi sõnul on säärase tegevuse esialgne maksumus üle 200 miljoni euro.
    Intervjuus rääkis Härm Elektrilevi koguinvesteeringutest, mille vajadus ulatub ettevõtte hinnangul kümne aasta jooksul üle 2 miljardi euro, võrgutasude võimalikust arengust ja tõusudest, vanade linnakaablite väljavahetamisest ning paindlike liitumiste katsetamisest.
    Kui ettevõttel oleks kümne aastaga kasutada vajadusest vaid pool, jääks tema sõnul suuresti ära võrgu laiendamine. Esikohale jääksid siis vananevate kaablite väljavahetamine, küberturvalisus ja kriisivalmidus.
    Saadet juhtis Lauri Leet.
    Foto autor: Liis Treimann.
    48 min
  • 11.11.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Siseraadio aitab müüa seda, mida klient ostma ei tulnud
    Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema.
    Juttu tuleb sellest, milline sisu kaupluses töötab, kuidas vältida reklaami muutumist tüütuks ning kui palju võib siseraadio kasvatada impulssoste ja müüki. Pedaniku sõnul võib hästi üles ehitatud kampaania anda isegi mitmekümneprotsendilise müügikasvu, Bauhof on aga näinud konkreetsete sooduspakkumiste mõju otse ostukorvis.
    Lisaks arutatakse, kuidas mõõta siseraadioreklaami tulemuslikkust, millist rolli mängivad muusika ja autoriõigused ning kuidas võivad tehisaru, ilm ja muud reaalajas sündmused tulevikus poesisu automaatselt muuta.
    Saatejuht on Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
    Fotol: Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, saatejuht ning Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil, Digipostri tegevjuht Priit Pedanik.
    Foto: Äripäev
    41 min
  • 07.10.26 Energiatund. Naftanohikud globaalsel kohtumisel: sellist kriisi pole nähtud üheksakümnendate algusest
    Mõned nädalad tagasi toimunud maailma varuagentuuride korralisel kohtumisel räägiti tavapäraste tehniliste küsimuste asemel kolm päeva ainult kriisist.
    Kohtumisel tõdeti ühiselt, et saabunud on aastakümnete suurim kriis vedelkütuse turul, tõdeb Varude Keskuse juht Ando Leppiman saates “Energiatund”.
    “Üldine tunnetus oli, et midagi ilusamaks lähiajal ei lähe,” märgib Leppiman.
    Rahvusvahelise energiaagentuuri energiajulgeoleku komitee esimees Priit Enok toob saate teises osas välja, et praegu on vedelkütusevarud Euroopas viie aasta keskmisest alumisest piirist veel 10% allpool ja see ei ole hea märk.
    “Reservid just diislikütuse toodete poole peal on selgelt alla tavapärast,” tõdeb Enok ja rõhutab, et kui säärane olukord jätkub, siis üks ennustus ütleb, et kusagil järgmise aasta kevadesse võiks see transformeeruda selliseks füüsiliseks puudujäägiks.
    “Mis iseenesest ütleb, et toodet kui sellist peaks turg ikka kätte saama, aga keegi ei ütle missuguse hinnaga. Toornaftat on, aga lõpptooted on need, mille üle käib kõva konkurents.”
    Mis tähendab, et kevadeks võib diislikütuse füüsiline puudujääk olla Euroopas ikkagi nii terav, et hinda ei suuda enam keegi kontrollida, tõdeb Enok.
    Saates selgitatakse, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused püüavad varude vabastamisega turuhinda siiski stabiliseerida, kuid miks vaatamata sellele jäävad tuleviku hinnaprognoosid ebakindlaks, aga ka seda, ent kuidas otsesed kütuse hinnakontrolli mehhanismid riikides on riskantsed, kuna võivad süvendada kohalikku defitsiiti.
    Lisaks räägitakse lahti Eesti riiklike kütusevarude kasutamise põhimõtted ja selgitatakse, millistel tingimustel varusid turule müüakse.
    Saadet juhib Lauri Leet.
    Fotol Priit Enok 2020. aasta konverentsil esinemas.
    Foto autor: Raul Mee.
    43 min

About Äripäeva raadio

From the publisher's feed

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning…

More shows like Äripäeva raadio

Olukorrast riigis by (Raadio 2)

Olukorrast riigis

2 Listeners

Geeniuse digisaade | Geenius.ee by Geenius.ee

Geeniuse digisaade | Geenius.ee

5 Listeners

Aaspõllu ja Jaagant by (Vikerraadio)

Aaspõllu ja Jaagant

4 Listeners

Reporteritund by (Vikerraadio)

Reporteritund

1 Listeners

Rahva teenrid by (Vikerraadio)

Rahva teenrid

2 Listeners

LHV by LHV

LHV

0 Listeners

Autotund | Geenius.ee by Geenius.ee

Autotund | Geenius.ee

3 Listeners

Välistund by (Vikerraadio)

Välistund

2 Listeners

Harri Tiido taustajutud by (Vikerraadio)

Harri Tiido taustajutud

2 Listeners

Kinnisvarajutud by Kinnisvarajutud

Kinnisvarajutud

2 Listeners

Börsijutud by Börsijutud

Börsijutud

0 Listeners

Investeerimisjutud by Swedbank Eestis

Investeerimisjutud

1 Listeners

Reedene intervjuu by (Vikerraadio)

Reedene intervjuu

2 Listeners

Nestor & Koppel by SEB Eesti

Nestor & Koppel

2 Listeners

Eesti Ekspressi podcast by Delfi Meedia

Eesti Ekspressi podcast

0 Listeners