Äripäeva raadio

Google Shoppingu jõudmine Eestisse annab kohalikele e‑poodidele uue võimaluse oma tooteid nähtavamaks teha, kuid sunnib kaupmehi senisest rohkem mõtlema nii hinnale, brändile kui ka e‑poe tehnilisele kvaliteedile.

Saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägib Nobel Digitali partner Anni Kitsing, et Google Shopping võib Eesti kaupmeeste jaoks kujuneda oluliseks reklaamikanaliks, sest otsingutulemuses näeb tarbija kohe toodet, selle pilti ja hinda. Kitsingu sõnul on nende klientide kogemus näidanud, et Google Shoppingu reklaam võib töötada tavalisest tekstireklaamist kaks kuni kolm korda paremini.

Samas võib uus lahendus teravdada hinnakonkurentsi. Kui mitu kaupmeest müüvad täpselt sama toodet, muutuvad hinna kõrval määravaks foto, tootekirjeldus, brändi tuntus ja usaldusväärsus. Kitsingu hinnangul ei võida pikemas perspektiivis see kaupmees, kes müüb ainult kõige odavama hinnaga.

Jutuks tuleb ka see, kuidas saavad väiksemad Eesti e‑poed konkureerida suurte rahvusvaheliste tegijatega nagu Zalando ja About You. Kitsingu sõnul on kohaliku kaupmehe tugevuseks hea kliendikogemus, lihtne ostuteekond, paindlikud tarne- ja vahetustingimused ning tugev bränd, mida tarbija juba tunneb ja usaldab.

Saates selgitatakse, mida peaks e‑pood Google Shoppingu tulekuks juba praegu tegema. Eelkõige tuleb korda saada tootevood, tootenimetused, kirjeldused ja pildid ning panna turundus- ja IT‑tiim omavahel koostööd tegema. Kitsingu sõnul tasub selle tööga tegeleda ka seetõttu, et hästi struktureeritud tooteinfo aitab ettevõttel paremini nähtav olla nii Google'i otsingus kui ka tehisintellektil põhinevates vestlusrobotites.

Lisaks räägitakse sellest, kuidas tehisintellekt muudab inimeste ostukäitumist. Üha enam tehakse hinnavõrdlust ja tooteotsinguid vestlusrobotites ning Kitsingu hinnangul võib juba mõne aja pärast suurem muutus tulla hoopis chati-reklaamidest ja tehisintellekti abil tehtavatest ostudest.

Saate lõpus annab Kitsing kaupmeestele ka konkreetse soovituse Mustaks Reedeks.

Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas.

Põlvamaal võib ühe päevaga jõuda nii ajaloolisele postiteele, Eesti ühte erilisemasse muuseumisse kui ka auhinnatud kontserdipaika. Ent piirkonna turismiettevõtjate eesmärk on, et külastajad ei piirduks vaid ühe päevaga.

„Põlva on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu,“ leiab 35. tegutsemisaastat tähistava Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind. Tema sõnul on piirkonna tugevuseks nii loodus, kultuur kui ka võimalus ühendada puhkus kaugtööga. Hotellis on selleks loodud eraldi tööruumid, seminarivõimalused ning lõõgastumiseks minispaa. Oluline osa külastuselamusest on ka hotelli restoranil, mille köök väärtustab head toorainet ja maitseelamusi ning annab külalistele veel ühe põhjuse Põlvasse tagasi tulla.

Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge sõnul ei tasu muuseumi seostada üksnes vanade autode ja teede ajalooga. Lisaks interaktiivsetele näitustele ning pereprogrammidele valmistatakse ette ajaloolise Varbuse postijaama uuendamist, mis peaks valmima 2028. aasta kevadeks ja viima külastajad 19. sajandi ajarännakule. Muuseum pakub ka võimalusi seminarideks, ettevõtete sündmusteks ja suurüritusteks.

Põlva Kultuurikeskuse direktor ja kunstiline juht Eerika Mark tõdeb, et väikelinnas tuleb publiku leidmiseks teha topelt tööd. Tänavu aasta kontserdipaiga tunnustuse pälvinud kultuurikeskus on suutnud tuua Põlvasse nii rahvusvahelisi esinejaid kui ka suurvorme, mida võimaldab maja erakordne lavatehnika. „Meil on teatrisaalis lisaks orkestriaugule ka pöördlava ja selliseid maju on Eestis ainult kaks,“ toob Mark esile Põlva Kultuurikeskuse erilisuse. See võimaldab tuua lavale ka oopereid, operette, ballette ja muusikale.

Saates räägitakse ka Põlva Kultuurikeskuse katusele rajatud Taevapargist, Maanteemuuseumi uutest näitustest ja sündmustest ning sellest, miks tasub Põlvamaa avastamiseks varuda aega ja mitte piirduda vaid kiire läbisõiduga.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Pildil: Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge (vasakul), Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind ja Põlva Kultuurikeskuse direktor Eerika Mark

Foto: Merlin Zuzjonok

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ei nõustu toidutootjate väitega, et tootjaid ei ole Nutri-Score'i aruteludesse sisuliselt kaasatud.

Nutri-Score'i toidumärgise vabatahtliku kasutamise võimalus on andnud hoogu ministeeriumi ja suuremate toidutootjate vahelisele tülile.

Kui regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas oktoobri keskel määruse eelnõu, mis annaks Eesti toidutootjatele õiguse kasutada vabatahtlikult Nutri-Score'i märgist, siis 14 suuremat toidutootjat saatsid möödunud nädalal valitsusele pöördumise, kus seisis, et Nutri-Score'iga on edasi liigutud ilma valitsuse mandaadita ja tootjate sisulise kaasamiseta.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste selgitas Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”, et ministeerium on ettevõtteid Nutri-Score’i aruteludesse kaasanud ja selleks on toimunud väga palju koosolekuid.

“Eelmisel aastal, kui hakkasime mõtlema, kuidas võiksime selle protsessiga edasi liikuda, pöördusime palju otse ettevõtjate poole. Meil oli paljude erinevate ettevõtjatega üks ühele kohtumisi,” kirjeldas Kallaste kaasamise protsessi.

Kohtumisi tehti näiteks Maag Grupiga, Orklaga, Valioga, Leiburiga ja Kadarbikuga, loetles Kallaste. “Samamoodi pöördusime ka erialaliitude poole. Suhtluse ja arvamuse küsimine oli ikkagi päris aktiivne,” märkis ta.

“Eelmise aasta sügisel oli ka meie enda ministeeriumide ühishoones avalik seminar, kuhu kutsusime samamoodi kõik osapooled kokku ja tutvustasime plaani, tutvustasime visiooni ja erinevaid märgiseid, nende plusse ja miinuseid. Ja ka seda, miks just Nutri-Score tundub meile mõistlik tee,” lausus Kallaste.

Kallaste sõnas, et kriitikaga, nagu poleks tootjaid kaasatud, ei saa nõustuda. “Me oleme siin ikkagi varsti juba peaaegu kaks aastat olnud tihedas suhtluses eri osapooltega ja kõigil on olnud võimalik oma arvamust avaldada,” lisas nõunik.

Saates on lisaks juttu Nutri-Score’i märgise alternatiividest ja eesmärgist, aga ka sellest, miks tahetakse kasutusele võtta Nutri-Score, teades, et Euroopa tervikuna pole selle kasuks otsustanud.

Saates olid külas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste ning Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Heidi Roos.

Saadet juhtis Harro Puusild.

Pildil: Hellika Kallaste ja Heidi Roos rääkisid Äripäeva raadios lähemalt, kui palju on suheldud poleemikat tekitanud Nutri-Score’i toidumärgise kasutuselevõtu üle. Foto: Harro Puusild

Edukas ettevõte ei sünni üksnes heast ideest ning kiire kasv ei tähenda alati muretut tulevikku. Äripäeva raadio saates „Ettevõtlik Tallinn“ räägivad oma kogemustest kaks Tallinna ettevõtlusauhindadel tunnustatud ettevõtjat: särava startija tiitliga pärjatud Fumé restorani eestvedaja Martti Siimann ning Tallinna tootja tunnustuse pälvinud tehnoloogiaettevõtte Rantelon esindaja Karl Taklaja.

Kui üks tegutseb restoraniäris, kus kulud kasvavad ja konkurents klientide tähelepanu pärast on tihe, siis teine esindab aastakümnete pikkuse ajalooga tootmisettevõtet, mille käive on aastaga kasvanud enam kui kümme korda. Saates uurime, kas Eestis on võimalik restoraniäriga rikkaks saada, milliseid võimalusi pakub kaitsetööstuse kasv ning kuidas tulla toime ootamatute äriliste tagasilöökidega.

Samuti räägime sellest, millist hinda tuleb edu eest maksta, miks võib liiga kiire kasv ettevõttele ohtlikuks osutuda ning kuidas teha keerulisi juhtimisotsuseid olukorras, kus ettevõte kasvab kiiremini kui kunagi varem.

Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Fotol: Fumé restorani eestvedaja Martti Siimann ja Tallinna tootja tunnustuse pälvinud tehnoloogiaettevõtte Rantelon esindaja Karl Taklaja

Foto: Merlin Zuzjonok

Nutiprillidega filmitud ja jagatud videote eest vastutab iga tavaline eraisik, kellele laienevad andmekaitse reeglid.

Triniti advokaat Maarja Lehemets rääkis saates “Triniti eetris”, et probleeme ei tekita nutiprillide kasutamine pereüritusel või isiklikuks tarbeks, kuid olukord muutub, kui salvestis avaldatakse avalikus sotsiaalmeediakanalis. Eriti suur oht on advokaadi sõnul kohtades, kus inimesed ei pruugi mõista, et neid filmitakse.

Triniti advokaadi Maarja Pild-Freibergi sõnul kasutatakse maailmas nutiprille ka ebaeetilistel eesmärkidel. "Lõuna-Koreas on teada juhtumeid, kus tualettruumides filmitud videoid on pornograafilistel veebilehtedel avaldatud," lausus ta.

Euroopa Andmekaitsenõukogu juhtis tähelepanu ka nutiprillide tootjate kohustustele. Seadmed võiksid disainilt eristuda tavaprillidest või anda filmimisest märku valguse või heliga.

Veel tuli saates juttu sellest, milliseid andmeid tohib tehisaru tööriistadesse sisestada ja mis juhtub, kui töötaja avaldab valeandmeid.

Lisaks käsitleti Google’i ja Uberi suuri andmekaitsetrahve ning Euroopa Kohtu lahendite võimalikku mõju Eesti äriregistri avalikele andmetele.

Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi.

Foto: Marc John/IMAGO/Scanpix

Töötukassa juhi Gert Tiivase ja investori Joakim Heleniuse hinnangul tuleb Eesti riigivalitsemise tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks kaasata erakapital ning võtta senisest ulatuslikumalt kasutusele tehisarul põhinevad lahendused. Riigi kulud kasvavad majandusest kiiremini ning valitsemiskulude kärpimine aitaks leida kokkuhoidu ka ilma ühiskondlikult oluliste valdkondade, näiteks hariduse ja sotsiaalkaitse arvelt. Tiivase sõnul kulub riigi administratiivsele valitsemisele umbes miljard eurot aastas, millest 10–20% vähendamine annaks 100–200 miljonit eurot kokkuhoidu. Ta tõi näiteks töötukassa, kus digiteenuste ja iseteeninduse arendamine on vähendanud töötajate arvu aastaga umbes 200 võrra ning kontoripindade vähendamine võimaldab majandamiskuludelt säästa 30–40%, sealjuures teenuste kvaliteeti ohverdamata.

Helenius rõhutas, et tehisaru ja automatiseerimise ulatuslikumaks rakendamiseks avalikus sektoris tuleb kaasata erakapital, sest riigil ei pruugi suurte IT-investeeringute tegemiseks raha jätkuda. Tema pakutud mudeli järgi investeeriksid eraettevõtted vajalike süsteemide arendamisse ning tooksid kaasa erasektori teadmised ja juhtimiskogemuse. Vastutasuks jagataks pikaajalise lepingu alusel tehisaru ja automatiseerimise abil saavutatud kulusääst riigi ja investori vahel. Tiivas meenutas sarnase koostöö näitena umbes 20 aasta tagust registrisüsteemi loomist, mille arendamisse investeerisid Tallinna börs ja keskdepositoorium. Süsteemi rahastamine tagati pikaajalise lepingu ja ettevõtete makstud teenustasudega, mis näitas, et erasektori kapitali abil on võimalik arendada ka avalikke teenuseid.

Mõlema hinnangul on Eestil võimalus kujuneda tehisaru kasutuselevõtul eeskujuks, kuid selleks on vaja julgeid ja süsteemseid reforme. Heleniuse sõnul võiks reforme ellu viiv peaminister tõusta riigimeheks, kelle mõju ulatub üle Euroopa. Tiivase hinnangul peab riik kasutama avalikku raha sama heaperemehelikult nagu pere või eraettevõte oma eelarvet ning suunama kokkuhoitud vahendid tõhusamatesse lahendustesse. Pikemas perspektiivis aitaks see kujundada innovaatilise ja tõhusa Eesti, kuhu välismaal õppinud noored soovivad tagasi tulla ja kus nad näevad oma tulevikku.

Majanduspoliitilist saadet “Edukas Eesti 2027–2031” juhtis Äripäeva peadirektor ja ajakirjanik Igor Rõtov.

Pildil Gert Tiivas ja Joakim Helenius. Fotod: Tanel Meos

Olgu tegu iga-aastase kliendiüritusega või uudiskirjaga, mida on ju alati tehtud, elutseb paljude ettevõtete turunduses mõni püha lehm, keda keegi ei julge puudutada.

Saates räägib turundusekspert ja turundusauditi meistriklassi koolitaja Karl Multer sellest, kuidas turundusauditi abil suur pilt tagasi saada ja eristada eesmärke toetavaid tegevusi nendest, mida tehakse puhtalt vanast harjumusest. Samuti kuuleme, milliseid turundusvõimalusi võiks tegelikult rohkem kasutada ning millal ja mida ise nokitseda ja millega professionaalide abi küsida.

Saatejuht on Tuuli Seinberg.

Fotol Karl Multer, foto Äripäev.

Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat.

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kriminaalmenetluse eksperdi Kati Reitsaku sõnul sisaldab tänapäevane mobiiltelefon rohkem andmeid inimese era- ja perekonnaelu kohta kui tema kodu. „Tehnoloogia areng on tegelikult muutnud ja kallutanud neid kriteeriume, millistest lähtuvalt ka riik võiks meie põhiõigustesse sekkuda,“ kinnitab Reitsak saates. Andmekaitseeksperdi Tambet Toomela sõnul jagavad inimesed endiselt liiga kergekäeliselt oma andmeid ega mõtle piisavalt riskidele. „Inimesed on kiindunud uuendustesse, mis justkui teevad elu paremaks, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Lõpuks võimaldavad jagatud andmed maalida elust kokku pildi, mida võidakse ära kasutada inimese vastu,“ selgitab Toomela.

Riik ei ole õigusselguse loomisega kiirustanud. Alles nüüd on vastav digitõendite kogumise väljatöötamiskavatsus (VTK) ministeeriumis töös. Kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak, kellel on selja taga pikaajaline karjäär prokuratuuris, selgitab, et seni on nutiseadme sisu vaatamine ja tervikuna kopeerimine uurimisasutuste poolt olnud pigem reegel kui erand. Toetudes oma laiapindsele kogemusele ja elulistele näidetele, jagab Reitsak saates praktilisi nõuandeid: mida saab inimene teha ja kuidas uurimistoiminguid vaidlustada olukorras, kus seade on riigivõimu poolt juba ära võetud.

Alates 1. novembrist jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis annavad inimesele lühikese, 10-päevase akna esitada kaebus, kui ta leiab, et seadme äravõtmise ja kopeerimisega on tema õigusi rikutud. Ekspertide hinnangul võib säärane lühike tähtaeg osutuda praktikas tõeliseks väljakutseks neile, kes kriminaalmenetluse nüanssidega igapäevaselt end kursis ei hoia.

Lisaks riigipoolsele andmekogumisele võetakse saates luubi alla Eesti digiandmete tohuvabohu ja küberhügieen laiemalt. Eksperdid selgitavad, milliseid samme peaks iga inimene oma andmete kaitsmiseks igapäevaselt astuma, et mitte langeda küberpättide seatud lõksudesse.

Saatekülalised on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak ning andmekaitse ekspert Tambet Toomela.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Fotol: Advokaadibüroo Eversheds Sutherland andmekaitse ekspert Tambet Toomela ja kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak.

Foto: Tarmo Virki

Kuidas tagada, et ettevõtte töö jätkuks ka siis, kui maksesüsteem seiskub, olulistele andmetele ei pääse ligi või varukoopiast ei õnnestu andmeid taastada? Küberturvalisus ei tähenda ainult tehnilisi lahendusi, vaid ka selgeid vastutusi, toimivaid kokkuleppeid ja valmisolekut ootamatuteks olukordadeks.

Küberturvalisuse ekspert ja Äripäeva küberturbe teabevara peatoimetajaThea Sogenbits toob esile, et sageli ei peitu suurim risk mitte tehnoloogia puudumises, vaid kontrollimata eeldustes ja ebaselges töökorralduses. Kõige ohtlikum ei pruugi olla risk, millest me juba teame, vaid see, mille puhul oleme eeldanud, et keegi teine on kõik ära korraldanud.

„Teabevara tunnis“ räägime, milliseid küberturvalisusega seotud riske ettevõtted sageli alahindavad, miks ei piisa üksnes turvameetmete olemasolust ning kuidas saab juht tagada, et vastutused oleksid selged ja probleemid saaksid lahendatud enne, kui need ettevõtte tegevust või kliente mõjutavad.

Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Eve Noormägi ja Thea Sogenbits. Autor: Andres Laanem

Sami kontsern tõusis Äripäeva masina- ja metallitööstuse TOPis aastaga 59. kohalt kuuendaks. Sami Tootmise tegevjuht Anti Pahapill rääkis, kuidas ettevõte kasutas madalama tellimustasemega perioodi teadlikult ära selleks, et korrastada oma sisemisi protsesse, vähendada ajakulu ja muuta tootmine efektiivsemaks.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran ütleb, et see ongi peamine arendustegevus, millega Eesti metallitööstuse ettevõtted tegelevad ja peavadki tegelema.

“Ka nendel aastatel, mil oli vähem tellimusi ja tööd, me tegime ikkagi jätkuvalt investeeringuid ja see oli väga suur asi,“ rääkis Pahapill.

Soetati uusi keevitusroboteid, laserlõikuspinke, ehitati välja Valga tehas ja korrastati tootmisprotsesside jaotumist Saue tehastes, tehastes võeti kasutusele uusi tehnoloogiaid. “Tänavu meil uusi investeeringuid planeeritud polegi, nüüd keskendume juba tehtud investeeringute 100%lisele ära kasutamisele,“ ütles ta. Sellest tuli eelmise aasta tõus, tänavusest aastast on üheksa kuud täis ja tõus jätkub.

Harani hinnangul edukat masina- ja metallitööstuse ettevõtet just see iseloomustabki: “Tehakse arendustegevust sisemistes protsessides, tehakse ennast korda, ollakse efektiivsed, samal ajal ei unustata investeerimist tehnoloogiatesse, vaadatakse, kuidas toodet paremini müüa.“

Mõlema tööstusjuhi hinnangul on kõikuv majanduskeskkond uus reaalsus ja sellega tuleb kohaneda. Seda lootust, et aasta jooksul maailm rahuneb ja kõik stabiliseerub, nende hinnangul pole.

Kuna ligi 90% sektori toodangust läheb ekspordiks, peavad kohalikud tootjad rinda pistma madalama palgatasemega riikidega nagu Poola, Leedu ja Rumeenia. Lihtsate komponentide valmistamisel ei suuda Eesti tööstus oma palgataseme tõttu võistelda.

Püsiva konkurentsivõime tagab liikumine väärtusahelas ülespoole: toodetele elektroonika lisamine, disaini pakkumine ning kliendile terviklahenduste tootmine.

“Lihtsat koppa suudab igaüks teha. Me oleme juba piisavalt kallis tööjõuturg ja me peame tegema järjest keerukamaid tooteid, lisama elektroonikat ja suurendama lisandväärtust,“ ütleb Pahapill.

Pahapill näeb AIs suurt potentsiaali näiteks miljoniliste seadmeinvesteeringute analüüsimisel, et valida tootmisprofiilile täpselt sobivaim tehnoloogia ja vähendada valearvestuse riski.

“Kui mul on homme vaja poolteist miljonit maksev töötlemiskeskus osta, siis võiks AI valida meie toodangu ja koostude põhjal kõige sobivama seadme. See aitaks vältida investeeringuid, mis jäävad aastaks seisma, sest selgub, et seade pole päris see, mida mõeldi,“ rääkis ta.

Harani arvates hakkab AI kiiresti mõjutama seda, kuidas seadmed omavahel suhtlevad ja robotid ülesandeid täidavad. Lääne-Euroopas eksisteerivad juba täielikult autonoomselt toimivad nn pimetehased, kus tegutsevad ainult robotid: “Meie väljakutse on see, et noored saaksid koolidest kaasa erialase AI-kasutuse baasteadmised.“

Saadet juhib Sigrid Kõiv.