Iga juht saadab välja hulgaliselt sõnumeid ning teateid, mis ei pruugi aga kohale jõuda, tähelepanu pälvida või soovikohaselt mõistetud saada. Kogenud ajakirjanikud ja koolituse „Köitva ja veenva sõnumi loomine“ vedurid Aivar Hundimägi ja Igor Rõtov selgitavad saates, miks hästi sõnastatud ja õigesti sihitud sõnum ei ole PR-küsimus ja AI-ülesanne, vaid otsene konkurentsieelis ja sissetulekute kasvatamise võimalus.

Saates räägime sellest, miks postitus Facebookis või arvamuslugu ajalehes ei võrdu automaatselt tähelepanuga ja millal sa tead, et oled päriselt läbi löönud. Samuti arutleme, miks hiljutine Rain Lõhmuse intervjuu nii laia kõlapinda leidis ning mida sellest õppida. Saab ka praktilisi nippe ning soovitusi, mida sõnumi seadmisel järgida.

Saatejuht on Tuuli Seinberg

Foto: Andres Laanem, fotol vasakult Aivar Hundimägi, Tuuli Seinberg, Igor Rõtov

Tehisintellekt on jõudnud ärimaailma igapäevatööriistaks, kuid ettevõtete jaoks ei ole küsimus enam selles, kas AI-d kasutada, vaid kuidas seda teha nii, et tekiks reaalne äriline väärtus. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Tilde Eesti tegevjuht Kalle Kuusik, kus peituvad AI suurimad võimalused, milliseid vigu ettevõtted kõige sagedamini teevad ning miks tehnoloogiast rääkides ei tohiks unustada protsesse, andmeid ja juhtimist.

Saates arutletakse AI assistentide tegelike kasutusvõimaluste üle ettevõtetes, vaadatakse, kuidas tehnoloogia muudab klienditeenindust, tõlkimist ja teadmiste haldamist, ning käsitletakse andmekaitse ja infoturbe riske.

Samuti räägitakse Euroopa regulatsioonide võimalikust rollist konkurentsieelise loojana ning sellest, millised sektorid võiksid lähiaastatel AI arengust kõige enam võita, sealhulgas kuidas muutuvad töötajate rollid ja klientide ootused.

Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Foto: Magnific

Kas ettevõtte kindlustus kaitseb päriselt nende riskide eest, mida ettevõtja kõige rohkem kardab? Sageli selgub vastus alles siis, kui kahjujuhtum on juba toimunud.

Saates „Teabevara tund“ räägime seekord ettevõtete kindlustusest ning sellest, millistele küsimustele peaks iga juht ja ettevõtja oma kindlustuskaitset hinnates vastuse leidma. Juttu tuleb juhatuse liikme vastutuskindlustusest, küberkindlustusest, ärikatkestuse kindlustusest, lepingupartnerite nõutud vastutuskindlustusest ning olukordadest, kus kahju võib lõpuks siiski ettevõtte enda kanda jääda.

Samuti arutame, mida tuleb teha esimestel tundidel pärast kahjujuhtumit ning kuidas vältida ebameeldivaid üllatusi kindlustushüvitise taotlemisel.

Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.

Fotol advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Autor: Andres Laanem

Põllumajanduses tuleb otsuseid teha sageli puuduliku info põhjal, samal ajal kui ilmaolud, geopoliitika ja maailmaturu hinnad võivad mängureegleid päevapealt muuta. Edu selles valdkonnas ei sõltu üksnes saagikusest, vaid üha enam riskide juhtimisest, andmepõhistest otsustest ja strateegiliste sammude kiirest elluviimisest muutuvas keskkonnas.

Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Scandagra Eesti müügijuht Argo Bogdanov, kuidas viimaste aastate kriisid on muutnud põllumeeste ostukäitumist, milliseid vigu tehakse keerulistel aegadel kõige sagedamini ning miks usaldus müügitöös kaalub üles hinnasõja.

Saates arutletakse ka tehisintellekti, automatiseerimise ja uute ärimudelite rolli üle, mis võivad järgmise viie aasta jooksul kogu põllumajandussektori toimimist muuta. Lisaks tuleb juttu sellest, miks põllumajandus on noorte jaoks Eestis sageli alahinnatud karjäärivalik ning millised võimalused peituvad valdkonnas, mida tihti ekslikult peetakse vanamoodsaks.

Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Fotol: Scandagra Eesti müügijuht Argo Bogdanov

Foto: Keiti Käosaar

Autopay asutajad vennad Mihkel ja Kaur Mets räägivad et tänaseks töötava ärimudel käivitamine rippus juuksekarva otsas.

Autopay on tänaseks tegutsenud 15 aastat, pakkudes platvormi autoostu rahastamiseks.

"Käsime oma äriideega toona paar panka läbi, kus valdavalt öeldi et väga huvitav ei ole," meenutab Mihkel. Seega jäi äriidee realiseerimine sel hetkel ootele.

Alles mõne aja pärast sai Mihkel kõne ettevõttelt, kelle klient soovis et tema autotostu järelmaksuga finantseeritakse. "Ehk et äkki saate ära korraldada. Vastasin et muidugi, kuigi meil ei olnud sel hetkel veel midagi valmis."

Saates "Võitjate põlvkonnad" meenutavad vennad oma teekonna algust pikemalt. Samal ajal kui Kaur tegeles äriõigusega, töötas Mihkel kivitehases käsitöölisena, õppides tööpauside ajal mobiiltelefoni vahendusel programmeerimist, et ettevõtte esimene veebileht valmis kirjutada. Tegevust alustati pisikeselt kontoripinnalt, jagades rolle vastavalt oma tugevustele.

Tänaseks on rollid selgelt paigas: Mihkli pärusmaa on IT-arendus ja äriprotsessid, Kaur vastutab aga turunduse ja reklaami eest.

Vennad tõdevad, et 50/50 osalus ja ühine kasvamine on andnud neile eelise – nad saavad olla üksteisega ausad, kartmata solvumist.

Autopay edu on märkimisväärne – ettevõte on pälvinud neljal korral Äripäeva Gaselli-diplomi ja hoidnud kõrget kohta pereettevõtete edetabelis.

Saates rääritakse ka kuidas automaksu tulek mõjutas Eesti autoturgu ja tõi kaasa muutusi ettevõtte tehingute mahus.

Arutluse alla tuleb ka ettevõtte tulevik ja võimalik pärandamine järeltulijatele, kusjuures asutajad rõhutavad, et see peab sõltuma eelkõige laste endi huvidest, mitte pealesurutud kohustusest.

Lisaks räägivad asutajad oma põhimõttest püsida puhtalt Eesti kapitalil põhineva ettevõttena, pakkudes kohalikule kliendile kiiret ja usaldusväärset alternatiivi suurpankadele.

Saadet juhib Mai Kroonmäe.

Fotol Kaur Mets ja Mihkel Mets, foto autor Andras Kralla.

Eurotoetuste ümber keerlev bürokraatia ja kliimamuutused on põllumeeste majandusliku olukorra järjest täbaramaks muutnud.

Triniti advokaadi Siim Maripuu sõnul on turg praegusel ajal justkui moonutatud. "Ilma toetusteta pole üldse võimalik midagi toota. Kui me vaatame viimast kahte aastat, siis ka koos toetustega on olnud kogu Eesti põllumajandussektor miinuses," rääkis ta.

Põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juhi Ants-Hannes Viira sõnul võib põhjuseid nimetada mitmeid. "Üks põhjus on see, et ilmastik ja kliima on muutunud," lausus Viira.

Saates tuli juttu veel ka inimkapitali vähenemisest, peretaludest ja noorte motivatsioonist juhtimine üle võtta. "Noortel on praegusel hetkel midagi üle võtta või millegagi alustada küll keeruline, kuid mitte võimatu," märkis Viira. "Põllumees on optimist. Vaatamata kõigele on mehed põllul ja loomade kasvatamine toimib," lisas ta.

Küsis Joonas-Hendrik Mägi.

Odavplatvormidelt tellitud kaup võib näida soodsa ostuna, kuid nahakliinik Solinic asutaja ja nahaarst dr Bret Kaldvee ning Balti Keskkonnafoorumi ekspert ja Ääsmäe kooli keemiaõpetaja Kai Klein selgitavad saates „Kaupmehe edu valem“, miks võib eriti odava hinna taga peituda tõsine terviserisk.

Saates räägitakse, milliseid probleeme võivad põhjustada kolmandatest riikidest pärit riided, kosmeetika, plasttooted, mänguasjad ja ehted. Juttu tuleb ftalaatidest, raskemetallidest, allergeenidest ja niinimetatud igavestest kemikaalidest ning sellest, miks tugev keemialõhn võib olla esimene ohumärk.

Kaldvee selgitab, millised nahaprobleemid võivad viidata kokkupuutele ärritavate ainete või allergeenidega. Klein avab, miks ei pruugi ohtlikud mõjud avalduda kohe ning miks ei anna silmaga nähtav või lõhnatu kaup tingimata kindlust, et see on ohutu.

Saates võetakse vaatluse alla ka levinud müüdid: kas käeseljale tehtud nahatest annab piisava kindluse, kas uute riiete pesemine muudab need ohutuks ning miks ei tasu sooja toitu plastnõus hoida ega kuumutada. Eraldi räägitakse lastekaubast, kosmeetikast, kunstküüntest, ripsmeliimidest ja plastist rannatarvetest.

Saadet juhib Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.

Fotol: Balti Keskkonnafoorumi ekspert ja Ääsmäe kooli keemiaõpetaja Kai Klein, Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ning nahakliinik Solinic asutaja ja nahaarst dr Bret Kaldvee

Foto: Äripäev

Kaitsevaldkonnas ei ole rohetehnoloogia peamine mõte ilusam loosung, vaid suurem vastupidavus. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juht Krista Kupits selgitab saates „Cleantech”, kuidas energia, logistika, vee puhastamine, varustuse parandamine ja autonoomsed süsteemid on muutunud otsesteks julgeolekuküsimusteks.

Saates tuleb juttu NATO kliimategevustest, kaitseväe õppuste ressursikasutusest, droonide ja uue sõjapidamise keskkonnamõjust, vesinikutehnoloogia võimalustest, Eesti kaitsetööstusettevõtetest ning sellest, kuidas tulevasi kaitsetööstusparke kavandades saab arvestada ka energiatõhususe ja tööstussümbioosiga.

Saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute keskus ja Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit.

Pildil Krista Kupits. Foto autor: Arno Mikkor

Eesti juhtideni jõudmine pole kunagi olnud tehniliselt lihtsam, aga päriselt kuulda võetud saada on üha raskem. Otsustajate postkastid on täis kirju, mis algavad küll nimepidi pöördumisega, ent reedavad juba esimestes ridades, et saatja pole ettevõttesse süvenenud.

Saates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Luminori turundusjuht ja juhatuse liige Jonna Pechter ning Lexus Eesti juht Gunnar Toomemets, milline pakkumine juhi tähelepanu tegelikult võidab. Pechteri sõnul jõuab temani iga päev mitu müügipöördumist, millest enamik jääb ajapuuduse tõttu vastuseta. Veel enam, paljudes kirjades pole isegi arusaadav, mida müüakse või millist probleemi lahendada tahetakse.

Toomemetsa sõnul paistab silma see pakkuja, kes on teinud päris eeltööd. Näiteks on ta käinud ettevõtte esinduses, märganud kliendikogemuses puuduvat lüli või oskab näidata, kuidas tema lahendus aitaks brändil konkurentidest eristuda. „Ole julge, ole enesekindel, ole positiivne, alusta väärtusest ja loo suhe,“ võtab Toomemets hea pöördumise tuuma kokku.

Saates tuleb juttu ka sellest, miks AI abil massiliselt toodetud „personaliseeritud“ kirjad juhte pigem väsitavad, kuidas LinkedInis eksperdikuvandit ehitada ning miks neli hästi kirjutatud lauset võivad töötada paremini kui pikk müügitekst. Pechteri sõnul peab hea pakkumine aitama otsustajal kiiresti aru saada, kas teema puudutab teda praegu või võiks meelde jääda hilisemaks.

Saadet juhib Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman.

Foto: Julia Laidvee

Pildil vasakult: Jonna Pechter, Jana Tõkman, Gunnar Toomemets

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael.

OSKA uuringu järgi vajab Eesti energeetikasektor aastaks 2035 juurde umbes 5000 spetsialisti. Suur tööjõuvajadus tuleneb ühelt poolt töötajate vananemisest ja teisalt valdkonna kasvust. Energeetikas moodustavad üle 55-aastased töötajad juba 30% tööjõust, samal ajal kui Eesti keskmine on 25%. Eriti kriitiline on olukord operaatorite seas, kellest 40% on vanemad kui 55 aastat.

Kõige suurem puudujääk ähvardab tulla elektrikutest ja automaatikutest. Samal ajal suurendavad elektrifitseerimine, automatiseerimine ja uued tehnoloogiad nõudlust järjest kõrgema kompetentsiga töötajate järele.

Kuigi väljakutsed on suured, jäävad nii Pihl kui ka Rindla-Nael tuleviku suhtes optimistlikuks. Nende hinnangul on huvi energeetika vastu kasvanud ning õiged sammud on juba tehtud. Peamine ülesanne on nüüd tagada, et rohkem noori jõuaks õpingutega lõpuni ning leiaks tee just energeetikasektorisse, kus neist lähiaastatel kõige enam puudust tuntakse.

Saadet juhib Brent Pere.

Fotol: Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael ning OSKA uuringu juht Katrin Pihl

Foto: Alexela