Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

Äripäeva raadio episodes

  • 17.09.26 Energiatund. Heiti Hääl meelitab Eestisse tehnoloogiahiide
    Google'i otsus investeerida andmekeskuste rajamiseks Soome 13 miljardit dollarit omab Soome energeetikale ja majandusele oluliselt suuremat mõju, kui seda on Eestis arvatud, on suurettevõtja Heiti Hääl kindel.
    Hääle sõnul oleks vaja leida ka sarnane investor Eesti jaoks, et teha sellest meie majanduse uus edulugu.
    “Olen isegi vestelnud rohkem kui ühega neljast suurest andmekäitlejast,” räägib Hääl saates “Energiatund”, nimetades Google’i kõrval ka Amazoni, Metat ja Microsofti.
    Tema sõnul on takistuseks saanud seni meie planeerimismenetluse probleemid, piisava tugevuseta elektri põhivõrk ja nõrk poliitiline tahe. “Need peaksid olema komplektis, et positiivne otsus tuleks. Ka piir Venemaaga pole kahjuks selle otsuse kiirendiks,” kirjeldab Hääl seniste kohtumiste tulemusi. “Öeldakse viisakalt, et vaatame, mis saab, praegu ei kiirusta.”
    Samas võiks Eesti ettevõtjasõbraliku keskkonna, maksupoliitika ja piisava jahutusvee olemasolu tõttu olla andmekeskuste rajamiseks väga sobilik paik.
    Säärasel investeeringul oleks Hääle sõnul hoomamatu mõju Eesti majandusele ning kolme kuni viie aasta perspektiivis tooks see elektrihinna alla ka tarbijale, sest annaks elektritootjatele kindluse investeeringuteks.
    Hääl räägib näiteks tuuleparkide arendajatest, kelle jaoks võiks riikliku hinnapõranda asemel olla oluliselt väärtuslikum hoopis see, kui tootja suudaks 15–20 aastat ette püsilepingutega oma energiatoodangu maha müüa.
    Hääle sõnul on sääraste hiiglaste jaoks tuumaenergia kõrval strateegiliselt sobilik energiaressurss ka tuuleparkide oma, ent nad ei soovi teha lepinguid olemasolevate parkidega, vaid otsitakse uute parkide arendajaid, et võidelda avaliku arvamuse vastu, nagu võtaksid keskused inimeste eest odava elektri ära.
    Kolmandaks sobib neile ka hüdrosalvesti. “Ühe sarnase andmekeskuse tekkimine Eestis oleks tegelikult ka Paldiski Energiasalve rajamiseks piisav, et tagada selle kogufinantseering nii, et Eesti riigilt poleks vaja midagi,” selgitab Hääl tervikuna miljard eurot nõudva investeeringu Energiasalve pump-hüdrojaama rajamise plaane.
    Saates põhjendab Heiti Hääl pikemalt, millises mahus investeeringuid ja tõuget majandusele andmekeskuse rajamine toob. Lisaks märgib Hääl, et Eesti elektritootmine on viimase kümnekonna aasta jooksul seisnud paigal ning millist häda on toonud see, et oleme olnud liialt kaablusku.
    Lisaks kommenteerib Hääl ka eelmise nädala kohtuotsust, mis puudutab Paldiski haalamiskai kohtuvaidlust, ning ka mootorikütuste hinda ja vedelgaasi.
    Küsis Lauri Leet.
    Fotol Heiti Hääl, foto autor Raul Mee.
    40 min
  • 10.11.26 Eetris on ehitusuudised: loodusmaja taru oppetund: silmapaistev ehitis sunnib siis kui osapooled ei sodi omavahel
    Pikk ehitusprojekt võib üle elada mitu juhti, ministrit ja meeskonda, kuid projekt võib sellegipoolest täielikult õnnestuda, rääkisid kliimaministeeriumi Taru loodusmaja kogemuse põhjal osapooled saates “Eetris on ehitusuudised”.
    “Edu võti oli selgetes mängureeglites, arhitekti lõpuni kaasamises ning tellija ja ehitaja koostöös,” rääkisid arhitekt Veronika Valk-Siska ja Kliimaministeeriumi Taru tellijapoolne esindaja Jüri Rass Äripäevas.
    Ehitusekspert Jüri Rassi sõnul ei kulunud Taru ehituskoosolekud tavapärasele vastutuse veeretamisele. „Minu praktikas ei olegi olnud nii rahulikke ehitusnõupidamisi,“ ütles ta. Lisatööde, hinna ja vastutuse põhimõtted olid lepingus ette kokku lepitud ja kokkulepped toimisid, mis võimaldas lihtsamat tuua sisse ka märkimisväärseid innovaatilisi lahendusi.
    Arhitekt Veronika Valk-Siska sõnul on pikkade avalike projektide keskne küsimus, kuidas hoida läbi inimeste ja meeskondade vahetumise alles projekti algne mõte. „Siis ei lähe kaotsi mitte ainult aeg, aga ka just mälu ja järjepidevus ja mis saab kannatada, on usaldus,“ sõnastas ta ühe pika projekti põhiküsimuse.
    Taru õppetund on lihtne: hea ehitus ei sünni ühe tugeva juhi najal, vaid siis, kui tellija, arhitekt ja ehitaja töötavad sama eesmärgi nimel.
    Saates selgitamegi ja toome eeskujuks, kuidas pea 10 aastat ideest valmimisest kestnud Taru loodusmaja ehitus päädis silmapaistva hoone valmimisega, mis näitab, et kõik on võimalik, kui kõik osapooled seda tahavad ja üksteist kuulavad ning arvestavad.
    FotoL Veronika Valk ja Jüri Rass. Saadet juhib Teeli Remmelg.
    44 min
  • 10.11.26 Sisuturundussaade. Pärast valimisi tulevad uued maksumuudatused
    Arvata, et pärast järgmisi riigikogu valimisi maksumuudatusi ei tule, on erakordselt naiivne, rääkis Äripäeva sisuturundussaates KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, kes on KPMG-s töötanud alates 2001. aastast. Stuudios oli ka Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
    Viimase mõne aastaga on tõusnud käibemaks, tulumaks ja aktsiisid ning lisandunud automaks. Saates tuleb jutuks, kuidas ettevõtted on sellega toime tulnud ja kust leiab riik puuduoleva raha. „Nad nimetavad seda maksufestivaliks, mina nimetaks seda maksupalaganiks,“ ütleb Hanschmidt.
    Ettevõtja võtab laenu viieks kuni seitsmeks aastaks, maksud võivad aga muutuda kuue kuuga. Ebaselge seaduse tõttu viis näiteks Infortar oma LNG-punkerdamislaeva Läti lipu alla. Laev töötab nüüd juba viiendat aastat Rotterdamis.
    Erakonnad peaksid Hanschmidti sõnul enne valimisi selgelt ütlema, kas nad on majanduskasvu poolt ja kuidas nad riigi rahanduse korda teevad. Zernask loodab, et seekord maksuteemat maha ei vaikita nagu eelmisel valimistsüklil. Lubada on lihtne, korraga nii pensionitõusu kui ka õpetajate ja päästjate palka. Hanschmidt seaks riigile sihiks näiteks Luksemburgi taseme ehk 80 miljardi euro suuruse SKP.
    Kaitsekuludesse läheb miljardeid ja Hanschmidti hinnangul vajab see tugevat tsiviilkontrolli, muidu tuleb pimesi usaldada. Ka tekkepõhisest eelarvest ei saa tema sõnul keegi õieti aru. Zernask lisab, et uudised läbipaistmatusest kaitsevaldkonnas mõjutavad ka inimeste maksutahet.
    Kõige hullem on Hanschmidti sõnul see, kui noortelt võetakse motivatsioon ettevõtjaks hakata. Prantsusmaal, kus maksud on väga kõrged, noored enam ettevõtjaks hakata ei taha. Astmeline tulumaks demotiveeriks tema hinnangul ka Eesti noori, sest edukus saaks karistuse.
    Saadet juhib Harry Tuul.
    Fotol: Vasakult: KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, saatejuht Harry Tuul, Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
    Foto: Merlin Zuzjonok
    45 min
  • 09.11.26 Tööstusuudised eetris. Tööstusjuht: ostujuhtimist ei saa nimetada tugifunktsiooniks
    Ostujuhtimine on strateegiline valdkond ja ostujuht kuulub juhtkonda, ütles masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop.
    Masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop rääkis novembri alguses ostujuhtimise aastakonverentsil, et ostujuhtimine on nende ettevõttes ärikriitiline valdkond ning ostumeeskonnal on laiemad volitused ja usaldus.
    Sutrop arutles teemal, kas ostujuht on raha säästja või äri kasvataja, ja märkis, et Tech Groupis on ostujuhil strateegiline roll.
    “Meil on ostujuht tugevalt ikkagi juhtkonna liige ja tema näeb ärivajadust laiemalt. Vahepeal öeldi ostujuhtimise kohta tugifunktsioon, aga mulle see pigem ei meeldi, sest see sõltub ärist. Meie ettevõttes on see strateegiline valdkond, mis on oluline edukaks toimimiseks,“ selgitas Sutrop.
    Tegevjuhi sõnul on oluline, et ostujuht mõistaks laiemat pilti. “See teeb otsustamise lihtsamaks, aga see, millal ja kui palju teha kompromisse, sõltub kliendist, projektist ja potentsiaalist,“ märkis ta.
    Konverentsil oli juttu ka kõige olulisematest mõõdikutest, mida ettevõtted kasutavad ja mis näitavad ostujuhtimise tegelikku väärtust.
    Stokkeri tarneahela juht ja juhatuse liige Taivo Karu selgitas operatiivses ostujuhtimises on nende ettevõtte kõige olulisem KPI just saadavus. “Meil on pealaos saadaval 30 000–40 000 toodet, aga eraldi pakume umbes kümme korda rohkem tooteid. See, kui palju pealao sortimentidest on saadaval, on meil number üks mõõdik,“ selgitas Karu.
    Teine oluline mõõdik on Stokkeri jaoks brutomarginaal, et näha, kui palju marginaali sortimendilt suudetakse teenida.
    Heidelberg Materials Baltikumi piirkonna ostuosakonna juht Madis Pikat selgitas, et Heidelberg on rahvusvaheline tootmisega tegelev kontsern, mille jaoks on kõige olulisem kriitiliste tarneahelariskide teadvustamine, nende kaardistamine ja nende stsenaariumide läbimängimine. “Ehk küsimus on, kas see on tehtud. Kriitiline ütleb juba ise ära, et kui tarneahelas midagi juhtub, siis tootmine seisab ja see toob kaasa kehva kliendikogemuse,“ tõi ta välja esimese mõõdiku.
    Pikat selgitas, et oluline on ka tarneahela nõuete kohasuses hindamine. “Me maandame riske tarneahelas, et vältida seda, et kuskilt tuleb välja, et mõne tarnijaga seotud isik on sanktsioneeritud isikute nimekirjas või ta kasutab lapstööjõudu. See on meie jaoks oluline ja teeme seda teadlikult,“ märkis ta.
    Saadet juhtis Harro Puusild.
    Pildil Tech Groupi juht Martin Sutrop. Foto: Raul Mee
    49 min
  • 06.11.26 Sisuturundussaade. Tallinki toiduäri telgitagused: 21 000 restoranikohta ja sadu tonne toitu aastas
    Viie aasta pärast näeb Tallinki laevade buffet’s väiksemaid portsjoneid, rohkem kokkasid leti taga ja vähem raisatud toitu, räägib Äripäeva sisuturundussaates Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke, kes alustas karjääri Tallinkis 1996. aastal.
    Toit on reisijale tähtsuselt teine põhjus laevale tulla ning Tallinki ärile sama oluline kui Tax Free. Saates tuleb jutuks, kuidas toita merel tuhandeid inimesi enam kui viiekümnest rahvusest nii, et igaüks rahule jääks. Tallinki laevastikus on kokku 21 000 istekohta, suurimas buffet-restoranis 500 kohta ja buffet-laual ligi 125 rooga, millest pooled on taimsed.
    Aastas läheb lauale üle tuhande tonni puu- ja köögivilju, üle 800 tonni liha ja üle 700 tonni kala. Kõige rohkem süüakse punast kala, ligi 180 tonni aastas. Menüü sünnib pika vinnaga. Uus buffet-menüü jõuab laevale aprillis, kuid järgmise kallal hakatakse tööd tegema juba juunis.
    Maal on konkurent igal tänavanurgal. „Konkurent võib olla ka kiosk, konkurent võib olla ka bensiinijaam, mis pakub täna tõenäoliselt juba rohkem toitu kui kütust,“ muigab Makke. Laeval võistleb Tallink peamiselt iseendaga, sest mõnel laeval on viis à la carte restorani.
    Töötajaid on laevale lihtsam leida kui maismaarestorani. Kahenädalane töötsükkel toob kokkasid ja teenindajaid Saaremaalt, Otepäält ja isegi Lätist. Hea toidu mõõdupuu on Makkel lihtne. „Kui mul on kõht täis ja ikkagi tekib vesi suhu, siis on kõik väga hästi.“
    Jõulud algavad merel juba 11. novembril, sest soomlased käivad pikkujoulul juba novembris. Põhjanaabrid lõpetavad ka varem. Soome–Rootsi liinil vahetub menüü 26. detsembril, eestlased tahaksid verivorsti ja hapukapsast aga vana-aastani.
    14. novembril peetakse Kultuurikatlas Maitsev Eesti festivali raames Tallinki aasta koka võistlust, kus võistlevad kuue laeva ja ühe hotelli tiimid. Võitjad sõidavad Lyoni Bocuse d’Ori vaatama ja nende menüü jõuab neljaks kuuks kõigi laevade à la carte restoranidesse. Võistlustele saab igaüks kaasa elada.
    Saadet juhib Harry Tuul.
    Fotol: Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke
    Foto: Merlin Zuzjonok
    44 min
  • 05.11.26 Digitark äri. Ärinaised AI-agentidest väikeettevõtetes: suurim väärtus tuleb väiksemast kulust ja võidetud ajast
    Väikeettevõtja uus reaalsus võib olla olukord, kus öösel vastab keegi klientide kirjadele, hommikuks on tellimused töödeldud ja arved välja saadetud ning omanik joob alles esimest kohvi, leidsid ettevõtjad Äripäeva raadios.
    Kuigi selline stsenaarium on võimalik, ei juhtu see kindlasti üleöö, arutlesid Äripäeva raadio saates “Digitark äri” ettevõtja ja AI-lahenduste koolitaja Margit Eerma ja ettevõtja Merle Roolaid, kes ehitab oma ärile AI‑agentide meeskonda.
    Eerma sõnul ei maksa tehisarule omistada maailma tarkust: sealt tuleb välja see, mis läheb sisse. Enne, kui ettevõtja hakkab ehitama AI‑agente, peab tal olema paigas strateegia ja ära kirjeldatud ka äriprotsessid, sest muidu pole teada, mida ta tegelikult automatiseerib.
    “Segadust saab ka automatiseerida,” hoiatas Eerma. Roolaid nimetab seda etappi suureks ärikoristuseks. Strateegiat luues avastas ta, et ei teadnudki oma ärist nii palju, kui arvas.
    Roolaiu e‑poes teeb praegu suure osa tööst ära AI‑agentide meeskond. AI‑agentide pealik jagab ülesandeid AI‑agentidele, kes sisestavad tooteid, koostavad logistikaplaane ja vastavad klientidele. Tootesisestajat inimtööjõuna ei ole tal vaja olnud juba üle poole aasta.
    Samas rõhutasid saatekülalised, et AI‑agentide testimine võtab väga palju aega ja seda põhjendatult. Eerma tõi näite, kuidas AI‑agent saatis koolitusprogrammi osalejatele ühe ja sama koosolekulingi kõigi kohtumiste jaoks. Roolaiu reegel on lihtne: luba AI‑agendile alati üks samm vähem ja jäta kontroll endale.
    Kas see kõik toob ettevõttesse raha? Ärinaiste kogemus näitab, et esmane suurim võit ei tule käibe hüppelisest kasvust, vaid kulude teadvustamisest ja nende kontrollist ning ajast, mis vabaneb tänu tehisarulahendustele. Eerma klientide seas on ettevõtjaid, kes on paar tuhat eurot kuus maksnud virtuaalassistendi teenuse asendanud tehisintellektiga.
    Saates saab muu hulgas teada, millised on kolm kriitilist märksõna, millega väikeettevõtja peaks arvestama, kui alustab AI‑teekonda.
    Saadet juhtis Mare Timian.
    Pildil: Tehisintellekti kasutamisvõimaluste üle arutlesid Äripäeva raadios ettevõtja Margit Eerma, saatejuht Mare Timian ja ettevõtja Merle Roolaid. Foto: Andres Laanem
    48 min
  • 05.11.26 Õppetund. Aasta õppija vahetas koondamise järel 49aastaselt ametit: kartsin, et ei saa hakkama
    Kui Pranglile hakati moodustama kiirabibrigaadi, avanes Carmen Otil koondamise järel võimalus võtta tööelus uus suund. Uue ameti omandamise kõrval tuli tal ka uuesti õppima õppida.
    Äripäeva raadio saates “Õppetund” rääkis 2026. aasta õppija Carmen Ott, kuidas omandas erakorralise meditsiini tehniku kutse ja lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse bakalaureuseõppe.
    Ta jagas, kuidas leidis endale sobivad õppimisvõtted ja jätkas pere ja sõprade toetusel ka siis, kui jõudu nappis.
    Tööandja vaadet õppimisele avas saates 2026. aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa Eesti personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Juttu tuli sellest, millised on firmas õppimisvõimalused, näiteks sise- ja väliskoolitused, rahvusvahelised arenguprogrammid, e-õpe ja mentorlus. Kaks korda aastas saavad töötajad kandideerida ka õppestipendiumile.
    Esinurm rääkis ka sellest, kuidas ettevõttes katsetamist julgustatakse ning mida on õppida nii vigadest kui ka õnnestumistest.
    Aasta õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid tunnustati tänavusel täiskasvanud õppija nädalal juba 29. korda.
    Saadet juhtis Kristiina Garancis.
    Pildil: 2026. aasta õppija Carmen Ott, saatejuht Kristiina Garancis ja aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Foto: Andres Laanem
    43 min
  • 29.10.26 Ruutmeetrite taga: varjatud puuduste vaidlustest
    Kinnisvara varjatud puuduste üle peetavaid vaidlusi on Pindi Kinnisvara maakleri Üllar Borni hinnangul jäänud vähemaks ning alus sellele pannakse notaris. Kuigi seadus kaitseb ostjat, ei soovita maakler kinnisvara siiski pimesi osta.
    „Kõhutunde pealt ütleks, et jah,“ vastab Born saates “Ruutmeetrite taga” küsimusele, kas varjatud puuduste vaidlused näitavad kahanemise märke.
    Tema sõnul on korterite ja majade ostjad-müüjad saanud viimastel aastatel tervikuna teadlikumaks, kuidas hilisemaid vaidlusi ära hoida.
    Selleks pannakse notaris lepingusse kirja võimalikult palju kinnisvara omadusi ja puudusi, sealhulgas ka selliseid, millega omanik on harjunud ning mida ta ise ei pruugi enam probleemiks pidada. Näiteks võivad ostjat häirida läbi kostev rongivile, suitsetav naaber, kulunud tehnosüsteemid või vihmaga ilmneda võiv leke. „Kommunikatsioon, kokkulepped, kõikidest vigadest rääkimine on mõlemale poolele kasulikud,“ ütleb Born.
    Samas on selge, et ükskõik kui põhjalik on müügileping või mis seal fikseeritud, ei kaitse see müüjat hilisemate vaidluste eest lõpuni.
    Saate teine osaline, Tallinna notar Mall Vendel soovitab samuti müüdava maja või korteri kõikide vigade õigeaegset ja ausat avaldamist ostjale. Lisaks rõhutab Vendel, et ostjal ei ole kohustust kinnisvara enne ostu isegi kontrollida, ta võib hiljem kolme aasta jooksul puudusi avastada ja müüja vastu nõudeid esitada.
    Üllar Born soovitab ostjale siiski vastupidist: küsida, uurida ja vajadusel kasvõi objekti enne ostu mitu korda üle vaadata. “Hilisem kohtuvaidlus ei ole lihtne ega pruugi anda ostja jaoks soovitud tulemust,” rõhutab Born.
    Saates räägitakse ka sellest, kuidas puudusi lepingus kirjeldada, kuidas üles loetud puudused võivad mõjutada müügihinda, millal võib hinna üle uuesti läbi rääkida ning miks ei tasu uusi probleeme kinnisvara kohta esitada alles notari juures tehingu päeval.
    Saadet juhib Lauri Leet.
    Foto autor: Meeli Küttim.
    44 min
  • 04.11.26 Sisuturundussaade. Inkassojuht: maksmata arvete tagaajamine ei pea olema ettevõtja töö
    Maksmata arvetega tegelemine võib ettevõttelt nõuda märkimisväärselt aega, eriti kui meeldetuletused ja kokkulepped kliendiga tulemust ei anna. Julianus Inkasso Baltikumi ja Poola müügidirektori Mihkel Veskimägi sõnul saavad ettevõtted jätta võlgade sissenõudmise spetsialistide hooleks ka siis, kui tegemist on vaid ühe tasumata arvega.
    „Võlanõude edukus sõltub ikkagi sellest, kui õigeid krediidiotsuseid on tehtud,“ rõhutab Veskimägi. Tema sõnul aitab ettevõtetel võimalikke kahjusid ennetada klientide ja äripartnerite tausta kontrollimine. Kui arve jääb siiski maksmata, saab ka väiksem ettevõte anda nõude inkassole sissenõudmiseks. Julianus võimaldab selleks kasutada elektroonilist keskkonda ning pakub väiksematele ettevõtetele tulemustasupõhist teenust.
    Samas ei tähenda maksmata arve alati seda, et klient teadlikult tasumisega viivitab. Veskimäe sõnul on võlgnevuste taga sageli makseraskused, kuid vahel ka lihtsamad eksimused. „Vahest ju võib juhtuda, et see arve ei olegi kohale jõudnud,“ märgib ta. Seetõttu soovitab ta ettevõtetel paika panna kindla meeldetuletamise korra ning määrata, kes ja millal tasumata arvetega tegeleb.
    Rahvusvaheline tegevus aitab võlgu tagasi saada ka välismaalt
    Julianus Inkasso tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning menetleb neljal turul ligikaudu 1,5 miljonit aktiivset võlanõuet kogusummas ligi miljard eurot. Aastas lisandub umbes pool miljonit uut nõuet ning 2025. aastal nõudis ettevõte klientidele kuuluvatelt ja kontserni ostetud nõuetelt sisse üle 100 miljoni euro.
    Veskimägi selgitab, et rahvusvaheline tegevus võimaldab aidata ka ettevõtteid, kellel on jäänud raha saamata välisriigis tegutsevalt kliendilt. Näiteks Poolas asuva võlgniku puhul tegeleb nõudega Julianuse sealne ettevõte, Saksamaal aga kohalik koostööpartner.
    „Selle menetlusega tegeleb võlgniku asukohariigis asuv inkassoettevõte,“ selgitab Veskimägi. Nii saab võlgnikuga suhelda kohalikus keeles ning kasutada vastava riigi õiguslikke ja kohtumenetluse võimalusi.
    Suurte nõudemahtude haldamisel on oluline roll andmeanalüüsil ja automatiseerimisel. Julianuses saab tehnoloogia abil korraldada näiteks nõuete vastuvõtmist, andmepäringuid, meeldetuletuste saatmist ja mitmeid teisi menetlustoiminguid.
    Veskimägi rõhutab siiski, et inkassoäris jääb oluliseks ka vahetu suhtlus. Võlgnikud soovivad sageli oma makseraskusi selgitada ja maksegraafikutes kokku leppida ning ettevõtetest kliendid hindavad võimalust oma inkassopartneriga otse suhelda.
    Võlgnevuste tekkimist saab tema sõnul vähendada ka põhjalikuma taustakontrolliga. Kui suurematel ettevõtetel on krediidiriskide hindamiseks tavaliselt kindlad protsessid, siis väiksematel firmadel võiks selles vallas olla rohkem teadlikkust. Julianuse emaettevõte Aktiva Finance Group pakub lisaks võlgade sissenõudmisele ka taustakontrolli, krediidiskooringu ja makselahendustega seotud teenuseid.
    Saates räägib Veskimägi lähemalt, kuidas saavad ettevõtted maksmata arvetega tegeleda, millal kasutada inkassoteenust või kaaluda nõude müümist ning kuidas aitavad tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö võlgasid tagasi saada.
    Saadet juhib Simo Sepp.
    50 min
  • 04.11.26 Elektroonikatööstuse TOP: kasvu veavad kaitsetellimused, pidurdavad tarneahelad ja komponentide defitsiit
    Provideu Assembly kasvatas eelmisel aastal oma müügitulu aasta varasemalt 7,9 miljonilt eurolt 11,3 miljoni euroni, kasum tõusis kolm ja pool korda ning suure kasvu tagasi oli kaitsesektorile toodetav hoiatusseade.
    Valdkonda sisenemine ei olnud sugugi lihtne. Liivi Viin rääkis, et see nõudis tugevat tõestamist: "On vaja palju isiklikke sidemeid ja palju-palju tõendamist, palju veenmist ja see ei ole kerge." Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk tõdes, et aastatepikkused jutud on lõpuks teoks saanud: "Jutud on muutunud reaalseteks tellimusteks ja tehased tõepoolest huugavad".
    Hoolimata tihedast tööst takistavad tootmise sujuvat kulgu komponentide äärmuslikud tarneajad. Liivi Viin: „See on tavaline, et esmaspäeval ootame reedet ja reedel ootame esmaspäeva. Kui komponendid lõpuks tulevad, siis oleme kogu koosseisuga, kontor kaasa arvatud, tootmises, et teeks need asjad nüüd ruttu valmis ja saaks välja.“
    Liivi Viin tunnustab oma tootmisjuhte ja meeskonda: „Me saame hakkama tänu meie tublidele tootmisjuhtidele, kes pidevalt ümber lülituvad. Meie operaatorid ja töötajad ei räägi, et see on minu töö ja see on sinu töö, vaid kõik suudavad ümber lülituda.“
    Arno Kolk tõi välja, et klientide tellimuste prognoosid on oluliselt lühemad kui komponentide tarneajad. "Paljude komponentide puhul tuleb 40 nädalat, 50 nädalat ehk aasta tellimus ette ära teha, sest kui sa praegu ei telli, siis aasta pärast pole millestki toota," nentis Kolk.
    Olukorda pingestab veelgi ülemaailmne tehisintellekti buum ja andmekeskuste rajamine, mis vajab tohutus koguses elektroonikat. "Alguses kadusid mälud, nüüd kaovad sinna trükkplaadid ja muud komponendid," selgitas Kolk. Näiteks Hiina tehaste võimsused on täis ning tööstuselektroonika väiksemaid tellimusi ei soovita enam täita.
    Tootmismahtude järsul kõikumisel ei toetuta rendi- ega võõrtööjõule, kogemus sellega pole olnud julgustav. Selle asemel rakendatakse vajadusel endisi kogenud töötajaid ja isegi töötajate pereliikmeid.
    Liivi Viin selgitas: "Selle asemel, et mingit rendifirmat kasutada, me saame palju kiiremini oma pensionile läinud töötajad kohale helistada." Appi võetakse ka töötajate 18-aastasi lapsi.
    Samal ajal panustatakse noortesse talentidesse. Viin tõi särava näite Tallinna Tööstushariduskeskusest tulnud robootikapraktikandist, kes sai enda kanda tuttuue selektiivjootmismasina juhtimise: „See värbamine oli nagu lotovõit,“ kirjeldas Liivi Viin.
    Saatejuht oli Sigrid Kõiv.
    40 min

About Äripäeva raadio

From the publisher's feed

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning…

More shows like Äripäeva raadio

Olukorrast riigis by (Raadio 2)

Olukorrast riigis

2 Listeners

Geeniuse digisaade | Geenius.ee by Geenius.ee

Geeniuse digisaade | Geenius.ee

5 Listeners

Aaspõllu ja Jaagant by (Vikerraadio)

Aaspõllu ja Jaagant

4 Listeners

Reporteritund by (Vikerraadio)

Reporteritund

1 Listeners

Rahva teenrid by (Vikerraadio)

Rahva teenrid

2 Listeners

LHV by LHV

LHV

0 Listeners

Autotund | Geenius.ee by Geenius.ee

Autotund | Geenius.ee

3 Listeners

Välistund by (Vikerraadio)

Välistund

2 Listeners

Harri Tiido taustajutud by (Vikerraadio)

Harri Tiido taustajutud

2 Listeners

Kinnisvarajutud by Kinnisvarajutud

Kinnisvarajutud

2 Listeners

Börsijutud by Börsijutud

Börsijutud

0 Listeners

Investeerimisjutud by Swedbank Eestis

Investeerimisjutud

1 Listeners

Reedene intervjuu by (Vikerraadio)

Reedene intervjuu

2 Listeners

Nestor & Koppel by SEB Eesti

Nestor & Koppel

2 Listeners

Eesti Ekspressi podcast by Delfi Meedia

Eesti Ekspressi podcast

0 Listeners