Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

Äripäeva raadio episodes

  • 02.11.26 Tööandjate tund. Tippjuhid: rahapuudus on tervishoiu parim ravim
    Praegune eelarvesurve võib olla just see, mis tervishoiuvaldkonnas vajalikud reformid käima paneb, leidsid tippjuhid saates “Tööandjate tund”.
    Eesti tervishoiukulud on seitsme aastaga kahekordistunud, kuid tervena elatud aastate arvult oleme Euroopas viimaste seas. Miks raha juurde andmine tulemust ei toonud, arutlesid Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop ja volikogu aseesimees Kai Realo.
    “Tervishoius on need head aastad, kui raha on väga palju juurde tulnud, pannud efektiivsuse otsimise tahaplaanile. Raskeid muudatusi ei võeta ette siis, kui ajad on mõnusad. Ehk ongi tervisekassa eelarvesurve see väetis, mis meid lõpuks edasi viib,” märkis Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
    Saates tuli jutuks rahastusmudel, mis premeerib toimingute hulka, mitte ravitulemust. Räägiti ka sellest, miks raviraha peaks liikuma koos patsiendiga sõltumata haigla omandivormist, kuidas kasutada ära töötervishoiu kasutamata potentsiaali ning miks tööandjate maksuvaba tervisekulu piirmäär tuleks kaotada.
    Saadet juhtis Rivo Sarapik.
    Foto: Andras Kralla
    Fotol Marja-Liisa Alop.
    44 min
  • 30.10.26 ST | Soraineni sagedus. Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leiutistest?
    Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
    „Soraineni sageduse“ saates arutavad nende küsimuste üle biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee ning advokaadibüroo Sorainen tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Nende kogemus näitab, et teadusidee edukaks äriks kasvatamiseks ei piisa heast avastusest: vaja on tõestada turunõudlust, leida toimiv mudel intellektuaalomandi kasutamiseks ning juba varakult vaadata Eestist kaugemale.
    Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas.
    Fotol: (vasakult) advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Helery Maidlas, tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne, vandeadvokaat Mario Sõrm ja biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee
    46 min
  • 29.10.26 Fookuses: tark tööstus. Tiit Land peab ettevõtjate kriitikat õppekavade kohta õiglaseks
    TalTechi rektor Tiit Land möönis Äripäeva raadio saates „Fookuses: tark tööstus“, et ettevõtete kriitika õppekavade vähese ajakohasuse kohta on õigustatud. Kiire tehnoloogiaareng nõuab ülikoolidelt õppe pidevat uuendamist, kuid uue õppekava loomine on aeganõudev: kui sellega alustada praegu, jõuaksid esimesed lõpetajad tööturule alles 2031. aastal. Kiiremate lahendustena näeb Land täiendõpet, mikrokraade ja olemasolevate õppekavade ajakohastamist.
    Land rõhutas, et koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel peab olema tihedam ning vastutus lasub mõlemal poolel. Ettevõtted ja erialaliidud peaksid senisest selgemalt väljendama oma oskuste vajadust, ülikoolid aga aktiivsemalt otsima ettevõtete arendusprobleeme, mille lahendamisse teadlased saaksid panustada. Rakendusuuringute puhul on üks peamisi takistusi jõudmine esmastest katsetustest toimiva prototüübi ja tooteni ehk niinimetatud surmaoru ületamine.
    Täiendavaid koostöövõimalusi pakub TalTechile 1. jaanuaril 2027 algav liikmesus EuroTechi ülikoolivõrgustikus, kuhu kuuluvad muu hulgas Müncheni, Eindhoveni ja Taani tehnikaülikoolid. Landi sõnul võiks võrgustik aidata Eesti ettevõtetel leida arendusprobleemidele partnereid ka teistest ülikoolidest. Lähiaastatel soovib ta kasvatada ühiste projektide mahtu, eelkõige kaitse- ja julgeolekutehnoloogia, küberkaitse, fotoonika ning robootika valdkonnas.
    Saadet juhtis Mart Valner.
    Pildil TalTechi rektor Tiit Land. Foto: Liis Treimann
    39 min
  • 28.10.26 Logistikauudised eetris: Elektritransport tasub end ära, kuid laadimistaristu pead ise välja nuputama
    DPD Eesti ja Verston Eesti kogemused näitavad, et elektrikaubikud ja isegi rasketehnika võivad juba praegu olla diislikütusel töötavast tehnikast odavamad kasutada, kuid vajalik laadimistaristu tuleb endal välja nuputada ja selleks raha leida. Riigipoolset tuge ei ole isegi mitte kaugelt paistmas.
    Saates „Logistikauudised eetris“ rääkisid elektrisõidukite praktilistest kogemustest DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss ja Verston Eesti tehnikavaldkonna juht Kert Kaljurand. DPD-l on tänaseks kasutuses juba 105 elektrikaubikut, Verston aga katsetas tänavu nii täiselektrilist raskeveokit kui ka elektrilist rataslaadurit.
    Üks huvitavamaid tulemusi tuli Verstoni elektriveoki testist. Ettevõte katsetas Scania R 45 elektriveokit tavapärastes töötingimustes, sõites päevas umbes 500 kilomeetrit. Kaljuranna sõnul suutis masin läbida planeeritud marsruudid nii, et vahelaadimine sobitati juhi kohustusliku 45-minutilise puhkepausiga ja pikem laadimine sai toimuda öösel kui järgmise päeva koorem oli juba peale võetud.
    Samas tuli testis kiiresti välja ka elektriveokite tänane kitsaskoht. Avalikud laadijad ei ole alati mõeldud selleks, et suur veoauto saaks pikema aja jooksul suuremat kogust energiat vastu võtta. Esines olukordi, kus laadimine katkes umbes tunni järel, kuna laadija kuumenes üle.
    Osadel puhkudel aitas laadija seadistuste muutmine, kuid kokkuvõttes näitas test seda, et ettevõttel peab elektriveoki kasutamiseks olema oma baaslaadimise võimekus. Verstoni arvutuste järgi võiks elektriveok jõuda tasuvuspunkti umbes 70 000-kilomeetrise aastase läbisõidu juures jõuda ligikaudu seitsme aastaga, kuid oma laadimistaristu rajamine nõuab alguses päris suuri lisainvesteeringuid.
    DPD kogemus näitab samal ajal, kui kiiresti on elektrikaubikute majanduslik pilt muutunud. Kui ettevõte viis aastat tagasi esimesed elektrikaubikud kasutusele võttis, oli nende kogukulu Remo Kirsi sõnul veel umbes 10–15% diiselkaubikust kõrgem. Ühe elektrikaubiku hind ulatus toona juba ise 70 000–90 000 euroni.
    Tänaseks on akud muutunud võimsamateks, sõidukid efektiivsemateks ja ka soetusmaksumus langenud. Kirsi hinnangul on praeguste diislikütuse hindade juures elektrikaubiku kogukulu juba diiselkaubikust madalam.
    Eriti, kui lisada Excelisse ka hoolduskulud. Elektrikaubikutel kuluvad pidurid regeneratiivse pidurdamise tõttu märgatavalt aeglasemalt ning sisepõlemismootoriga võrreldes on oluliselt vähem hooldust vajavaid komponente. Vaid rehvide kulu on mõnevõrra suurem, kui Kirsi hinnangul ei mõjuta see kogu rehkendust kuigivõrd palju.
    Kõige suurem õppetund on DPD jaoks olnud siiski see, et elektrisõidukite park nõuab enda juurde ka energiataristu rajamist. Ettevõttel on 105 elektrikaubiku jaoks terminalides üle Eesti 103 laadijat. Jüri terminalis viis DPD elektrisüsteemi üle keskpingeühendusele ning investeering ulatus Kirsi sõnul ligikaudu veerand miljoni euroni. See oli siiski odavam lahendus, kui madalpinge puhul ampreid juurde osta.
    DPD kasutab üle Eesti elektrikaubikute laadimiseks ööpäevas umbes 4,6 megavatt-tundi elektrienergiat, millest märkimisväärne osa kulub Tallinna piirkonnas. Kirsi sõnul oleks ainult avalike kiirlaadijate kasutamisel elektrikaubikute ärimudelit keeruline kasumlikuks muuta.
    See toobki mõlema ettevõtte kogemustest välja ühise probleemi: sõidukite tehnoloogia on arenenud kiiremini kui seda toetav taristu.
    Saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm.
    „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm.
    Fotol: Verston Eesti tehnikavaldkonna juht Kert Kaljurand ja DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss. Foto: Tõnu Tramm
    47 min
  • 28.10.26 Cleantech: Eesti vesinikuäri otsib püsivaid tarbijaid
    Äripäeva raadio saates „Cleantech“ rääkisid PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg ja Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov, et vesiniku tulevikku ei tasu otsida üksnes sõiduautodest. Suuremaid võimalusi nähakse kaitsevaldkonnas, varutoites, merenduses ja tööstuses. Peamine takistus pole aga tehnoloogia, vaid piisava ja püsiva tarbimise leidmine. „Kõige raskem selle võrrandi lahendamise juures on leida tarbija, kes on stabiilne, kes tahab seda kasutada,“ ütles Dianov.
    Kruusenbergi sõnul on PowerUPi vesinikugeneraatorid olnud Ukraina rindel kasutusel üle aasta. Seal aitavad need drooniüksustel laadida akusid ning hoida töös arvuteid ja muud tehnikat. Diiselgeneraatoritega võrreldes on vesinikulahenduste eelis väiksem müra ja soojusjälg. Eestis näeb PowerUP võimalusi ka varjendite ja kortermajade varutoites ning soovib järgmisel aastal pakkuda vastavaid lahendusi Baltikumis ja Põhjamaades.
    Eestis on vesiniku tootmine ja tankimine juba käima pandud, kuid Kruusenbergi hinnangul ületab tootmisvõimekus praegust tarbimist. Dianovi sõnul võiks suurem turg tekkida tööstuses, kus vesinikku saaks kasutada näiteks rohemetanooli ja e-metaani tootmiseks. Neid kütuseid oleks võimalik rakendada muu hulgas merenduses ja olemasolevas taristus. Suurem tarbimismaht aitaks tema hinnangul ka vesiniku hinda langetada. Näitena tõi ta Hiiumaa ja mandri vahel sõitva praami, mille kütusevajaduse juures võiks jõuda diisliga võrreldava kütusekuluni.
    Mõlemad ettevõtjad rõhutasid, et vesinik ei pea asendama akusid ega teisi kütuseid, vaid täiendama neid seal, kus see on otstarbekas. Kruusenbergi sõnul on elektrit võimaluse korral kõige mõistlikum kasutada otse, kuid vesinikul on eeliseid olukordades, kus akulahendus ei sobi. Kohaliku vesinikutootmise väärtust näevad ettevõtjad ka energiajulgeolekus ja varustuskindluses. Dianovi hinnangul annavad esimesed projektid Eestile lisaks praktilisi teadmisi ja insenerioskusi, mis aitavad järgmisi lahendusi arendada.
    Saadet juhtis Mart Valner.
    Pildil PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg. Foto: Andres Laanem
    48 min
  • 26.10.26 Sisuturundussaade. Kui heas seisus on Eesti, Läti ja Leedu kapitaliturud 2026. aasta lõpus?
    Selles podcast’is annavad kaks Baltikumi finantsmaailma mõjukat esindajat piirkonna kapitaliturgude olukorrale otsekohese hinnangu: seis on rahuldav, kuid võiks olla palju parem.
    Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots toob välja ühe olulise näitaja. Börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade koguväärtus moodustab kolme Balti riigi SKPst vaid 10–12%, samas kui hästi toimiva kapitalituru puhul peetakse soovitavaks ligikaudu 50% taset. Kas piirkond on tõesti neli kuni viis korda maha jäänud? Ots kutsub üles kannatlikkusele. Balti riikides puudus 50 aastat turumajandus ning seda on praktiseeritud alles 35 aastat. Seetõttu on piirkond endiselt järelejõudmise faasis ning 50% on hea pikaajaline siht.
    Läti Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons näeb põhjust optimismiks. Võlakirjaturg kasvab jõudsalt ning nii investorite kui ka poliitikute finantskirjaoskus paraneb. Kuna Läti riik on paljude ettevõtete suurim aktsionär, leiab Idelsons, et valitsus peaks viima oma suuremad ettevõtted börsile. Kõige ilmsem kandidaat oleks energiaettevõte Latvenergo. Ta rõhutab, et see ei tähenda erastamist. Riik võib jääda enamusaktsionäriks, samal ajal kui ettevõtte juhtimine muutub läbipaistvamaks ja tegevus tõhusamaks. Ots nõustub ning toob näiteks Leedu Ignitise, Tallinna Sadama ja Telia, mis näitavad, et suurem läbipaistvus tasub end ära.
    Saates räägitakse ka viimaste aastate nõrgematest börsidebüütidest ning sellest, miks need ei anna põhjust paanikaks.
    Ja veel üks oluline mõte: kolm Balti riiki moodustavad üheskoos kuue miljoni elanikuga turu, mitte 1,3 miljoni elanikuga väikeriigi. Kuula saatest, kuidas külalised soovitavad seda ühist potentsiaali ära kasutada.
    Saadet juhib Hando Sinisalu. Podcast on inglise keeles.
    How healthy are the capital markets of Estonia, Latvia and Lithuania at the end of 2026?
    In this podcast two leading voices of the region's financial world give a candid answer: okay, but it could be much better.
    Kaarel Ots, CEO of Nasdaq Tallinn Stock Exchange, explains the key number. Listed equity and bonds divided by GDP stand at only 10 to 12 percent across the three countries, while a healthy market is usually considered to be around 50 percent. Is the region really four to five times behind? Ots asks listeners to be patient. The Baltics had no market economy for 50 years and have practised one for only 35, so the region is still playing catch up, and 50 percent is a good North Star.
    Roberts Idelsons, CEO of Signet Bank in Latvia, sees reasons for optimism. The bond market is booming, financial literacy is growing among investors and politicians alike.Because the state is the largest shareholder in many Latvian companies, Idelsons argues that governments should list their biggest businesses, with Latvenergo as the obvious candidate. This, he stresses, is not privatisation: the state can remain the majority owner while the company becomes better governed and more efficient. Ots agrees and points to Ignitis in Lithuania, Tallinna Sadam and Telia as proof that transparency pays off.
    The guests also talk about the weaker IPOs of recent years and why they are no reason to panic.
    The podcast is hosted by Hando Sinisalu. The podcast is in English.
    47 min
  • 28.10.26 ST | Eestist ja eurodest. Andmekeskuste buumis on Eestile aken, mis sulgub peagi
    Andmekeskuste rajamise buumi ära kasutamine võiks tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid välisinvesteeringuid, luua uusi elektritootmisvõimsusi ning sadu töökohti. Selle ära kasutamiseks on meil umbes kolmeaastane aken, mille jooksul on võimalik neid keskuseid siia meelitada, selgitab saates Sunly energia- ja andmekeskuste arendusjuht Kaarel Aus.
    "Kui me seda akent ei kasuta ja tekib võimalus neid projekte alustada uuesti kas Kesk-Euroopas või Põhja-Euroopas, siis kaob meie praegune eelis ära. Kui me seda võimalust ei kasuta, siis võimegi jääda täiesti perifeeriaks ka andmete mõttes," lisas ta.
    Lisaks on saates juttu, millised hüved ja mõjud andmekeskuste rajamisega Eesti riigile, elektriturule ja elektritarbijale kaasnevad ning kuidas see parandaks energeetikas kaotatud kümnendi.
    Kaarel Ausi kõrval räägib saates Energiasalv Pakri tegevjuht Andres Veske.
    Saatejuht on Rivo Sarapik.
    Foto: Unsplash
    44 min
  • 27.10.26 Töö ja palk. Kas su riskianalüüs peab vastu ka pärast tööõnnetust?
    Võib juhtuda, et ettevõttel on riskianalüüs täiesti korrektselt olemas, kuid tegelikku töökeskkonda see siiski ei kirjelda. Kuidas teha analüüsi nii, et see aitaks ka reaalselt riske ennetada, mitte ei täidaks üksnes seadusest tulenevat kohustust?
    Esmaspäeval jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea edaspidi oma töökeskkonna riskianalüüsi enam tööinspektsiooni iseteenindusse esitama. Seejuures on oluline vahe: riskianalüüsi tegemise kohustus ei kao – tööandja peab endiselt töökeskkonna ohud välja selgitama, riske hindama ja koostama kirjaliku riskianalüüsi.
    Saates „Töö ja palk“ arutatakse, kelle jaoks riskianalüüsi tegelikult tehakse. Kuidas kujundada sellest tööriist, mille abil juht näeb, kus ettevõtte suuremad ohud asuvad ja mida tuleks muuta enne, kui midagi juhtub?
    Vastuseid aitavad leida tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula ja advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Annika Vait. Räägime sellest, mida seadusemuudatus tööandja jaoks tegelikult muudab, millal on mõistlik riskianalüüs ise koostada ja millal kasutada teenusepakkujat ning kui palju jääb vastutusest tööandjale ka siis, kui töö on spetsialistilt sisse ostetud.
    Juttu tuleb ka sellest, milliseid puudusi riskianalüüsides kõige sagedamini nähakse ja millised riskid kipuvad jääma tähelepanuta või alahinnatuks. Tööinspektsiooni 2025. aasta majutussektori kontroll annab siin üsna kõneka näite: riskianalüüs oli olemas 88 protsendil kontrollitud ettevõtetest, kuid tegelikule töökeskkonnale vastas see vaid 37 protsendil juhtudest.
    Uurime, kuidas kaasata riskide hindamisse töötajaid, miks ei tohiks piirduda ainult kõige nähtavamate füüsiliste ohtudega ning kuidas hinnata muu hulgas psühhosotsiaalseid ohutegureid, töökoormust ja muutunud töökorraldust.
    Ja kõige olulisem: mis saab siis, kui riskianalüüs on valmis? Kuidas jõuda riskide loetelust tegevuskavani, otsustada, millega tuleb tegeleda esimesena, määrata vastutajad ja tähtajad ning hoida analüüs sellisena, et see kirjeldaks ettevõtte päris töökeskkonda ka aasta või kahe pärast?
    Räägime ka sellest, milline tähendus võib puudulikul või tegelikkusele mittevastaval riskianalüüsil olla siis, kui ettevõttes juhtub tööõnnetus või tekib vaidlus töötaja tervisekahjustuse üle.
    Saadet „Töö ja palk“ juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots.
    Pildil: tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
    48 min
  • 27.10.26 E-kaubanduse areng ja tulevik. Google Shopping toob hinnad tarbijale ette ja sunnib kaupmehi pingutama
    Google Shoppingu jõudmine Eestisse annab kohalikele e‑poodidele uue võimaluse oma tooteid nähtavamaks teha, kuid sunnib kaupmehi senisest rohkem mõtlema nii hinnale, brändile kui ka e‑poe tehnilisele kvaliteedile.
    Saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägib Nobel Digitali partner Anni Kitsing, et Google Shopping võib Eesti kaupmeeste jaoks kujuneda oluliseks reklaamikanaliks, sest otsingutulemuses näeb tarbija kohe toodet, selle pilti ja hinda. Kitsingu sõnul on nende klientide kogemus näidanud, et Google Shoppingu reklaam võib töötada tavalisest tekstireklaamist kaks kuni kolm korda paremini.
    Samas võib uus lahendus teravdada hinnakonkurentsi. Kui mitu kaupmeest müüvad täpselt sama toodet, muutuvad hinna kõrval määravaks foto, tootekirjeldus, brändi tuntus ja usaldusväärsus. Kitsingu hinnangul ei võida pikemas perspektiivis see kaupmees, kes müüb ainult kõige odavama hinnaga.
    Jutuks tuleb ka see, kuidas saavad väiksemad Eesti e‑poed konkureerida suurte rahvusvaheliste tegijatega nagu Zalando ja About You. Kitsingu sõnul on kohaliku kaupmehe tugevuseks hea kliendikogemus, lihtne ostuteekond, paindlikud tarne- ja vahetustingimused ning tugev bränd, mida tarbija juba tunneb ja usaldab.
    Saates selgitatakse, mida peaks e‑pood Google Shoppingu tulekuks juba praegu tegema. Eelkõige tuleb korda saada tootevood, tootenimetused, kirjeldused ja pildid ning panna turundus- ja IT‑tiim omavahel koostööd tegema. Kitsingu sõnul tasub selle tööga tegeleda ka seetõttu, et hästi struktureeritud tooteinfo aitab ettevõttel paremini nähtav olla nii Google'i otsingus kui ka tehisintellektil põhinevates vestlusrobotites.
    Lisaks räägitakse sellest, kuidas tehisintellekt muudab inimeste ostukäitumist. Üha enam tehakse hinnavõrdlust ja tooteotsinguid vestlusrobotites ning Kitsingu hinnangul võib juba mõne aja pärast suurem muutus tulla hoopis chati-reklaamidest ja tehisintellekti abil tehtavatest ostudest.
    Saate lõpus annab Kitsing kaupmeestele ka konkreetse soovituse Mustaks Reedeks.
    Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas.
    47 min
  • 27.10.26 ST | Lõunapaus. Põlvamaale üheks päevaks sõita oleks lausa raiskamine
    Põlvamaal võib ühe päevaga jõuda nii ajaloolisele postiteele, Eesti ühte erilisemasse muuseumisse kui ka auhinnatud kontserdipaika. Ent piirkonna turismiettevõtjate eesmärk on, et külastajad ei piirduks vaid ühe päevaga.
    „Põlva on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu,“ leiab 35. tegutsemisaastat tähistava Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind. Tema sõnul on piirkonna tugevuseks nii loodus, kultuur kui ka võimalus ühendada puhkus kaugtööga. Hotellis on selleks loodud eraldi tööruumid, seminarivõimalused ning lõõgastumiseks minispaa. Oluline osa külastuselamusest on ka hotelli restoranil, mille köök väärtustab head toorainet ja maitseelamusi ning annab külalistele veel ühe põhjuse Põlvasse tagasi tulla.
    Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge sõnul ei tasu muuseumi seostada üksnes vanade autode ja teede ajalooga. Lisaks interaktiivsetele näitustele ning pereprogrammidele valmistatakse ette ajaloolise Varbuse postijaama uuendamist, mis peaks valmima 2028. aasta kevadeks ja viima külastajad 19. sajandi ajarännakule. Muuseum pakub ka võimalusi seminarideks, ettevõtete sündmusteks ja suurüritusteks.
    Põlva Kultuurikeskuse direktor ja kunstiline juht Eerika Mark tõdeb, et väikelinnas tuleb publiku leidmiseks teha topelt tööd. Tänavu aasta kontserdipaiga tunnustuse pälvinud kultuurikeskus on suutnud tuua Põlvasse nii rahvusvahelisi esinejaid kui ka suurvorme, mida võimaldab maja erakordne lavatehnika. „Meil on teatrisaalis lisaks orkestriaugule ka pöördlava ja selliseid maju on Eestis ainult kaks,“ toob Mark esile Põlva Kultuurikeskuse erilisuse. See võimaldab tuua lavale ka oopereid, operette, ballette ja muusikale.
    Saates räägitakse ka Põlva Kultuurikeskuse katusele rajatud Taevapargist, Maanteemuuseumi uutest näitustest ja sündmustest ning sellest, miks tasub Põlvamaa avastamiseks varuda aega ja mitte piirduda vaid kiire läbisõiduga.
    Saadet juhib Juuli Nemvalts.
    Pildil: Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge (vasakul), Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind ja Põlva Kultuurikeskuse direktor Eerika Mark
    Foto: Merlin Zuzjonok
    45 min

About Äripäeva raadio

From the publisher's feed

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning…

More shows like Äripäeva raadio

Olukorrast riigis by (Raadio 2)

Olukorrast riigis

2 Listeners

Geeniuse digisaade | Geenius.ee by Geenius.ee

Geeniuse digisaade | Geenius.ee

5 Listeners

Aaspõllu ja Jaagant by (Vikerraadio)

Aaspõllu ja Jaagant

4 Listeners

Reporteritund by (Vikerraadio)

Reporteritund

1 Listeners

Rahva teenrid by (Vikerraadio)

Rahva teenrid

2 Listeners

LHV by LHV

LHV

0 Listeners

Autotund | Geenius.ee by Geenius.ee

Autotund | Geenius.ee

3 Listeners

Välistund by (Vikerraadio)

Välistund

2 Listeners

Harri Tiido taustajutud by (Vikerraadio)

Harri Tiido taustajutud

2 Listeners

Kinnisvarajutud by Kinnisvarajutud

Kinnisvarajutud

2 Listeners

Börsijutud by Börsijutud

Börsijutud

0 Listeners

Investeerimisjutud by Swedbank Eestis

Investeerimisjutud

1 Listeners

Reedene intervjuu by (Vikerraadio)

Reedene intervjuu

2 Listeners

Nestor & Koppel by SEB Eesti

Nestor & Koppel

2 Listeners

Eesti Ekspressi podcast by Delfi Meedia

Eesti Ekspressi podcast

0 Listeners