Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

All Äripäeva raadio episodes

  • 21.10.26 Triniti eetris. Advokaadid annavad ülevaate värskeimatest muudatustest andmekaitses
    Nutiprillidega filmitud ja jagatud videote eest vastutab iga tavaline eraisik, kellele laienevad andmekaitse reeglid.
    Triniti advokaat Maarja Lehemets rääkis saates “Triniti eetris”, et probleeme ei tekita nutiprillide kasutamine pereüritusel või isiklikuks tarbeks, kuid olukord muutub, kui salvestis avaldatakse avalikus sotsiaalmeediakanalis. Eriti suur oht on advokaadi sõnul kohtades, kus inimesed ei pruugi mõista, et neid filmitakse.
    Triniti advokaadi Maarja Pild-Freibergi sõnul kasutatakse maailmas nutiprille ka ebaeetilistel eesmärkidel. "Lõuna-Koreas on teada juhtumeid, kus tualettruumides filmitud videoid on pornograafilistel veebilehtedel avaldatud," lausus ta.
    Euroopa Andmekaitsenõukogu juhtis tähelepanu ka nutiprillide tootjate kohustustele. Seadmed võiksid disainilt eristuda tavaprillidest või anda filmimisest märku valguse või heliga.
    Veel tuli saates juttu sellest, milliseid andmeid tohib tehisaru tööriistadesse sisestada ja mis juhtub, kui töötaja avaldab valeandmeid.
    Lisaks käsitleti Google’i ja Uberi suuri andmekaitsetrahve ning Euroopa Kohtu lahendite võimalikku mõju Eesti äriregistri avalikele andmetele.
    Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi.
    Foto: Marc John/IMAGO/Scanpix
    41 min
  • 22.10.26 Edukas Eesti 2027-2031: Tippjuht ja investor pakkusid idee, mis teeks Eesti riigivalitsemisest kõigile eeskuju
    Töötukassa juhi Gert Tiivase ja investori Joakim Heleniuse hinnangul tuleb Eesti riigivalitsemise tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks kaasata erakapital ning võtta senisest ulatuslikumalt kasutusele tehisarul põhinevad lahendused. Riigi kulud kasvavad majandusest kiiremini ning valitsemiskulude kärpimine aitaks leida kokkuhoidu ka ilma ühiskondlikult oluliste valdkondade, näiteks hariduse ja sotsiaalkaitse arvelt. Tiivase sõnul kulub riigi administratiivsele valitsemisele umbes miljard eurot aastas, millest 10–20% vähendamine annaks 100–200 miljonit eurot kokkuhoidu. Ta tõi näiteks töötukassa, kus digiteenuste ja iseteeninduse arendamine on vähendanud töötajate arvu aastaga umbes 200 võrra ning kontoripindade vähendamine võimaldab majandamiskuludelt säästa 30–40%, sealjuures teenuste kvaliteeti ohverdamata.
    Helenius rõhutas, et tehisaru ja automatiseerimise ulatuslikumaks rakendamiseks avalikus sektoris tuleb kaasata erakapital, sest riigil ei pruugi suurte IT-investeeringute tegemiseks raha jätkuda. Tema pakutud mudeli järgi investeeriksid eraettevõtted vajalike süsteemide arendamisse ning tooksid kaasa erasektori teadmised ja juhtimiskogemuse. Vastutasuks jagataks pikaajalise lepingu alusel tehisaru ja automatiseerimise abil saavutatud kulusääst riigi ja investori vahel. Tiivas meenutas sarnase koostöö näitena umbes 20 aasta tagust registrisüsteemi loomist, mille arendamisse investeerisid Tallinna börs ja keskdepositoorium. Süsteemi rahastamine tagati pikaajalise lepingu ja ettevõtete makstud teenustasudega, mis näitas, et erasektori kapitali abil on võimalik arendada ka avalikke teenuseid.
    Mõlema hinnangul on Eestil võimalus kujuneda tehisaru kasutuselevõtul eeskujuks, kuid selleks on vaja julgeid ja süsteemseid reforme. Heleniuse sõnul võiks reforme ellu viiv peaminister tõusta riigimeheks, kelle mõju ulatub üle Euroopa. Tiivase hinnangul peab riik kasutama avalikku raha sama heaperemehelikult nagu pere või eraettevõte oma eelarvet ning suunama kokkuhoitud vahendid tõhusamatesse lahendustesse. Pikemas perspektiivis aitaks see kujundada innovaatilise ja tõhusa Eesti, kuhu välismaal õppinud noored soovivad tagasi tulla ja kus nad näevad oma tulevikku.
    Majanduspoliitilist saadet “Edukas Eesti 2027–2031” juhtis Äripäeva peadirektor ja ajakirjanik Igor Rõtov.
    Pildil Gert Tiivas ja Joakim Helenius. Fotod: Tanel Meos
    38 min
  • 23.10.26 Äripäeva juhtimiskool: ära kuluta huupi, tee turundusaudit
    Olgu tegu iga-aastase kliendiüritusega või uudiskirjaga, mida on ju alati tehtud, elutseb paljude ettevõtete turunduses mõni püha lehm, keda keegi ei julge puudutada.
    Saates räägib turundusekspert ja turundusauditi meistriklassi koolitaja Karl Multer sellest, kuidas turundusauditi abil suur pilt tagasi saada ja eristada eesmärke toetavaid tegevusi nendest, mida tehakse puhtalt vanast harjumusest. Samuti kuuleme, milliseid turundusvõimalusi võiks tegelikult rohkem kasutada ning millal ja mida ise nokitseda ja millega professionaalide abi küsida.
    Saatejuht on Tuuli Seinberg.
    Fotol Karl Multer, foto Äripäev.
    45 min
  • 23.10.26 Sisuturundussaade. Õiguseksperdid: nutitelefon reedab inimese kohta rohkem privaatset infot kui tema kodu
    Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat.
    Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kriminaalmenetluse eksperdi Kati Reitsaku sõnul sisaldab tänapäevane mobiiltelefon rohkem andmeid inimese era- ja perekonnaelu kohta kui tema kodu. „Tehnoloogia areng on tegelikult muutnud ja kallutanud neid kriteeriume, millistest lähtuvalt ka riik võiks meie põhiõigustesse sekkuda,“ kinnitab Reitsak saates. Andmekaitseeksperdi Tambet Toomela sõnul jagavad inimesed endiselt liiga kergekäeliselt oma andmeid ega mõtle piisavalt riskidele. „Inimesed on kiindunud uuendustesse, mis justkui teevad elu paremaks, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Lõpuks võimaldavad jagatud andmed maalida elust kokku pildi, mida võidakse ära kasutada inimese vastu,“ selgitab Toomela.
    Riik ei ole õigusselguse loomisega kiirustanud. Alles nüüd on vastav digitõendite kogumise väljatöötamiskavatsus (VTK) ministeeriumis töös. Kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak, kellel on selja taga pikaajaline karjäär prokuratuuris, selgitab, et seni on nutiseadme sisu vaatamine ja tervikuna kopeerimine uurimisasutuste poolt olnud pigem reegel kui erand. Toetudes oma laiapindsele kogemusele ja elulistele näidetele, jagab Reitsak saates praktilisi nõuandeid: mida saab inimene teha ja kuidas uurimistoiminguid vaidlustada olukorras, kus seade on riigivõimu poolt juba ära võetud.
    Alates 1. novembrist jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis annavad inimesele lühikese, 10-päevase akna esitada kaebus, kui ta leiab, et seadme äravõtmise ja kopeerimisega on tema õigusi rikutud. Ekspertide hinnangul võib säärane lühike tähtaeg osutuda praktikas tõeliseks väljakutseks neile, kes kriminaalmenetluse nüanssidega igapäevaselt end kursis ei hoia.
    Lisaks riigipoolsele andmekogumisele võetakse saates luubi alla Eesti digiandmete tohuvabohu ja küberhügieen laiemalt. Eksperdid selgitavad, milliseid samme peaks iga inimene oma andmete kaitsmiseks igapäevaselt astuma, et mitte langeda küberpättide seatud lõksudesse.
    Saatekülalised on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak ning andmekaitse ekspert Tambet Toomela.
    Saadet juhib Tarmo Virki.
    Fotol: Advokaadibüroo Eversheds Sutherland andmekaitse ekspert Tambet Toomela ja kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak.
    Foto: Tarmo Virki
    47 min
  • 22.10.26 Teabevara tund. Varjatud küberturberiskid: vead, mis ilmnevad alles siis, kui on juba hilja
    Kuidas tagada, et ettevõtte töö jätkuks ka siis, kui maksesüsteem seiskub, olulistele andmetele ei pääse ligi või varukoopiast ei õnnestu andmeid taastada? Küberturvalisus ei tähenda ainult tehnilisi lahendusi, vaid ka selgeid vastutusi, toimivaid kokkuleppeid ja valmisolekut ootamatuteks olukordadeks.
    Küberturvalisuse ekspert ja Äripäeva küberturbe teabevara peatoimetajaThea Sogenbits toob esile, et sageli ei peitu suurim risk mitte tehnoloogia puudumises, vaid kontrollimata eeldustes ja ebaselges töökorralduses. Kõige ohtlikum ei pruugi olla risk, millest me juba teame, vaid see, mille puhul oleme eeldanud, et keegi teine on kõik ära korraldanud.
    „Teabevara tunnis“ räägime, milliseid küberturvalisusega seotud riske ettevõtted sageli alahindavad, miks ei piisa üksnes turvameetmete olemasolust ning kuidas saab juht tagada, et vastutused oleksid selged ja probleemid saaksid lahendatud enne, kui need ettevõtte tegevust või kliente mõjutavad.
    Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
    Fotol vasakult: Eve Noormägi ja Thea Sogenbits. Autor: Andres Laanem
    42 min
  • 21.10.26 Masinatööstuse TOP: ootamine tapab, julgelt vastuvoolu ujudes teenitakse kriisi ajal kasumit
    Sami kontsern tõusis Äripäeva masina- ja metallitööstuse TOPis aastaga 59. kohalt kuuendaks. Sami Tootmise tegevjuht Anti Pahapill rääkis, kuidas ettevõte kasutas madalama tellimustasemega perioodi teadlikult ära selleks, et korrastada oma sisemisi protsesse, vähendada ajakulu ja muuta tootmine efektiivsemaks.
    Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran ütleb, et see ongi peamine arendustegevus, millega Eesti metallitööstuse ettevõtted tegelevad ja peavadki tegelema.
    “Ka nendel aastatel, mil oli vähem tellimusi ja tööd, me tegime ikkagi jätkuvalt investeeringuid ja see oli väga suur asi,“ rääkis Pahapill.
    Soetati uusi keevitusroboteid, laserlõikuspinke, ehitati välja Valga tehas ja korrastati tootmisprotsesside jaotumist Saue tehastes, tehastes võeti kasutusele uusi tehnoloogiaid. “Tänavu meil uusi investeeringuid planeeritud polegi, nüüd keskendume juba tehtud investeeringute 100%lisele ära kasutamisele,“ ütles ta. Sellest tuli eelmise aasta tõus, tänavusest aastast on üheksa kuud täis ja tõus jätkub.
    Harani hinnangul edukat masina- ja metallitööstuse ettevõtet just see iseloomustabki: “Tehakse arendustegevust sisemistes protsessides, tehakse ennast korda, ollakse efektiivsed, samal ajal ei unustata investeerimist tehnoloogiatesse, vaadatakse, kuidas toodet paremini müüa.“
    Mõlema tööstusjuhi hinnangul on kõikuv majanduskeskkond uus reaalsus ja sellega tuleb kohaneda. Seda lootust, et aasta jooksul maailm rahuneb ja kõik stabiliseerub, nende hinnangul pole.
    Kuna ligi 90% sektori toodangust läheb ekspordiks, peavad kohalikud tootjad rinda pistma madalama palgatasemega riikidega nagu Poola, Leedu ja Rumeenia. Lihtsate komponentide valmistamisel ei suuda Eesti tööstus oma palgataseme tõttu võistelda.
    Püsiva konkurentsivõime tagab liikumine väärtusahelas ülespoole: toodetele elektroonika lisamine, disaini pakkumine ning kliendile terviklahenduste tootmine.
    “Lihtsat koppa suudab igaüks teha. Me oleme juba piisavalt kallis tööjõuturg ja me peame tegema järjest keerukamaid tooteid, lisama elektroonikat ja suurendama lisandväärtust,“ ütleb Pahapill.
    Pahapill näeb AIs suurt potentsiaali näiteks miljoniliste seadmeinvesteeringute analüüsimisel, et valida tootmisprofiilile täpselt sobivaim tehnoloogia ja vähendada valearvestuse riski.
    “Kui mul on homme vaja poolteist miljonit maksev töötlemiskeskus osta, siis võiks AI valida meie toodangu ja koostude põhjal kõige sobivama seadme. See aitaks vältida investeeringuid, mis jäävad aastaks seisma, sest selgub, et seade pole päris see, mida mõeldi,“ rääkis ta.
    Harani arvates hakkab AI kiiresti mõjutama seda, kuidas seadmed omavahel suhtlevad ja robotid ülesandeid täidavad. Lääne-Euroopas eksisteerivad juba täielikult autonoomselt toimivad nn pimetehased, kus tegutsevad ainult robotid: “Meie väljakutse on see, et noored saaksid koolidest kaasa erialase AI-kasutuse baasteadmised.“
    Saadet juhib Sigrid Kõiv.
    44 min
  • 22.10.26 Sisuturundussaade. CostPocket laieneb: uus ajastu maksekaartide ja Rootsi omanikega
    Kuludokumentide haldamise platvorm CostPocket on aastatega kasvanud lihtsast tšekirakendusest terviklikuks finantstööriistaks, mis säästab tuhandete ettevõtjate aega. Hiljutine ühinemine Rootsi finantsettevõttega Mynt aitas turule tuua uued maksekaardid, mis viivad kulude aruandluse täiesti uuele tasemele ning teevad ostude ja tšekkide kokkuviimise automaatseks.
    Saates räägib CostPocketi asutaja Joonas Sernjuk ettevõtte teekonnast, teenuste laiendamisest ning uutest virtuaalsetest ja füüsilistest maksekaartidest. Samuti selgitab ta, kuidas aitab tehnoloogia kaotada igakuise käsitöö ning milliseid uusi funktsioone, sealhulgas tehisintellektil põhinevat kuluanalüütikat, on peagi oodata.
    Pikaaegse raamatupidamiskogemusega Merily Saar jagab saates praktilisi näiteid, kuidas digitaliseerimine on muutnud raamatupidajate ja klientide vahelist koostööd. Ta kirjeldab, miks on kingakarbis tšekkide esitamine jäänud minevikku ning milliseid ootusi seavad tänapäevased ettevõtted raamatupidamistarkvaradele.
    Saates kuuleb ka, milline on CostPocketi positsioon ja konkurents välisturgudel, sealhulgas Lätis, Soomes ja Poolas.
    Saadet juhib Tarmo Virki.
    Uued kliendid saavad kasutada sooduskoodi ARIPAEV2026, millega on CostPocketi teenused 2 kuud tasuta. Vaata lähemalt: https://meet.costpocket.com/et/aripaev
    Fotol: Fast Finance OÜ tegevjuht Merily Saar ning CostPocketi asutaja ja COO Joonas Sernjuk
    Foto: Merlin Zuzjonok
    39 min
  • 21.10.26 Sisuturundussaade. Kallis tarkvara, väike kasu – kus ettevõtted eksivad?
    Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
    Persona ärisuuna juht Sirli Vaher rõhutab saates, et uue süsteemi juurutamine nõuab ettevõttelt terviklikku lähenemist. „Ma ütleks küll, et ta on pigem muudatuste juhtimine, mitte IT-meeste projekt,“ märgib Vaher, viidates, et tarkvaravahetus puudutab kogu organisatsiooni.
    Pikaaegse personalijuhi kogemusega Diana Veerberk toob välja probleemi kaardistamise olulisuse enne uue lahenduse soetamist. „Kui ma hakkan üldse tarkvara valima, siis ma peaksin teadma, millist probleemi ma sellega lahendada soovin ja kuidas ma mõõdan, et kas ta on mind mingi tulemuseni aidanud,“ selgitab Veerberk. Sageli hakatakse lahendama tarkvara puudumist, kuigi tegelikult vajavad korrastamist ettevõtte sisemised protsessid.
    Saates räägitakse ka sellest, miks kallis tarkvarainvesteering ei pruugi alati oodatud kasu tuua ja milliseid vigu on ettevõtetel võimalik vältida. Kuidas kaardistada ettevõtte tegelikke vajadusi ja seada eesmärke enne ostuotsuse tegemist? Miks on juurutamine eelkõige muutuste juhtimine ning miks peab sellesse kaasama ettevõtte juhtkonna?
    Saatekülalised on personalihaldustarkvara Persona ärisuuna juht Sirli Vaher, müügijuht Diana Veerberk ning kliendikogemuse juht Sandra Neemrand. Kõiki neid ühendab pikaajaline varasem kogemus tarkvara tellija ja kasutaja rollist, olles juhtinud personalivaldkonda ja HR-protsesse.
    Saadet juhib Tarmo Virki.
    48 min
  • 20.10.26 Võitjate põlvkonnad. Tippkoka poeg: „90 protsenti mu hulludest ideedest läheb metsa, ülejäänud kümme viib meid edasi“
    Seekordses „Võitjate põlvkonnad“ saates on külas ettevõtja Domenik Djatšuk, kes juhib koos oma isa, tunnustatud peakoka Vladislav Djatšukiga kahte VÕIVÕI restorani.
    Saates tuleb juttu sellest, kuidas on isaga võrdsete partneritena äri teha, miks otsustati keerulisel ajal avada teine restoran ning kuidas täiendavad teineteist kahe põlvkonna erinevad kogemused ja ambitsioonid. Lisaks räägib Domenik pere uuest valmistoiduärist ROOG, MasterChefis osalemisest ja oma suurtest tulevikuplaanidest.
    Saadet juhib Kristel Viitmann.
    Pildil: Domenik Djatšuk
    Foto: MasterChef Eesti/Harry Tiits
    46 min
  • 20.10.26 Sisuturundussaade. 62 dialoogiringi üle Eesti: Soome arutelukultuur ühendab kogukondi
    Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.
    "Tõeline dialoog eristub tavalisest debatist või igapäevasest vestlusest," märgib Jeedas saates. Ta viitab, et turvalise ruumi loomine aktiivseks kuulamiseks toob kogukondadele suurt kasu, aidates inimestel päriselt peegeldada seda, kuidas nad tegelikult toime tulevad.
    Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, mis täpsemalt toimus üle Eesti peetud 62 dialoogiringis ning millised olid osalejate kõige üllatavamad ja mõjusamad õppetunnid.
    Samuti selgitab Piret Jeedas, miks on selline aruteluliikumine muutunud oluliseks kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Selgub, et Eestis rakendatud dialoogialgatusel on tegelikult juured Soomes loodud Timeout-meetodis ning see ühine lähenemine aitab tugevdada regionaalset koostööd.
    Lisaks annab arutelu suuniseid 2. oktoobril avalikustatud põhjalikule raportile, mis koondab kõikide nende 62 sessiooni põnevad leiud. Raport on leitav Koostöö Kogu kodulehelt.
    Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles.
    See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja.
    Fotol: Piret Jeedas (autor: Merlin Zuzjonok)
    62 Dialogue circles across Estonia: Finnish-born discussion culture connects Estonian communities
    In the latest episode of the series dedicated to the 35th anniversary of the Nordic Council of Ministers Office in Estonia, Project Manager Piret Jeedas explains why structured dialogue is increasingly critical in our modern society. During a recent nationwide initiative launched by the Estonian Cooperation Assembly, people gathered across Estonia to discuss one simple yet profoundly important question: "How am I managing?".
    "A true dialogue is distinguished from a standard debate or everyday conversation," Jeedas notes in the episode. She points out that creating a safe space for active listening greatly benefits local communities and helps reveal how people are generally feeling and coping.
    The episode explores in detail what exactly happened during the 72 dialogue circles held across the country and what the most surprising or impactful takeaways were from the participants.
    Piret Jeedas also explains how this dialogue movement is spreading across the broader Nordic-Baltic region. It turns out that the initiative actually has its roots in Finland, utilizing approaches like the Timeout method, and this shared movement actively strengthens regional cooperation.
    Additionally, the discussion points listeners to the comprehensive report from the dialogue circles, which officially launched on October 2nd and gathers all the fascinating findings from those 62 sessions.
    The episode is hosted by Tarmo Virki. The podcast is in English.
    This podcast is part of a series commissioned by the Nordic Council of Ministers.
    Photo: Piret Jeedas (author: Merlin Zuzjonok)
    42 min