Saates Äripäeva TOP käsitleme olukorda Eesti IKT-sektoris. Nimelt kuulutas Äripäev 14. oktoobril IKT aastakonverentsil tavakohaselt välja IT-ettevõtete TOPi ja telekomiettevõtete TOPi võitjad. Saate esimeses pooles selgitavad konverentsilavalt oma ettevõtte edu saladusi Linnar Viik (Mobi Solutions), Tarvo Topolev (RebelRoam) ja Janno Mängli (NabuMinds). Teises pooles räägib Elisa Eesti tehnoloogiajuht Toomas Polli tehisaru mõjust ärile. Saatejuht on Indrek Kald.

Foto: Marko Mumm

Mis juhtub hea spetsialistiga, kui ta astub juhirolli? Kas juhina alustamisel on vanusepiirangud? Saates arutleb koolitaja ja juht Kristo Krumm selle üle, millised omadused on vajalikud selleks, et alustava juhina tulla edukalt toime nii inimeste kui protsesside juhtimisega. Saame teada, et inimeste juhtimine on loovtöö ning et üks keerukamaid juhtimisülesandeid on see, kuidas panna õige inimene õigesse rolli ehk õigele toolile istuma. Juttu tuleb ka nn juhimaterjalist ehk olulistest isikuomadustest nagu soov otsustada, julgus vastutada, oskus suhelda, ning sellest, mis vahe on liidril ja juhil.

Saatejuht on Tuuli Seinberg.

Juhtide arenguprogrammi Spetsialistist juhiks leiate siit: https://pood.aripaev.ee/koolitused-arenguprogramm-spetsialistist-juhiks

Foto: Äripäev, fotol Kristo Krumm

Personalijuhtimine ei ole enam pelgalt „pehme teema“, vaid organisatsiooni edu ja jätkusuutlikkuse süda. Käitumisteadlane ja strateegilise arengu nõustaja Merle Liisu Lindma räägib „Teabevara tunnis“, kuidas muuta inimeste juhtimine ettevõttes strateegiliseks tööriistaks, mis toetab äristrateegiat, arendab kultuuri ja soodustab innovatsiooni.

Arutame, miks personalijuhtimine ei ole enam lihtsalt personaliosakonna teema, vaid organisatsiooni edu süda. Räägime, kuidas siduda personalistrateegia äristrateegiaga, milline on juhi roll kultuuri kujundajana, kuidas mõõta personalistrateegia mõju ärile ning kuidas käitumisteadus aitab muuta juhtimist teadlikumaks ja tulemuslikumaks.

Küsimusi esitavad Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi ning personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann.

Fotol vasakult: Eve Noormägi, Merle Liisu Lindma ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Eesti ettevõtted ja liidud on koos Rohetiigriga pannud paika, kuhu majandus liigub järgmisel 15 aastal. Terava luubi all on energeetika, transport, ehitus, maakasutus ning tööstus ja ringmajandus. Kuu aja pärast on valmis neid ühendav peateekaart, mis võtab valdkonnad kokku ning näitab riske ja vajalikke tegevusi.

“Teekaartide mõte on pakkuda pikaajalist kindlustunnet nii ettevõtjatele kui näidata riigile, mida ettevõtjad ja erasektor on valmis tegema selleks, et riik saaks endale püstitatud ülesanded täita,” ütles Rohetiigri eestvedaja Andres Veske saates “Kestlikul kursil”.

Kindlustunnet pole tema sõnutsi pikalt olnud energeetikas, kus pole aru saada, kuhu liigume, milliseid energialiike arendame ja miks planeeringud takerduvad. “See on riigi tasemel üks väga suur küsimus, sest täna otsustatakse ühte, homme öeldakse juba midagi teist, kui tuleb uus valitsus ja uus ideoloogia,” nentis Veske.

Samuti on selgusetus transpordis, kus oleme maha kukkunud trajektoorilt, mida transpordi teekaart pea kaks aastat tagasi ette nägi, tõi saates välja Rohetiigri peateekaardi koostaja ja autoettevõtete liidu juht Kersten Kattai. “Tuumprobleem transpordis ei ole mitte see transport, mis tegeleb ettevõtlusega – raskeveondus ja bussid –, vaid ennekõike meie kõigi isiklikud sõiduautod, kus tuleb enam kui kaks kolmandikku süsinikuheitmest,” rääkis Kattai.

Lahendus oleks tema sõnul platvorm, mis ühendaks kõik transpordivahendid, ka tõuksid ja taksod. Samuti ühtne pilet, mida saaks igal pool kasutada. Nagu välismaal tehakse, ainult me ei ole seda siiani suutnud, tõdes Kattai. “Sellise keskkonna loomist arutame enam kui kümme aastat, see ei ole nii keeruline.”

Samuti räägime saates hoonete energiatõhustamisest. Hinnangute järgi on vaja renoveerida 25 miljonit ruutmeetrit hoonefondi ning renoveerimise maht on 2050. aastani 24 miljardit eurot. Kuidas kümneid miljardeid mõistlikult kasutada ja miks teeb odav elekter hoopis karuteene, kuuleb lähemalt saatest.

Ka on juttu maakasutusest ja metsandusest ning töösturite huvidest ning tööstusest ja ringmajandusest, mille teekaart alles valmib.

Teekaartidest kuuleb lähemalt 26. novembril toimuval Tasakaalus majanduse foorumil "Elevant toas".

Fotol on vasakul Andres Veske ja paremal Kersten Kattai. Foto autor on Egle Palm.

Esmaspäeval kuulutas president Alar Karis välja politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse, millega reguleeritakse numbrituvastuskaamerate kasutamist PPA töös.

Triniti advokaadibüroo vandeadvokaadi Maarja Pild-Freibergi sõnul on väga tähtis, et ka politsei töö oleks jäligimisseadmeid kasutades kindlas raamistikus.

Pild-Freibergi hinnangul on oluline, et igaks selliseks tegevuseks oleks seaduslik alus. "Seaduste usaldamise eeldus on see, et keegi kontrollib seda, kes meid kaitseb. Politseinik on ka inimene," rääkis ta.

Pild-Freibergi sõnul ei tohi aga seadust ja politsei tegevust liigselt üle täpsustada. "Seaduse liigse täpsustamise poolt ma ei ole, sest muidu hakkab see piirama politsei tööd. Kaamerad või jälgimisseaded ei saa olla aga mõeldud abstraktseks või oletuslikuks ohuks," lisas Pild-Freiberg.

Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm suhtub muutustesse positiivselt. "Me oleme kevadest alates selle nimel kõik teinud, et neid protsesse muuta, et kõik vastaks sellele uuele seadusele," rääkis Kumm.

Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Foto: Liis Treimann

Tehnoloogia roll kaubanduses pole kunagi olnud olulisem, sest see aitab säästa tööjõukulu, vähendada kaubakadu ning kujundada kliendikogemust keset kiireid muutusi, rääkis Hansabi tegevjuht Kristo Timberg. Tema sõnul ei seisne eduka kaupmehe valem ainult seadmetes, vaid võimes kohandada protsesse ja mõtteviisi.

Efektiivsuse otsimisest on saanud kaubanduse uus normaalsus, eriti madala kasumimarginaaliga toidukaubanduses. Tööjõupuudust leevendatakse nutikate automatiseeritud lahendustega – alates elektroonilistest hinnasiltidest kuni sularaha käitlemise automaatikani. Timberg rõhutab, et tehnoloogia ei toimi iseseisva „imevahendina“, vaid peab olema osa terviklikust protsesside muutmisest. Osaliselt tähendab see ka kaupmeeste ja nende organisatsioonide võimekuse kasvatamist, sest „ainult seadmeid müües ei muutu midagi“.

Saates tuleb juttu ka ligipääsetavuse nõuetest, mille täitmisel ootab kaubandussektor senini suuremat selgust. Timberg kinnitab, et tehnoloogilised lahendused on valmis, ent arusaam rakendamise mahust ja sisust on jäänud paljuski ebaselgeks.

Kaubakadu, eriti iseteeninduskassade levikuga, on muutunud päevakajaliseks probleemiks. Saates arutatakse, millised on seadusega lubatud tehnoloogilised vahendid, mis aitavad vähendada vargusi, ilma et rikuks isikuandmete kaitset. Samuti räägitakse sellest, kuidas andmete kogumine ja analüüs, alates kliendivoogudest kuni turvasüsteemide logideni - võiks olla iga kaupmehe igapäevane tööriist, mitte kasutamata potentsiaal.

Saates sõnastab Kristo Timberg ka tänase kaupmehe edu valemi: paindlikkus, kohanemisvõime ja valmisolek pidevaks muutumiseks.

Sisuturundussaadet juhib Nele Peil Eesti Kaupmeeste Liidust.

Fotol: Hansabi tegevjuht Kristo Timberg

Foto autor: Helen Purge

Valimistulemused näitasid, et inimsõbralik linnaruum on sõnum, millega tuleb hääli juurde küll. Saates "Cleantech" on külas Vok Bikes'i kaasasutaja Indrek Petjärv ja Ampler Bikes'i juhatuse liige Kristjan Maruste, kes selgitavad, miks Euroopa on maailma suurim elektrirataste turg ning kuidas Eesti ettevõtted aitavad kujundada uut linnaliikumise kultuuri.

Tallinnas kasvab jalgratta ja tõukeratta kasutus kiiresti, kuid rattateede võrgustik vajab veel läbimõeldust. Kui me planeeriksime raudteed samamoodi nagu rattateed, siis me jääksimegi paarikilomeetriste üksikute juppide juurde rongi ootama ning imestaksime, miks see ei käi, toovad saatekülalised välja.

„Tallinna kui linna probleem ei ole mitte kikilipsu kuju, vaid see, et on nagu saartel põhinev linn – Kadriorus on hea liigelda, Kalamajas samuti, aga kui need omavahel ühendada, tekivad vastikud surnud tsoonid,“ märgib Kristjan Maruste.

Indrek Petjärve sõnul näitab statistika, et rattaliiklus moodustab Tallinnas juba 4–5% kogu liikumisest, mis on võrreldav Londoni näitajatega. „Arenguruumi on palju, aga viimastel aastatel on progress väga selgelt näha.“ lisab ta.

Kuigi mõlema ettevõtte kodu on Eestis, käib suurem osa müügist ja arengust väljaspool. „Me müüme 70% oma ratastest Saksamaal ja 20% Šveitsis – seega oleme sisuliselt Saksa turu ettevõte, kuigi tootmine ja arendus on Tallinnas,“ ütleb Kristjan Maruste.

Ampler on viimastel kuudel saanud uue hoo tänu uuele mudelile Nova, mis pälvis Euroopa suurimal jalgrattanäitusel Eurobike Gold Award'i, mis on tõstnud aasta võrdluses müüki juba üle 40%. 

Ka Vok Bikes on hetkel rohkem kui 14 välisturul ning Eesti osakaal on äris pigem väikene. "Võib öelda, et kui eelmine aasta müüsime ühe ratta Eesti turul, siis see aasta oli rahulikum." naljatab Petjärv.

Lähemalt nii kergliikluse tulevikust, rataste järelturust, Euroopa suurlinnadest õpitust ning selle Eestisse üle toomisest saab kuulda juba saatest.

Saadet juhib Mart Valner.

Fotol Indrek Petjärv ja Kristjan Maruste. Autor: Andres Laanem

Mis on Pärsia lahe regioonis äriajamise eripära, mis vahe on seal erasektoriga ja avaliku sektoriga koostöö tegemises, mis rolli mängib Eesti riigi tugi - seda arutavad saates Äri ja tehnoloogia Nortali Lähis-​Ida ja Aafrika piirkonna juht Taavi Einaste, Ridango müügijuht Sven Rosenberg ja välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna juht Priit Kallakas.

Hiljuti käis peamiselt Eesti IKT-ettevõtete esindajatest koosnev delegatsioon koos meie välisministriga Saudi-Araabias ja Omaanis, kus allkirjastati koostöökokkulepped ja loodi ärinõukogud. Avame saates Eesti ettevõtete huve, potentsiaali ja võimalusi Laheriikides.

Saadet juhib ITuudiste juht Indrek Kald.

Foto: Indrek Kald

B2B-turunduses hinnatakse kampaaniate edu sageli vaid müügivihjete ja päringute põhjal, ent ilma usalduseta need uksed ei avane. „Bränd ei ole kuluartikkel, vaid nõudluse loomise tööriist,“ rõhutab Foruse turundus- ja kommunikatsioonijuht Berit Väljaots saates „Müüdid B2B turunduses“. Tema sõnul aitab tugev bränd müügitiimil üldse jutule pääseda ning luua usaldust, mis on B2B-s ostuotsuse eelduseks.

Sisuturundussaates arutlevad Neutra müügi- ja turundusjuht Sandra Metsa, strateegiline nõustaja Aavo Kokk ja IF Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde, miks investeerivad ettevõtted uutesse kontoritesse ajal, mil töötajad on harjunud paindliku tööviisiga.

Räägime sellest, kuidas uus IF Kindlustuse kontor Fahle kvartalis kannab edasi ettevõtte väärtusi – hoolivust, vastutust ja jätkusuutlikkust ning kuidas puidust kõrghoone ehitus ise sümboliseerib teadlikku ja vastutustundlikku valikut.

Saatejuht on Lauri Toomsalu.

Fotol Neutra müügi- ja turundusjuht Sandra Metsa, strateegiline nõustaja Aavo Kokk ja IF Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde. Foto autor: Lauri Toomsalu