Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

All Äripäeva raadio episodes

  • 20.11.26 Äripäeva juhtimiskool: arene või sure
    Kuidas panna inimesed ja tiimid tööl särama ka siis, kui pole parajasti jõuluaeg? Saates räägivad autorid ja koolitajad Jaanika Rannula ja Aili Nurmeots sellest, miks on üldse juhte vaja ja miks mõjub laastavalt dominantsel positsioonil juht, kes ei tea, mida ta teeb ega taha ka areneda. Saame teada, kuidas toimib kriisiolukorras coachiv juht ning mis eristab juhtimiskompassi tavalistest "tapeetkoolitustest". "Iga juhi oluline tööülesanne on arenemine ning inimestega saab tööd teha vaid siis, kui suhtled nendega ja teed üks-ühele, mitte üks-null vestlusi," toovad koolitajad välja.
    Saatejuht on Tuuli Seinberg.
    Pildil vasakult: Jaanika Rannula, Tuuli Seinberg, Aili Nurmeots. Foto: Äripäev
    48 min
  • 19.11.26 Teabevara tund: töövaidluskomisjoni pöördutakse massiliselt töökiusu pärast
    „Töökius on praeguseks töötajate poolt üle kasutatud: seda tuleb pidevalt, kogu aeg heidetakse ette,“ ütleb töövaidluskomisjoni juhtumitest rääkides vandeadvokaat Epp Lumiste.
    „Kui kaine mõistusega peale vaadata, siis töökiusu seal tegelikult ei ole. Mõned üksikud juhtumid on, kus on päriselt töökiusu,“ märgib LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat ja Äripäeva töösuhete teabevara peatoimetaja Epp Lumiste „Teabevara tunnis“.
    Saates räägime, kuidas töösuhet korrektselt lõpetada; mida teha, kui tööandja saab töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töötajalt, ja kuidas valmistuda töövaidluskomisjoni istungiks.
    Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.
    Pildil vasakult: Maria Made Laas ja Epp Lumiste. Foto: Äripäev
    42 min
  • 19.11.26 Sisuturundussaade. Tehisintellekt läheb appi tervishoiule: Priit Salumaaga meditsiinitehnoloogia tulevikust
    Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab ettevõtte Better Medicine asutaja Priit Salumaa, kuidas spetsiaalselt tervishoiule loodud tehisintellekt on muutmas vähidiagnostika tulevikku.
    „Aitame arstidel leida vähki või tõsta selle leidmise tõenäosust skaneeringutelt, mis on tehtud hoopis muul põhjusel,“ märgib Salumaa saates. Ta toob näite, kus jalgrattalt kukkumise järel traumapunkti sattunud patsiendi kompuutertomograafia pildilt võib tehisintellekt märgata varases staadiumis väikest kasvajat, mis muidu võiks inimsilmal kahe silma vahele jääda. Edukad katsetused on juba tõestanud, et taolise tehisintellekti kasutamine aitab haigusi varem avastada, mis omakorda päästab elusid ja hoiab kokku sadu tuhandeid eurosid ravikulusid.
    Saates tuleb põhjalikumalt juttu ka sellest, miks on selliste elupäästvate tehnoloogiate skaleerimiseks hädavajalik Põhja- ja Baltimaade vaheline tihe koostöö. Rahvastiku vananemise ja tervishoiusüsteemide ülekoormuse taustal on elutähtis ühtlustada piirkonna andmestandardeid, et patsiendiandmed ja uued tehnoloogiad saaksid riikide vahel sujuvamalt liikuda.
    Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles.
    See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja.
    Fotol: Better Medicine asutaja Priit Salumaa
    Foto: Erakogu
    AI to the rescue in healthcare: Priit Salumaa on the future of medical technology
    In the latest episode of the series marking the 35th anniversary of the Nordic Council of Ministers' office in Estonia, Priit Salumaa from Better Medicine explains how specialised AI is revolutionising cancer diagnostics.
    "We help doctors to find or raise the probability of finding cancer on the scans done for any other reason," Salumaa notes in the episode. He uses the example of a patient coming to the emergency room after a bicycle fall—while doctors check for trauma, the AI runs in the background and can spot a small, early-stage tumour in the corner of the scan that the human eye might overlook. Successful shadow tests have already proven that using this technology helps catch diseases earlier, ultimately saving lives and hundreds of thousands of euros in late-stage treatment costs.
    The episode explores in detail why close collaboration across the Nordic and Baltic regions is absolutely crucial for scaling these life-saving technologies. Against the backdrop of an ageing population and overburdened healthcare systems, Salumaa emphasises that standardising digital health data across the region will allow patient records and innovations to move much more smoothly across borders.
    The episode is hosted by Tarmo Virki. The podcast is in English.
    This podcast is part of a series commissioned by the Nordic Council of Ministers.
    29 min
  • 19.11.26 ST | Password. Miks peab tegevjuht turundusse sekkuma?
    Turunduse edukus ei sõltu ainult turundusosakonna või agentuuri tööst. Kui tegevjuht hoiab turundusest eemale ega seo seda ettevõtte äriliste eesmärkidega, võivad tulemuseks olla küll ilusad klikinumbrid ja kasvav päringute arv, kuid mitte suurem müük. Kuidas saab tegevjuht turundust tulemuslikumalt suunata ja milliseid mõõdikuid tasub tegelikult jälgida, räägivad turundusagentuuri Megapiksel tegevjuht Hannes Saard ja strateegiapartner Andreas Unt.
    Saates „Password: Marketing and Money“ tutvustavad külalised kuuepunktilist meelespead, mille abil saab tegevjuht turunduse juhtimisse panustada ilma sellele kümneid tunde kulutamata. Nende hinnangul piisab mõnest olulisest tunnist aasta alguses ning tulemuste regulaarsest ülevaatamisest kord kvartalis. „Turundajad tihtipeale ei oska äriliselt mõelda, tegevjuht peab turundusse tooma ärilise mõtlemise sisse,“ rõhutavad külalised.
    Juttu tuleb ka sellest, milliste mõõdikute järgi turunduse edukust hinnata. Facebooki jälgijate arv ega klikkide hulk ei näita veel, kas turundus ettevõttele raha sisse toob. Megapiksel keskendub hoopis kvaliteetsete päringute arvule, müügipakkumiste võiduprotsendile ja ühe lepingu saamiseks tehtud kulutustele. Klikid on nende hinnangul vaid toetav mõõdik. Samuti hoiatavad külalised liiga kiirete tulemuste ootamise eest: „Kõige kallim on minu arust aasta aega turundada ja siis öelda lihtsalt, et turundus ei töötanud.“
    Saates tuuakse näide aknatootjast, kelle päringute arvu õnnestus agentuuril kahekordistada, kuid ettevõtte käive sellest hoolimata ei kasvanud. Testpäringutega selgus põhjus: müügiosakond vastas potentsiaalsetele klientidele alles kolme päeva pärast. Näide ilmestab, miks ei saa turundust ja müüki teineteisest lahutada ning miks tuleb turunduse tulemuslikkuse hindamisel vaadata kogu müügiprotsessi.
    Lisaks arutletakse, miks on head turundusjuhti keeruline leida ning kuidas korraldada koostööd vabakutselistega nii, et nad oleksid motiveeritud ja püsiksid ettevõtte juures. „Me teeme nad püsivateks koostööpartneriteks, anname suurema hulga tööd, me kaasame neid oma tiimi. Siis neil tekib tiimitunne, sealt tekib ka vastutus,“ selgitab Hannes Saard.
    Megapiksel on üks väheseid turundusagentuure, kes tegeleb aktiivselt ka iseenda turundamisega. Saate lõpus avavad külalised ka agentuuri kasvuplaane.
    Saadet juhib Hando Sinisalu.
    Fotol: Megapiksel tegevjuht Hannes Saard ja strateegiapartner Andreas Unt.
    Foto: Äripäev
    46 min
  • 19.11.26 ST | Targem taristu. Rail Balticu ehitajad ootavad vastust, mis hakkab saama järgmisel sügisel
    Rail Balticu valmimistähtaja edasilükkamine tekitas taristuehitajates erinevaid tundeid. Ühelt poolt annab pikem ajakava võimaluse ehitustöid mõistlikumalt planeerida, vältida seeläbi turu ülekuumenemist ja kaasata rohkem Euroopa Liidu raha. Teisalt kardavad ehitusettevõtted, et praeguste suurprojektide lõppedes võib tekkida töödes paus, mis sunnib neid väärtuslikest spetsialistidest loobuma.
    Rail Baltic Estonia juhi Anvar Salometsa sõnul ei tähenda uus ajakava ehitustööde peatamist. Tallinnast Pärnuni jätkuvad tööd senise graafiku järgi ning järgmiste aastate investeeringuplaan ulatub 2034. aastani. Verston Eesti juhi Jarmo Liiveri hinnangul vajavad ehitajad aga võimalikult kiiresti selgust, millal uued hanked välja kuulutatakse. Vastasel juhul võib praegusele tööjõupuudusele järgneda olukord, kus ettevõtetel pole oma meeskondadele piisavalt tööd pakkuda.
    Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas Rail Balticu ja Via Baltica samaaegne ehitamine on Eesti taristuehituse ressursid viimase piirini viinud, miks senised hankemudelid vajavad muutmist ning kuidas jagada ehitushindade kõikumisega seotud riske õiglasemalt.
    Selgub ka see, millal võiksid esimesed rongid Ülemistelt Pärnusse ja edasi Varssavisse sõita, millised on Läti ja Leedu ehitustööde väljavaated ning miks ei ole välistatud, et Eesti ehitajad lähevad tulevikus lätlastele appi.
    Saates “Targem taristu” on külas Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets ja Verston Eesti juht Jarmo Liiver.
    Saadet juhib Rasmus Kagge.
    Fotol: Verston Eesti juht Jarmo Liiver ja Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets
    Foto: Merlin Zuzjonok
    45 min
  • 18.11.26 Triniti eetris. Omavalitsused lükkavad lasteaedade ehitamist arendaja kaela
    Omavalitsused ja arendajad veeretavad sotsiaalse taristu kulusid üksteise kaela, kuid lõpuks maksab arve kinni koduostja.
    Triniti vandeadvokaat Ramil Pärdi sõnul sõltub palju kinnisvaraturu olukorrast, aga vähemalt osaliselt kukuvad sotsiaalse taristu probleemid lõpptarbija rahakotti. "Karm reaalsus on see, et arendaja kirjutab selle taristutasu kaudselt müüdavate objektide hinna sisse," rääkis Pärdi.
    "Minu hinnangul on sotsiaalse taristu tasu sisuliselt võrdne aktsiisiga. See pannakse hinnale otsa ja siis lisandub veel ka käibemaks," lisas ta.
    Arendajate jaoks ei ole küsimus ainult tasu suuruses, vaid ka selles, et omavalitsustega peetavatel läbirääkimistel on nende positsioon sageli nõrgem. Kui arendaja ei nõustu omavalitsuse seatud tingimustega, võib viimane keelduda detailplaneeringu algatamisest.
    Triniti jurist Kristiina Laura Järve on töötanud pikalt Viimsi vallas ja näinud lähedalt, kuidas kiiresti kasvav elanikkond tekitab vajaduse ehitada uusi koole ja lasteaedu. "Kasumi teenib arendaja. Lihtsalt küsimus on selles, kas on õiglane, et kasumi teenib üks, aga väga suur osa kuludest ja kohustustest jääb kohaliku omavalitsuse ehk tegelikult kõigi nende maksumaksjate kanda," tõdes Järve.
    Saates tuli juttu ka untsu läinud projektidest, võimalikest lahendustest ja sellest, kuidas põhjanaabrid on probleemile vastu astunud.
    Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi.
    41 min
  • 16.11.26 Äri ja tehnoloogia. Tehisaru areng muudab Eestis tarkvaraarendust ja IT-õpet
    Ettevõtete fookus tehisaru juurutamisel on nihkunud tehnoloogia kättesaadavuselt selle mõjule äritulemustele.
    Nii on Bolt 100% kontoritöötajatest varustanud AI-tööriistadega ning see on töö loomulik osa. Tänavu on seal teemaks tööriistade tasuvus ja sisemiste automatiseerimisplatvormide tulemused. Bolti teekonda AI rakendamisel avas oktoobri keskel toimunud IKT aastakonverentsil asepresident Siim Viidu.
    Saate teises osas räägime tehisaru mõjust tehnoloogiaharidusele. Viis aastat nii nooremaid tehnoloogiahuvilisi kui ka kogemustega karjääripöörajaid koolitanud programmeerimiskool //kood on selle aja sees kolm korda oma õppekava oluliselt muutnud. AI pealetung pani neid tänavu sügisest taas õppekava muutma. AI mõju haridusele selgitab tehnoloogiakooli //kood talendijuht Karmen Tigas.
    Pildil Karmen Tigas. Foto: Marko Mumm
    47 min
  • 18.11.26 Sisuturundussaade. Koolitad töötaja targaks ja ta lahkub? EBS hoiatab hoopis suurema riski eest
    Eesti inimeste haridustase on kõrge, kuid ettevõtete konkurentsivõimet ei määra üksnes teadmised, vaid oskus neid praktikas rakendada. Kiiresti arenev tehisintellekt, muutuv tööturg ja uued ootused juhtidele sunnivad ümber mõtestama ka senist õppimiskultuuri.
    Miks ei piisa enam ühest ülikoolidiplomist terveks karjääriks, milliseid oskusi vajavad tuleviku juhid ning kuidas muuta töötajate koolitamine ettevõtte jaoks kulust investeeringuks, mis toetab ka äritulemusi?
    Nendel teemadel arutlevad Äripäeva raadio sisuturundussaates Estonian Business Schooli (EBS) juhatuse liikmed Maarja Murumägi ja Andreas Veispak.
    Juttu tuleb ka EBSi uuest täiendusõppe mudelist, mis ühendab teadmiste omandamise ja praktilise rakendamise üheksanädalaste kursuste kaudu.
    Saadet juhib Lauri Toomsalu.
    Foto: Magnific
    42 min
  • 17.11.26 Võitjate põlvkonnad. Metsavenna talu peremees ehitas piirikaubandusest mahetootmise lipulaeva
    Saates „Võitjate põlvkonnad“ kõlab Metsavenna talu peremehe Meelis Mõttuse värvikas esinemine 2025. aasta Pereettevõtjate konverentsilt.
    Kuidas kasvas 6000 rubla eest ostetud majast mitmekülgne pereettevõte, mille teekonnale on mahtunud nii 135 tonni suhkru müümine ühe nädalaga kui ka uskumatud seiklused Austraalias? Miks leiab Mõttus, et Eesti põllumajandus peaks võtma eeskuju Šveitsist, ja miks on tema hinnangul suur vahe rikkaks saamisel ja rikkaks jäämisel?
    Juttu tuleb ka julgetest investeeringutest, mahetootmisest ning sellest, kuidas õnnestus Mõttusel tuua järgmine põlvkond pereettevõttesse tagasi. Saadet juhib Kristel Viitmann.
    Fotol Meelis Mõttus 2025. aasta Pereettevõtjate konverentsil.
    Foto: Raul Mee
    33 min
  • 17.11.26 Cleantech. Puhta tööstuse liidu juht: kliimakonverentsi tegelik väärtus Eesti ettevõtetele selgub alles hiljem
    Türgis Antalyas toimuva COP31 kliimakonverentsi keskmes on elektrifitseerimine, energiatõhusus ja ringmajandus. Eesti Puhta Tööstuse Liidu juhi Karlis Goldsteini sõnul ei tule konverentsi edukust hinnata üksnes riikidevaheliste kokkulepete põhjal, vaid Eesti ettevõtete jaoks on oluline ka uute ekspordivõimaluste ja äripartnerite leidmine. „Väikses Eestis otsitakse just nimelt turgusid, võimalusi kasvada ja kliente,“ selgitas Goldstein, kelle sõnul pakuvad eriti huvi Lähis-Ida ja Aasia turud, kus kasvav majandus ja energiatarbimine suurendavad nõudlust puhaste tehnoloogiate järele.
    Üks konverentsi keskseid eesmärke on suurendada elektri osakaalu maailma energia lõpptarbimises praeguselt ligikaudu 23 protsendilt 35 protsendini aastaks 2035. See looks võimalusi ka Eesti ettevõtetele, kelle tugevused ulatuvad Skeletoni superkondensaatoritest elektrolüüserite arendamise ja hoonete nutikate energiajuhtimise lahendusteni. Samuti arutatakse hoonete energiatarbimise vähendamist 25 protsendi ja jäätmetekke vähendamist 50 protsendi võrra. Goldsteini hinnangul on ringmajandus oluline nii ressursitõhususe kui ka Euroopa majandusliku vastupidavuse seisukohalt, sest jäätmete muutmine uueks tooraineks aitab vähendada sõltuvust imporditavatest ressurssidest. Näiteks kasutab Eesti ettevõte Neular ümbertöödeldud plasti uute ehitusmaterjalide tootmiseks.
    Goldsteini sõnul ei lahenda ükski kliimakonverents kõiki puhta tööstuse ees seisvaid probleeme, kuid rahvusvaheline koostöö ja regulaarne suhtlus on hädavajalikud. Eesti delegatsiooni edukust tuleks tema hinnangul mõõta eelkõige selle järgi, kas ettevõtted leiavad uusi välispartnereid, sünnib koostööideid ning rahvusvahelised arutelud aitavad paremini mõista tööstuse vajadusi. „COPi korraldamine ei sõltu meist, aga seal osalemine ja see, kuidas Eesti oma ettevõtteid esindab, on meie teha,“ rõhutas Goldstein.
    Saadet "Cleantech" juhtis Mart Valner.
    Pildil Eesti Puhta Tööstuse Liidu juht Karlis Goldstein. Foto: Andres Laanem
    42 min