
Sign up to save your podcasts
Or


Vananemise protsess ja dementsuse risk on vaid 20–30% ulatuses määratud geenidega, ülejäänu on elukvaliteedi küsimus. Ja see on see, mida praegu just ära teha saame!
Saatejuht Eha Kruus ja bioloog Mirjam Prints-Habal sukelduvad aju pikaajalise tervise ja vaimse erksuse säilitamise teaduspõhisesse maailma. Keskendutakse kolmele sambale, mis määravad meie vananemise kvaliteedi: aju kasutamine, füüsiline liikumine ja kvaliteetne uni.
Mirjam Prints-Habali (kes luges teema ettevalmistuseks läbi üle 8000 lehekülje teadusmaterjale) sõnul on pikaajalise tervise põhitõde number üks: kasuta oma aju! Ta rõhutab, et kõige toksilisemalt mõjuvad ajule istuv eluviis ja üksindus. Isegi vanemas eas peab inimene tegema mõtestatud meeldivat tööd ja suhtlema teistega, sest aju reageerib üksindusele kui eluohtlikule seisundile. Loominguline tegevus ja sotsiaalne kaasatus – olgu see siis hobide või töö kaudu – on parim vastumürk vaimsele hääbumisele.
By Õhtuleht KirjastusVananemise protsess ja dementsuse risk on vaid 20–30% ulatuses määratud geenidega, ülejäänu on elukvaliteedi küsimus. Ja see on see, mida praegu just ära teha saame!
Saatejuht Eha Kruus ja bioloog Mirjam Prints-Habal sukelduvad aju pikaajalise tervise ja vaimse erksuse säilitamise teaduspõhisesse maailma. Keskendutakse kolmele sambale, mis määravad meie vananemise kvaliteedi: aju kasutamine, füüsiline liikumine ja kvaliteetne uni.
Mirjam Prints-Habali (kes luges teema ettevalmistuseks läbi üle 8000 lehekülje teadusmaterjale) sõnul on pikaajalise tervise põhitõde number üks: kasuta oma aju! Ta rõhutab, et kõige toksilisemalt mõjuvad ajule istuv eluviis ja üksindus. Isegi vanemas eas peab inimene tegema mõtestatud meeldivat tööd ja suhtlema teistega, sest aju reageerib üksindusele kui eluohtlikule seisundile. Loominguline tegevus ja sotsiaalne kaasatus – olgu see siis hobide või töö kaudu – on parim vastumürk vaimsele hääbumisele.