Eluiga on viimase saja aastaga Eestis märkimisväärselt tõusnud, kuid tervena elatud aastad on hoopis teine teema. „Võib eeldada, et kuuekümneselt me ikkagi juba tarvitame päris mitut erinevat ravimit ja oleme mõne kroonilise haiguse küüsis. Ja see on väga pikk aeg,“ sõnab treener ja terviseõpetaja Janika Koch-Mägi. „See meie statistiline keskmine iseenesest küll kena vaatepilt ei ole!“

Saatejuht Eha Kruusiga vesteldes rõhutab Janika Koch-Mäe, et paarkümmend aastat ravimite ja krooniliste haigustega on väga pikk aeg.

„Just meie igapäevased valikud – liikumine, uni, toitumine ja kogukonnatunne – määravad rohkem, kui me arvata oskame. Me saame oma tervena elatud aastaid pikendada puhtalt enda valikute ehk siis elustiiliga.“

Podcasti lõpetab tahulik viie minuti meditatsioon.

Kui sinulgi lähevad asjad meelest, siis see saade on sulle. Ja rahustuseks: asi ei ole halvas mälus.

Mälutreener Leelo Ainsoo ütleb selles vestluses välja midagi ootamatut — enamasti ei vea meid alt mitte mälu, vaid tähelepanu. Me ei pane tähele. Me ei loo seoseid. Me liigume päevast päeva sama rada, ostame samu asju, kasutame sama kätt, mõtleme samu mõtteid. Aju jääb rutiini. Ja rutiin on mälu suurim vaenlane.

Hea uudis on, et mälutreening ei pruugi sinult isegi su väärtuslikku aega röövida. Sellest saatest saad kaasa nipid, mida teha oma mälu heaks kasvõi bussis, autoroolis, hambapesu ajal või poes käies. Näiteks: miks peaks aeg-ajalt kammima juukseid teise käega või miks tasub täna valida koju minekuks uus marsruut. Miks tagurpidi kõndimine pole üldse vaid naljaks hea, vaid neuroloogiliselt väga tark tegu. Ja mis kõige olulisem — uute asjade märkamine on mälu jaoks eluliselt tähtis!

Sest isegi mälutreener sõidab vahel trammiga peatusest mööda, kuna mõtted on mujal! Ja kuidas sellest sai hoopis uus mäluharjutus.

Kui ka sina oled see, kes unustab kindaid, võtmeid või kellegi nime — siis see vestlus paneb sind asjale vaatama hoopis teise pilguga.

Podcast'i lõpetab rahulik meditatsioon.

Vestlus pakub selgust ja rahustust neile, kes tunnevad, et midagi on valesti, aga ei oska seda täpselt sõnastada. Episood aitab mõista, mis meiega päriselt toimub, ja julgustab endasse leebemalt suhtuma.

Saatejuht Eha Kruus vestleb coach-koolitaja Maria Baydariga kolmest mõistest, mis tekitavad paljudes hirmu: ärevus, depressioon ja läbipõlemine. Miks on need Maria praktilise psühholoogia meetodis esimesel kohal? Ja kas iga väsimus või motivatsioonilangus tähendab kohe diagnoosi?

Maria selgitab, miks on oluline eristada meditsiinilisi haigusi ja elulisi seisundeid ning miks me ei peaks endale ise silte külge kleepima. Juttu tuleb sellest, kuidas eluolukorrad, pikalt kestnud pinged ja enda vajaduste allasurumine võivad viia keeruliste seisunditeni – ning millal on aeg pöörduda spetsialisti poole.

Meil on siin podcast'is tavaliselt rahulikult teemad, nii et ma loodan, et me ka seekord ei löö teie veresuhkrut lakke. Sergey Saadi on ennetava meditsiini arst, kes teab kõike veresuhkru ohtlikest saladustest, räägib sellest teemas sotsiaalmeedias ja on kirjutanud raamatu.

Kust läheb piir tõenduspõhise meditsiini ja alternatiivsete meetodite vahel? Saatejuht Eha Kruusi külaliseks on koolitaja ja endine arst Kadri Mägi-Lehtsi, kes avab teadveloleku ehk mindfulness'i maailma.

Saame teada, kuidas 1970ndatel kroonilise valu leevendamiseks loodud meetodist on tänaseks saanud magnetresonantstomograafiaga tõestatud ajutreeningu meetod.

Arutleme selle üle, miks me ei peaks vastandama läänelikku ravimite põhist meditsiini ja vaimset teadvelolekut, vaid nägema inimest kui tervikut. Usk tervenemisse ja teadlik kohalolu on sama olulised kui tõenduspõhine ravi.

Podcast'i lõpetab rahulik viie minuti meditatsioon.

Kas teadsid, et kael ja lõuajoon on ühed esimesed piirkonnad, mis annavad märku mitte ainult vananemisest, vaid ka valest rühist, pingest ja väsimusest?

Saatejuht Eha Kruusiga on stuudios näojooga treener Kaidi Hunt, kes lihtsalt ei räägi, vaid õpetab samm-sammult, kuidas oma kaela ja lõuajooni igapäevaselt toetada.
See on praktiline vaatamine: teeme harjutusi koos, seletame need lahti ka kuulajatele ning jagame nippe, mida saab teha nii kontoris, teatris kui ka telefoniga ekraani vaadates.

Pane end valmis – see on nagu päris koolitus, ainult palju mugavam.

Podcast'i lõpetab rahulik viie minuti meditatsioon.

Vananemise protsess ja dementsuse risk on vaid 20–30% ulatuses määratud geenidega, ülejäänu on elukvaliteedi küsimus. Ja see on see, mida praegu just ära teha saame!

Saatejuht Eha Kruus ja bioloog Mirjam Prints-Habal sukelduvad aju pikaajalise tervise ja vaimse erksuse säilitamise teaduspõhisesse maailma. Keskendutakse kolmele sambale, mis määravad meie vananemise kvaliteedi: aju kasutamine, füüsiline liikumine ja kvaliteetne uni.

Mirjam Prints-Habali (kes luges teema ettevalmistuseks läbi üle 8000 lehekülje teadusmaterjale) sõnul on pikaajalise tervise põhitõde number üks: kasuta oma aju! Ta rõhutab, et kõige toksilisemalt mõjuvad ajule istuv eluviis ja üksindus. Isegi vanemas eas peab inimene tegema mõtestatud meeldivat tööd ja suhtlema teistega, sest aju reageerib üksindusele kui eluohtlikule seisundile. Loominguline tegevus ja sotsiaalne kaasatus – olgu see siis hobide või töö kaudu – on parim vastumürk vaimsele hääbumisele.

Selles õhtuses rännakus räägime sellest keerulisest, kuid paljudele tuttavast hetkest: mida teha siis, kui oled lõpuks oma ideaalkaalu saavutanud, aga kardad iga päev, et kõik võib tagasi tulla? Kuidas hoida tasakaalu, mitte libiseda tagasi vanadesse mustritesse ja kuidas õppida oma kehaga päriselt sõbraks olema?

Meie külaliseks on Marina Orusalu – toitumisnõustaja, kellel on isiklik kogemus nii söömishäirete, kehakaalu kõikumiste kui ka kahe lapse sünnitusjärgsest taastumisega. Marina räägib ausalt, millised on kõige olulisemad sammud, et tulemus päriselt püsima jääks – ja miks just paranev suhe iseendaga on oluline.

Saate lõpus teeme lühikese meditatsiooni, mis aitab kehal rahuneda.

Selles saates räägime surmast viisil, mis ei tekita hirmu, vaid pakub uut mõistmist. Külaliseks on kirjastuse Sinisukk juht Marie Edala, kes on välja andnud raamatu „Teadlik surmaseisund“.

Surm ei pruugi olla fataalne, vaid teatud piirini on võimalik sellest tagasi tulla. Räägitakse kliinilisest surmast naasnud inimeste kogemustest, kuidas nende teadlikkus on avardunud ja mida nad oma elatud elu kohta on mõistnud.

See paneb mõtlema selle peale, kuidas oma elu elada ja toob leplikuma suhtumise surma. Meie, elavate, surmahirm võib väheneda, sest neis kogemustes on rahu- ja helgusmoment.

Miks mõni inimene sööb vähe, aga kaal ei liigu allapoole? Miks tekib pärast lõunasööki unisus ja magusaisu, kuigi just sõid? Tervisespetsialist ja Frillice äpi looja Heikki Mägi selgitab, kuidas veresuhkru ja insuliini tase mõjutab kehakaalu, energiataset ja isegi meeleolu.

Selgub, et probleem ei pruugi olla tahtejõus ega trennirutiinis, vaid hoopis selles, et meie keha on pidevalt insuliini mõju all. Kui veresuhkur kõigub liiga järsult, ei saa keha kasutada oma rasvavarusid ja tunneme end väsinuna.

Saates räägime, kuidas seda ahelat murda, mida süüa, et energiatase püsiks ühtlane, ning miks just väikesed muudatused toidukordades võivad tuua suure muutuse enesetundesse.

Lihtne, arusaadav ja inspireeriv kuulamine kõigile, kes soovivad paremat tasakaalu oma kehas ja meeles!