90 raamatut

Peeter Helme: "Ameerikas jõuab esimest korda teleekraanidele seebisari "Vaprad ja ilusad", Moskvas maandub aga Mathias Rust Punasele Väljakule. Kuu aega hiljem Berliini külastades nõuab USA president Ronald Reagan Brandenburgi värava ees peetud kõnes Gorbatšovilt "lõhkuda maha see müür".Ka sündmused Eestis näitavad, et maailm pole endine. Veebruaris algab fosforiidisõda, 26. septembril ilmub aga ajalehes Edasi Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti üle isemajandamisele.

Urmas Vadi: Aasta algus on ikka väga jube. Jaanuaris plahvatab 17 kilomeetri kõrgusel Cap Canaverali neeme kohal USA kosmosesüstik Challenger. Seda plahvatust näevad oma kodudes kümned tuhanded televaatajad. Hukkub seitse meeskonnaliiget. Veebruaris mõrvatakse Stockholmi kesklinnas Rootsi peaminister Olof Palme. Palme oli just käinud kinos naisega, aga ilma ihukaitsjata. Aprillis toimub Ukraina-Valgevene piiril katastroof Tšernobõli aatomielektrijaamas. Milline on selle katastroofi mõju Eestile, selle kohta liigub erinevaid jutte.

Peeter Helme: "Praegu võime öelda, et just see aasta tähistab murranguliste muutuste algust kogu NSV Liidus, sealhulgas Eestis. Aga 1985. aastal on mingeid muutusi veel raske ette näha. Jah, märtsis saab NLKP keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kuid mida see tähendada võiks, ei oska keegi aimata. On ju riigijuhid viimasel ajal vahetunud silmatorkava sagedusega. Juunis algab joomarlusevastane kampaania, mis saab irvhammaste naljade ja rahva meelepaha sihtmärgiks.

Urmas Vadi: "See aastanumber kannab Georg Orwelli romaani pealkirja. Aga õnneks nii jube kui Orwelli romaanis, elu siiski pole. Kuigi sellele võib ka vastu vaielda, sest igasugu asju toimub. Näiteks peetakse Austrias kinni NSV Liidu välisluure kasuks töötanud Norra päritolu agent Arne Treholt. 24. jaanuaril tuleb müügile esimene Apple Macintosh personaalarvuti. Ja kui seda esimest Apple'i arvutit vaadata, siis ei meenuta see küll õuna, pigem õunakasti. 3. veebruaril sünnib nüüd ka USAs esimene katseklaasilaps. 9. veebruaril sureb Nõukogude Liidu juht Juri Andropov.

Peeter Helme: " Tol aastal juhtub Tartus päris palju. Aasta algul heidetakse ülikoolist välja Julius Kuperjanovi haual käinud üliõpilasi, mais supleb Matti Milius ülikooli raamatukogu ees purskkaevus ning nädal hiljem avatakse Kristjan Jaak Petersoni monument.Mujal maailmas juhtuvad igasugused halvad asjad: massimõrvad ja õnnetused, sügisel puhkeb peaaegu tuumasõda, kui nõukogude eelhoiatussüsteemid annavad päikese ja satelliitide koosmõju tõttu valehäiret. Sõda siiski ei puhke, elu läheb edasi ja võib-olla kokkuvõttes polegi 1983. aasta kõige hullem.

Urmas Vadi: "Ilmuma hakkab ajakiri "Teater. Muusika. Kino". 13. oktoobri öösel puhkeb salapärastel asjaoludel Tallinnas Niguliste kirikus tulekahju. Soomlased valivad endale presidendiks Mauno Koivisto ja avavad Helsingis metroo. Toimub Falklandi sõda. 2. aprillil okupeerivad Argentina väed Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia saadab oma väed saari tagasi vallutama. Sõda kestab 74 päeva ja lõpeb Argentina vägede alistumisega. Londonis sünnib prints William. Ajakiri Time annab sel aastal oma aasta inimese tiitli sel korral mitte inimesele, vaid kompuutrile.

Peeter Helme: "Maailmas tehakse atentaate, Eestis avatakse muuseume. Jaanuaris ametisse vannutatud USA neljakümnendat presidenti Ronald Reaganit tulistatakse märtsis ning paavst Johannes Paulus II mais. Mõlemad mehed saavad haavata, kuid tulevad asjast eluga välja. Eestis avatakse Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, Paksus Margareetas teeb uksed lahti Meremuuseum ning Ülenurmes Põllumajandusmuuseum.

Urmas Vadi: "Tbilisis peetakse maha esimene rockfestival Nõukogude Liidus. Seda festivali kutsutakse rahva suus ka Nõukogude Woodstockiks. Esimese preemia pälvivad sel festivalil Gunnar Graps ja Magnetic Band ja Mashina Vremeni. Bologna raudteejaamas paneb üks terrorist plahvatama pommi, surma saab 85 inimest. New Yorkis lastakse oma maja ukse ees maha John Lennon.

Peeter Helme: "Seda aastat võib üldistades nimetada kukutamiste ja võimuletulekute aastaks. Kambodžas kukutatakse punased khmeerid, Iraanis šahh, Ugandas Idi Amin, Rodeesias kaotab võimu Ian Smithi valgete valitsus ning Nicaraguast põgeneb senine diktaator Anastasio Somoza. Võimule tulijatest väärivad märkimist Suurbritannia esimene naispeaminister Margaret Thatcher ning Iraagi diktaator Saddam Hussein. 24. detsembril algab aga Nõukogude vägede sissetungiga Afganistani sõda.

Urmas Vadi: "Punaste Brigaadide sissid röövivad Itaalia peaministri Aldo Moro, nõudes kõigi kommunistidest vangide vabastamist. 1. märtsil leiab aset hauarööv. Seekord pole tegemist mõne vaaraoga, vaid lahti on kaevatud Charlie Chaplini haud ja laip koos kirstuga on varastatud. Kaks töötut immigranti soovivad Chaplini laiba eest lunaraha. Päris loll nali, ilmselt isegi Chaplin poleks naernud. Ameerikas jõuab kinolinale romantiline muusikalifilm "Grease". Vietnam ründab Kambodžat. Londonis sünnib esimene katseklaasilaps Louise Brown. Eestis tähistatakse Tammsaare 100. sünniaastapäeva.