90 raamatut

Urmas Vadi: "Nõukogude Liidu au ja uhkus, maa tehiskaaslane Sputnik1, kui ta on läbinud 70 miljonit kilomeetrit, siseneb 4. jaanuaril Maa atmosfääri ning süttib. Suurbritannias paigaldatakse tänavatele esimesed parkimisautomaadid. Eestis toimub esimene Muhu väina regatt. Kuuendal oktoobril läheb raadioeetrisse esimene "Päevakaja" saade. Sel aastal sünnib Micheal Jackson, Madonna ja Doris Kareva.

Urmas Vadi: "Ameerika legaliseerib esimese riigina maailmas rasestumisvastased tabletid. Nõukogude Liit lennutab kosmosesse koerad Belka ja Strelka. Nikita Hruštšov haarab ÜRO Peaassamblees jalast oma kinga ja hakkab sellega vastu lauda taguma. Kahekümne esimesel juulil toimub Tallinnas laulupidu. Peo lõpus hakkavad koorid omaalgatuslikult, ilma dirigendita laulma Gustav Ernesaksa – Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mida ametlikku kavasse ei olnud lülitatud. Ka raadio poolelt on uudiseid, 26. aprillil alustab tööd Kohtla-Järve saatejaam.

Peeter Helme: "Kui jätta poliitiline ajalugu kõrvale, on 1957. vallatu ja tore aasta – Ameerikas tuuakse turule esimene elektronkell, mille värskeks omanikuks saab ajastu staar Elvis Presley, samuti Ameerikas leiutatakse esimene frisbi ehk lendav taldrik ning jällegi Ameerikas, New Yorgis esietendub Leonard Bernsteini „West Side Story“.Kuid muidugi ei juhtu kõik tähtis vaid Ameerikas. 1957. aastal toimuvad olulised sündmused Aafrikas, kus prantslased keelavad ÜRO-l sekkuda üha verisemaks muutuvasse Alžeeria konflikti ja britid loovad eeldusi oma kolooniatele iseseisvuse andmiseks.

Urmas Vadi: "23. oktoobril toimub Ungaris ülestõus. Sándor Petőfi mälestussamba juurde koguneb ligikaudu 200 000 inimest. Võetakse maha Jossif Stalini kuju, politsei avab meeleavaldajate pihta tule. Sel aastal toimub esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlus. Nashville´s salvestab Elvis Presley oma esimese plaadi. Marilyn Monroe abiellub näitekirjanik Arthur Milleriga. Esimesel mail jõuavad kuulaje kõrva esimesed ultralühihelilainesaated Tallinnast. Eesti televisioonis alustab "Aktuaalne kaamera".

Peeter Helme: Tagantjärele võib öelda, et sel aastal liigub maailm vaikselt aga kindlalt pingelõdvenduse suunas. Kuid see on ainult tagantjäreletarkus. Tõsi-tõsi – jaanuaris teatab NSV Liit, et peab juba kümme aastat varem Saksamaaga de facto lõppenud sõda ka päriselt lõpetatuks, aprillis sõlmivad liitlased Austria riigilepingu (Österreichischer Staatsvertrag), millega pannakse alus sõjajärgse Austria omariiklusele ning augusti lõpus lahkuvad viimased nõukogude okupatsiooniväed Austriast.

Urmas Vadi: "Moskva lähedal Obninskis avati maailma esimene tuumaelektrijaam. Marilyn Monroe abiellus ühe pesapallimängijaga. Miamis avas uksed Burger King.Suur aeg nõuab suuri inimesi! Ja sel aastal ilmub Jaroslav Hašeki "Vahva sõdur Šveiki juhtumised maailmasõja päevilt" kolmas trükk. Samal aastal ilmub ka Erich Maria Remarque romaan "Aeg antud elada, aeg antud surra". Ja põhimõtteliselt on tegemist oma hoiaku ja ideoloogia poolestväga sarnaste raamatutega, nii Hašek kui Remarque on patsifistlikud autorid, kes näitavad meile sõja mõttetust.

Peeter Helme: "Eesti rahva alateadvusesse läheb see aasta lootuse aastana. 5. märtsil sureb Jossif Stalin ning tekib lootus olude paranemisele, kuigi antud tõika ei maksa ka üle tähtsustada. Jah, juba märtsi lõpus kuulutati välja NSV Liidus esimene amnestia ja juuni lõpus vahistatakse kurikuulus Beria, kuid impeeriumi ääremaadel ollakse keskuses toimuva suhtes äraootaval seisukohal.

Urmas Vadi: "Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud Oslos. 26. veebruaril teatab Winston Churchill, et Suurbritannial on valminud tuumapomm, mida plaanitakse katsetada Austraalias. Sel aastal sünnib Vladimir Putin. Ka Eestis lähevad asjad omasoodu – Kuresaare linn nimetatakse ümber Kingissepa linnaks. Hakatakse kasutama Kohtla-Järve põlevkivikaevandust.Ameerikas ilmub viiekümne teise aasta suvel John Steinbecki romaan "Hommiku pool Eedenit".

Peeter Helme: "Korea poolsaarel möllab edasi ainuke ÜRO peetud sõda, Puna-Hiina okupeerib Tiibeti, septembris jõuab kinodesse „Tramm nimega iha“ ning oktoobris muusikafilm „Ameeriklane Pariisis“. Eestile lähematest uudistest väärib märkimist, et juunis asub Ameerika Hääl edastama saateid ka eesti keeles.Eestis endas elatakse muidugi jätkuvalt suure Stalini geniaalse juhtimise all. Kevadel lastakse koos kahe kaaslasega maha metsavend Hirmus Ants, juunis määratakse Tartu Ülikooli rektoriks puudulikult eesti keelt valdav Venemaa-eestlane Fjodor Klement. Ajastu vaim on sünge.

Urmas Vadi: "Tartus võetakse maha Gustav Adolfi monument. Otepääl kõrvaldatakse Vabadussõja monument, seda tehakse ka mitmel pool mujal Eestis. 23. mail väljub Balti jaamast esimene otserong Moskvasse. Nõukogude Liit ja Ameerika tegelevad võidurelvastumisega. 25. juunil algab Korea sõda.