Teinekord piisab ohu tõrjumiseks vaid paarikümnest

Tänases osas arutavad AKI tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm, AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja turvatestija, ekspert ning koolitaja Elar Lang ettevõttest

Saates leiad vastuse, mis rolli omab infoturve andmekaitses, mis vahe on infoturbel  ja küberturvalisusel ja mis on eelnimetatute eesmärk.

Kas paroolist piisab? Mis on kaheastmeline autentimine? Miks on olulised käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus?

Spetsialistid räägivad ka tagavarakoopiate vajalikkusest, testimisest ja erinevatest riskidest. Puudutatakse põgusalt turvatestija tööd, räägitakse ohu mudeldamisest ja nn evakuatsiooniplaanist.

Uuri lisaks:

Kas Sa teadsid, et logitakse väga palju, tänu millele saab

Tänases saates on saatejuhil Geili Keppil külas kaks AKI

Räägitakse erinevatest registritest ja infoportaalidest ning

Mis vahe on uudishimupäringul ja automaatpäringul?

Kui palju tuleb AKI-sse erinevaid kaebuseid seoses  erinevate päringutega? Mis on nende päringute

Miks nt tervishoiutöötajad teevad selliseid päringuid?

Kas selline käitumine on õige või on see keelatud?

Kas Sinu andmete vaatamiseks on tarvis õiguslikku alust?

Kes vastutab?

Olge läbipaistvad oma tegemistes ja head kuulamist!

Andmehäälingu üheteistkümnes osa on väga eriline, sest üheltpoolt on tegemist loomulikult andmekaitsealase taskuhäälinguga, kuid seekord puudutame väga lähedalt ka töökiusu ja vaimse tervise temaatikat. Külas on Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja psühholoog Rita Rätsepp.

Kas teadsid, et veedame 75% oma ajast tööl olles?

Kuidas tunned ennast siis kui terve tööl olemise aja sind keegi läbi kaameraisilma jälgib?

Mida võib see kaasa tuua sinu vaimule või hoopis füüsisele?

Miks on üldse tarvidus kasutada töötajate jälgimiseks kaamerat?

Küsimusi, mida saates hekseldatakse on veel mitmeid, seega head kuulamist!

www.aki.ee

„Kas õhuke riik või tugev järelevalve?“

Tänane podcasti osa on väga eriline, sest külas on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, kellel täitub käesoleval aastal juba viies ametis oldud aasta.

Ühtlasi on tegemist inspektsiooni 25. tegevusaastaga, mille tähistamiseks pidasime 15. veebruaril uhke andmekaitsealase konverentsi „Kas privaatsus on unelm?“

Miks saatejuht Geili Keppi räägib sellistest omadussõnadest nagu „uljus“ ja „teotahe“?

Kõigile neile küsimustele saad vastuse kui kuulad Andmehäälingu uut episoodi #10.

NB! Loe ka meie juubelihõngulist aastaraamatut.

Palju õnne meie

Andmehäälingu teise hooaja esimeses saates, on saatejuhil Geili Keppil külas AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja SALV Technologies iduettevõtte andmekaitsespetsialist Silja Hundt.

Tänases saates räägivad spetsialistid iduettevõtlusega seotud andmekaitselistest teemadest.

Puudutatakse teemasid nagu:

Märksõnadeks: usaldus, hirm, risk

Ole kursis, mis andmekaitse maailmas toimub ja jälgi meid ka Linkedinis.

Saatejuhil Geili Keppil on külas Andmekaitse Inspektsiooni kolleeg Liisa Ojangu ja Confido andmekaitse jurist Triin Kihuoja.
Saate teemaks sel korral, viimasel ajal aina kirgi kütnud terviseandmed.

Tänases episoodis on inspektsiooni juristidel Geili Keppil ja Kadri Levandil külas Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi.

Arutelu all on küsimused, milline suhtlusstiil on korteriühistus aktsepteeritud? Milliseid meiliaadresse tohib ja peab kasutama? Milliseid andmeid võib korteriomanikele edastada? Kas trepikojas võlglaste andmete avaldamine on lubatud?

Tänases kuuendas Andmehäälingu episoodis on inspektsiooni juristidel Alissa Hmelnitskajal ja Kirsika Kuutmaal külas Lääne-Harju veebipolitseinik Vladlen Jakovlev. Põhiline fookus on seekord erineval sotsiaalmeedias levival infol ja kuidas tähelepanu pöörata sellele, et su andmeid keegi ei kuritarvitaks.

Kas sotsiaalmeedias ebasobiva sisuga postituse teinud isik peab selle eemaldama?
Mis saab siis kui postituse tegija ei vasta eemaldamise soovile?

Mis toiminguid tuleb teha sellisel juhul kui pöörduda inspektsiooni poole kaebusega?
Millal võib pöörduda veebipolitseiniku poole?

Tänases podcasti osas jutustavad AKI juristid Geili Keppi ja Kadri Levand andmete kustutamisest.

Vastused saavad küsimused nagu:

-Kas kõiki andmeid, mis on kogutud, on tarvis ka hoida?

-Kas kõigil on õigus nõuda välja oma andmeid?

-Kuidas hinnata seda, millal ja kas andmeid väljastada?

-Millistel juhtudel andmeid ei väljastata?

-Millal võib andmetöötleja küsida tasu?

-Millistel juhtudel ei tohi andmetöötleja andmeid kustutada?

Tänases osas arutavad Andmekaitse Inspektsiooni juristid Geili Keppi ja Karin Uuselu koos G4S turvatehnikadivisjoni direktori Priit Orassoniga kaameratest.

Saates saavad vastuse küsimused, millal võib inimene oma eramule kaamera kinnitada ja mida ta selleks tegema peab.

Priit Orasson toob välja erinevad tehnoloogilised võimalused ja mida peaks kaamerat ostes tähele panema. Milleks üldse kaamera ja milline on selle ohutu kasutamine.

Karin Uuselu toob välja mõisted „eesmärk“ ja „õigustatud huvi“, sealjuures Geili Keppi arutleb mõiste „nõusolek“üle.

Head kuulamist!

Videovalve sildi genereerija: https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija