Arvamusfestival

Nutikate noorte inimeste nimel on tööturul konkurents tihe. Sama tihe on rebimine kogenud spetsialistidele ja innovaatoritele. Kuidas saavad selles parimate peade ja südamete eest käivas võistluses hakkama riigiametid? Kohad, kel pole pakkuda suurt palganumbrit, rahvusvahelist kontorit ega ägedaid soodustusi. Kuidas murda müüti, et riigiasutused on jäigad ja bürokraatlikud? Kuidas veenda ennast ja teisi, et uuendusmeelsus, ära tegemise tahe ja töö tähendus on ka riigisektoris A ja O? Kas Eesti riik oskab ennast teha Eesti noorele piisavalt köitvaks, et selle ehitamine endale südameasjaks võetaks?

Arutelujuht: Mart Mägi

Arutelus osalejad:Marie Evert, tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem kaasasutaja ja partner; Kristjan Maruste, Comodule kaasasutaja ja CEO, Tuul tõukerattad; Janne Pikma, PPA peadirektori asetäitja varade alal

Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Keskkond ja selle hoidmine saab lähiajal iga eluvaldkonna aluseks. Ühel hetkel hakkavad kliimamuutused mõjutama meie siseturvalisust ja riiklikku julgeolekut. Kas mujal maailmas kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks muutuvate alade suurenemise tõttu peame ka Eestis arvestama muutustega rändes, julgeolekus, siseturvalisuses ja majanduses? Kui palju saame ära teha, et mustad stsenaariumid ei realiseeruks ja meie tegevuse negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike?

Arutelujuht: Harri Moora, SEI programmidirektor

Arutelus osalejad: Ivo Juurvee (Uurimisprogrammi "Julgeolek ja kerksus" juht, teadur), Elmar Vaher (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor)

Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Jutumärgid, küsi- ning hüüumärk on pealkirjas põhjusega, sest see on küsimus, mida kuulevad naistevastase vägivallaga töötavad spetsialistid pidevalt. Leiame sellele koos vastuse. Iga kolmas naine Eestis on vägivalla ohver, seega veidi enam kui iga kolmas mees on vägivallatseja. Miks on vägivald enamasti soopõhine ja kust see tuleb? Me ei keera arutelu meeste vastu ega pisenda ühegi ohvri kogemusi. Räägime vägivallast ja selle põhjustest, nii ohvrist kui vägivallatsejast ja neile mõeldud abivõimalustest, näiteks naiste tugikeskused või vägivallatseja tugiliin. Räägime vägivallast, ärme vaiki, sest vägivald kasvab vaikuses.

Arutelujuht: Moderaator Jako Salla, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juht

Arutelus osalejad: Christian Veske-McMahon - maskuliinsuste uurija; Mariana Saksniit - kliiniline laste psühholoog; Heldi McCaskill – Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini juht; Annika Arras - Miltton New Nordics, tegevjuht ja partner

Arutelu korradaja: Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi osakond

Moodne inimene elab üha suurema osa oma elust virtuaalses maailmas. Me õpime, töötame, suhtleme, aga ka armume, leiname ja vihastume veebis. Infot on palju ja vastuolulisust järjest enam. Kuidas teha vahet faktidel ja igaühe tõe kuulutusel? Kas on vahet, mida usutakse? Miks peaks sotsiaalmeediamullides toimuv igaühele korda minema? Väärinfo fenomenis ei ole midagi uut, kuid tänapäeval teeb vale otseses mõttes ringi ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga saab. Ja see vale on tihti sihistatud ja mõeldudki segadust või hirmu külvama. Ühel hetkel võib veebis levivast vihast saada aga oht füüsilises maailmas. Kas väärinfoviiruse peatamine on võimalik ja kas valeuudiste vastu leidub vaktsiin ja ravi?

Arutelujuht: Indrek Treufeldt, teleajakirjanik

Arutelus osalejad: Maarja Punak, PPA vanemkommunikatsiooniametnik; Pärtel Preinvalts, PPA Põhja prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik; Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor

Aurtelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Arutelu eesmärk on kokku tuua Eesti väikelinnades tegutsevate teatrite kunstilised juhid (Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Pärnu) ning uurida, milline on nende teatrite tähendus kogukonnas ning kuidas need organisatsioonid suhestuvad oma linnaga (milline on linna-teatri suhe). Eesmärk on kaardistada väikelinnades tegutsevate teatrite eripära ja uurida, mis on teatri funktsioon 21. sajandi väikelinnas.

Arutelujuht: Karin Allik - teatrikriitik

Osalejad: Jan Teevet - Paide Teatri loominguline juht, Aarne Mägi - Kuressaare teatri loominguline juht, Tanel Jonas - Ugala teatri loominguline juht, Peeter Raudsepp - Rakvere teatri loominguline juht

Arutelu korraldaja: Paide linn

Paide(Järvamaa) on Eestimaa süda, millel on mitmed asukohaeelised: suurteede ristumiskoht, ligipääsetavus, lühikesed vahemaad Eesti eri paikadesse. Küll aga on Kesk-Eesti jäänud omamoodi südames paiknevaks ääremaaks, kust valgub inimesi ja teenuseid rohkem välja kui sisse. Kui ka kohalikel on tahet ja kohal perspektiivi areneda, jääb midagi siiski puudu, et südamaa atraktiivsust tõsta. Kas peagi valmiv neljarealine maantee aitab siia piirkonda elu ja edu tuua (nii, nagu me loodame)? Kas see aitab pidurdada siinse elu hääbumist? Kas arengu päästik on vaid uus maantee? Kas me äkki kasutame seda kui päästerõngast ja jääme liigselt ootama, et võimalused tulevad ise siia? Kuidas olla ise need, kes vere käima võiksid lüüa? Kas Paidel on võimalus haarata südame kui elutähtsa organi roll ka üle-eestiliselt?

Arutelujuht: Priit Värk, Paide linnapea

Osalejad: Jaanus Murakas - E-Piim Tootmine AS juhatuse esimees; Kristiina Herodes - Swedbank kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse osakonna juht; Garri Raagmaa; Jaak Aab (riigihaldhse minister).

Arutelu korraldaja: Paide linn

Do you have a clue what this is about?

Nope, do you?

Not the faintest, let’s go get coffee and pretend we got it.

That dialogue is often heard or read off people’s faces in a contemporary art gallery - it can come across as hard to understand, take in and link to one’s own experience of life. It can seem inaccessible and some go as far as say it is not very useful or relevant. At the same time we have performance artists working with NASA, the CERN creating an artist residency and Arte Util bringing learning tools to kids.

Let’s talk about what contemporary art can give you.

Arutelujuht: Anastasia Lemberg-Lvova, noor kunstnik, Kogo galerii juhatuse liige, Start Forumi asutaja

Osalejad: Mirjami Schuppert, Titanik gallery (Turu, Soome); Liina Raus, Kogo galerii (Tartu); Stella Mõttus, Kanal galerii (Võru); Alexei Gordin, kunstnik (Tallinn); Gloria Maria Cavalieri (Culture manager, Milan)

Arutelu korraldaja: MTÜ Start Forum and MTÜ Kogo Gallery

Arutelu eesmärk on mõtestada linnaruumi tähendust ning uurida, mida tähendab elav linnaruum ning mis teeb ühe linna mõjuvaks, säravaks ning ihaldusväärseks. Olulisel kohal arutelus on avalik ruum ning küsimus, kuidas luua linna head avalikku ruumi.

Arutelujuht: Elo Kiivet - arhitekt ja urbanist

Osalejad: Kadri Lind ja Marie Kliiman - linnafestival UIT korraldajad, Helen Sooväli-Sepping - inimarengu aruande 2020 peatoimetaja, Maarin Ektermann - kunstiteadlane ja kuraator

Arutelu korraldaja: Paide linn

Viimastel aastakümnetel on huvi kogukondade vastu märgatavalt kasvanud. Kogukondadele on seatud mitmeid rolle alates vahetu elukeskkonna kujundamisest demokraatia edendamiseni ühiskonnas. Kogkondade maastik on aga mitmekesine ning ühtset arusaama sellest, mida me sõna “kogukond” all mõistame, ei ole.

Arutame koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema. Kuidas kogukonnad kujunevad ning kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad?

Elulised lood ja inspireerivad näited toovad teieni neli erinäolise kogukonna esindajat. Kuulajaskond on oodatud arutelus läbivalt kaasa rääkima.

Arutelu juht: Martin Noorkõiv (Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise tegevjuht ja Vabaühenduse Liidu nõukogu esimees)

Osalejad: Kertu Birgit Anton - Fridays For Future Eesti

Monika Rogenbaum - Taheva Valla Külade Selts

Peeter Vihma - Tallinna Asumiseltside Liit

Raoul Raidna - Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja

Arutelu korraldaja: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes.

2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega.

Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima?

Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes. Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerib kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab.

Arutelu juht: Helen Tammemäe - Milttoni ühiskonnasuhete konsultant

Osalejad: Aet Annist - sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur

Ivika Nõgel - Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, külade ja kogukondade aktiveerija, suurte kogemustega kaasamise praktik, “Maale elama” liikumise algataja

Jan Teevet - lavastaja ja Paide Teatri kunstiline juht

Kertu Vuks - Elva valla abilinnapea, varem Elva arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning haldusreformi koordinaator

Arutelu korraldaja: SA Eesti Koostöö Kogu (kolleegid on varem osalenud ja korraldanud arutelu, aga mina isiklikult mitte)