Arvamusfestival

On palju andmeid, mille jagamine andmete omaniku nõusolekul võib võimaldada innovaatiliste teenuste loomist ja elavdada majandust. Kuidas me aga tagame, et andmeid kasutatakse ainult õigel eesmärgil? Millistel juhtudel võib riik ilma nõusolekut küsimata pakkuda inimestele teenust, kus nende andmed mängus on? Kas inimene saab riiki usaldada või eeldatakse üldjoontes, et riik inimeste andmeid kuritarvitab?

Arutelu juht: Ott Velsberg

Osalejad: Raavo Palu (AKI), Marko Vaik (DataMe), Ain Aaviksoo (Guardtime), Kai Härmand (Justiitsministeerium)

Korraldaja: Justiitsministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Andmekaitse Inspektsioon

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tehisintellekt on juba praegu inimeste igapäevaelu osa, isegi kui me seda tihti ei märka. See on aga toonud kaasa mitmed juriidilised ja eetilised küsimused, mis vajavad tähelepanu juba täna. Milliseid muutusi vajab õigusruum tehisintellekti kasutamiseks? Kas tehisintellekt tohib ise otsuseid vastu võtta? Mida hakkavad tegema inimesed, kui lihttööd automatiseeritud saavad? Kes vastutab tehisintellekti otsuste ehk algoritmide eest? Milline peaks olema eetiline ja õiguslik raamistik, et tagada, et tehisintellekti ei kuritarvitataks? Kas tehisintellekti kasutamiseks peab üldse teistmoodi või erineva õiguslikuraamistiku looma, kui see on meie igapäeva elu osa?

Arutelu juht: Mats Volberg

Osalejad: Prof. Margit Sutrop, prof. Mart Noorma, JM õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand, AI psühholoog Madis Vasser

Korraldaja: Eesti Interneti SA, Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Justiitsministeerium

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Jagatud kohustuse otsus (Effort Sharing Decision ehk ESD) ütleb, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad vähendama kasvuhoonegaase, sh Eesti. 2050ndaks aastaks peame kasvuhoone gaase kokku tõmbama 80%. ESD alla ei käi energeetika sektor laiemalt ega põlevkivi. Siia kuuluvad muud valdkonnad, sh transport, mis on ESD alusel kõige suurem saastaja. Samuti on transpordil kõige suurem kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaal. Kuna meetmed, millega kasvuhoonegaase vähendada pole liialt palju, tuleb ühiskondlikult kokku leppida meetmed. Kõik ei saa olla elektriautode suunas toetus, vaid muutusi võib tuua sisse ka ostueelistustes ja harjumustes.

Arutelu juht: Lauri Tammiste, SEI Tallinn

Osalejad: Jaanus Uiga, MKM energeetika osakonna juhtaja; Laire Suurväli DHL Express Estonia AS Kvaliteedi-, keskkonna- ja kommunikatsioonijuht; Merike Saks (Elron), Enn Õunpuu (Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing), Marko Viiding (Elektrilevi)

Korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Arutelu toimus 9. augustil Paides.Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Pariisi ja Düsseldorfi kesklinnadesse ei lubata juba mitu aastat diiselmootoriga sõidukeid, piirangu põhjuseks on eelkõige tekkiv saaste, peenosakesed ja tolm. Eesti riigi siht on kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest osa on plaanis katta eestimaise rohegaasiga. See eesmärk näib juba mõnevõrra iganenud, aga samas ka saavutamatu. Mis tingimustel oled Sina valmis vahetama oma fossiili gaasi- või ka elektriauto vastu ja miks? Mis võimalused selleks täna on? Kas eeskuju peaks näitama omavalitsus või inimene? Kas riik teeb eesmärgi saavutamiseks piisavalt ning mida oleks veel vaja teha? Mõtleme koos, kas tänased algatused ja arengud on piisavad meie endi ja keskkonna tervise tagamiseks ning mida enamat saame teha.

Arutelu juht: Neeme Raud

Osalejad: Ando Leppiman, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; Raul Kotov, Eesti Gaasi juhatuse liige; Ahto Oja, OÜ Biometaani juhatuse liige ; Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht; Jaak Kastepõld (gaasiauto omanik)

Korraldaja: Eesti Gaas

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Äikesetormi tõttu on salvestus lõpust lühem kui toimunud arutelu ning heli on kohati vihma ja mürina tõttu häiritud.

Lihtsalt ja lühidalt - soovime vastata inimese küsimusele - mida tema allkiri mõjutas? Mis toimus ja mis sai? Kuidas rahvaalgatused saaksid laiemat kandepinda? Rahvaalgatus.ee kaudu on esitatud juba üle 25 algatuse, millest enamik on läbinud menetluse Riigikogus ja sageli sealt edasi suunatud näiteks ministeeriumisse. Tegeleme aktiivselt menetluse kohta info kogumisega ning analüüsime, mis komponentidest võiks koosneda algatuse mõju.

Arutelu juht: Külli Taro (Õiguskantssleri büroo Õiguskorra kaitse osakonna juhataja)

Osalejad: Siim Kallas (Riigikogu aseesimees), Jaan Aps (aitab rahvaalgatus.ee mõjumudeli indikaatoreid välja mõelda), Alari Rammo (Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht ja katuserahade algatuse vedaja)

Korraldaja: SA Eesti Koostöö Kogu

Arutelu toimus 9. augustil Paides.Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Inimarengu aruande prognooside kohaselt on Eestis aastal 2100 inimesi 800 000. Ehkki viimastel aastatel on rahvastikusaldo olnud positiivne, ei muuda see demograafide prognoosi - kui me oma perepoliitika, rändestrateegia ja tööhõive teemalisi otsuseid järgmise paari valimistsükli sees ei tee, on meid palju vähem. Küsisime mullu suvel Paides “Kuidas me kestame?” ja samal teemal toimusid ka kogukondlikud arutelud mitmekümnes kohas üle Eesti. Vaata sündinud ettepanekuid siit: kestame.rahvaalgatus.ee. Nüüd võtame kokku saadud saagi ja uurime, millised on teadmised ja eelarvamused sel teemal ning miks. Rahvastiku, rände, sündimuse ja tööhõive teemadel ringleb müüte palju ja faktiteadmisi vähe. Sellest lähtuvalt toimub arutelul ka Hans Roslingu raamatust “Faktitäitus” (“Factfullness”) inspireeritud osalusküsitlus. Roslingu viimase 10 aasta teadustöö näitab, et inimestel on loomulik tendents arvata, et maailmas on asjad hullemad, kui tegelikult ning seda hoolimata oma tegevusalast või hariduslikust taustast. Kuidas hindame rahvastikuküsimusi me ise ning millestesse mõtlemislõksudesse eneselegi teadmata kukume? Kuidas faktipõhise mõtlemise abil toetada rahvastiku kestmist? Aruteluga seotult on Paide Muusika-ja Teatrimajas avatud tunnustatud fotograaf Birgit Püve fotonäitus #kuidasmekestame, mis kujutab rahvastiku vähenemise ja vananemisega seotud muutusi Eesti inimeste argielus. Fotonäitus on sündinud koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Mainor ASi, TalTechi, Teenusmajanduse Koja, Vabaühenduste Liidu ja mitmete vabatahtlikega.

Arutelu juht: Kristi Liiva, Herman Kelomees, Maris Jõgeva, Jüri Käosaar

Osalejad: Kõik festivalil selle teema vastu huvi tundvad inimesed

Korraldaja: #kuidasmekestame algatus

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Rändekriiside, hõlpsate migratsioonitingimuste ja üha multikultuursemate ühiskondade taustal kerkib küsimus rahvusidentiteedi püsivusest. Kas rahvus on parim näitaja, mille alusel kujundada kodaniku lojaalsust riigile? Millist rahvuslust saaks pidada võimalikuks ja vajalikuks tänapäeva Euroopas? Kui seni on seda temaatikat Eestis arutletud eeskätt Sirbi ja Vikerkaare veergudel, siis nüüd soovime arutelu rahvusidentiteedi teemal tuua ka Paide publiku ette. Mõttevahetus toimub aruteluna, kus osalevad nii rahvusidentiteeti konservatiivsemalt kui ka liberaalsemalt suhtuvad inimesed ning antud teema eksperdid. Arutelu eesmärk on muuta teooria hoomatavamaks ja arutleda, kas ja kuidas jääb rahvus koos hoidma ka tulevikuühiskondi.

Arutelu juht: Fred Gregor Rahuoja

Osalejad: Eva Piirimäe, Aro Velmet, Marju Kõivupuu, Illimar Ploom

Korraldaja: Rahvusvaheliste Suhete Ring

Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti elanike südametesse säravate ideede, kadestamisväärse pühendumuse ja asendamatu panuse läbi jõudnud vabatahtlikud, kes pole siin sündinud, jagavad edasiviivate õppetundidena enda õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Rikastav mitmekesisus on ju üheks Eesti väärtuseks.

Arutelu juht: Michaela Snopkova

Osalejad: Piet Boerefijn - Toidupank, tegevjuht, Hannele Valkeeniemi - Soome Suursaatkond Eestis, pressinõunik, Sanam Aliyeva - Aserbaidžaani huvikool Orhan, Anneli Ohvril - Let´s Do It tegevjuht

Korraldaja: Integratsiooni Sihtasutus

Arutelu toimus 10. augustil Paides.

Possible decline of liberal values and blurred landscape of political system, rapid development of technology, consequences of climate change, China as a global player are but a few challenges and questions the millennials have to face. How do they imagine their future and what can actually be done about it in the next 15-20 years time? We'll ask both young idealists and experienced realists. The debate at the Estonian Opinion Festival is supported by European Commission Europe for Citizens programme and is part of the EU Solutions Lab project. Similar debates take also place in Latvia and Lithuania.

Moderator: Johannes Tralla (journalist)

Participants: Luukas Ilves, expert on technology and cyber issues, former Deputy Director and Senior Fellow at Brussels-based think tank and policy network the Lisbon Council; Klen Jäärats, Director for European Union Affairs at Estonian Government Office; Kristen Aigro from Estonian Roundtable for Development Cooperation and former board member of European Youth Council and Gustaf Göthberg, Member of the Swedish Moderate Party

Organiser: Open Estonia Foundation (Avatud Eesti Fond)

Discussion took place on 9th of August 2019 in Paide. It was recorded outdoors where blowing wind and rustling rain add a little flavour.

Loomad on pikalt olnud seotud moetööstusega. Õnneks on maailm pidevas muutuses ja tänapäeval on järjest enam inimesi endale teadvustanud, et loomade kasutamine moetoodetena ei ole enam vajalik. Tekkinud on palju jätkusuutlikke alternatiive, mille tootmiseks ei pea põhjustama kannatusi elusolenditele. Mida saavad erinevad huvigrupid veel ära teha, et loomsete materjalide kasutamine moetööstuses lõppeks? Missuguseid alternatiivmaterjale täna pakutakse ja millised on nende kitsaskohad?

Arutelu juht: Kristo Elias

Osalejad: Tiia Plamus (TalTechi vanemlektor), Anni Ilves (brändi Alpaka asutaja), Reet Aus

Korraldaja: MTÜ Loomus (Merilyn Haugas)

Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.