Arvamusfestival

Building is one of the key economic growth/ healthiness indicator. We have experienced upsides and downsides from “good times” to crisis – what to expect in 2038? Let’s think about possible building trends in Baltic – 3d printing, passive buildings / energy saving. What building materials / possibilities we will have, how we will build houses and do we will have money for private house building? What to do with apartment buildings built in soviet times? How large building projects will influence economics in Baltics and finally do we need big modern state of art public buildings?

Arutelu keel: Inglise

Arutelu juht: Kaspars Pacevics (CEO/Member of the board, Sakret OU)

Osalejad: Raimonds Jansons (Ambassador of Latvia in Estonia), Eneli Liisma (Head of quality management department, AS Merko Ehitus Eesti), Rene Vinkler (Sales manager, Sakret OU)

Korraldaja: Sakret OÜ

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Cohesion of our societies is a well-established principle and aspiration of national security policies of Estonia, Latvia and Lithuania. Without it, we would lack resilience to external and internal security shocks and stressors, particularly as hybrid war is being waged against the West by Russia. However, we are witnessing growing polarisation of our societies and emergence of some radical elements in them. Long standing internal divisions have not dissipated, while new ones are appearing, thus threatening our capacity for consensus-building and presenting opportunities to those seeking to undermine our security. What are the key factors enabling and driving this trend? What are the core issues that create most angst, anger and confrontation in the public debate? How are those challenges exploited by actors with hostile intent towards our political and societal order and security? What are the risks and potential consequences of radicalisation of various sections of our societies? How do we balance the need for greater cohesion with the need for competition inherent to pluralism and democratic politics? What can we learn, in terms of building societal resilience, from Ukraine— a nation that continues to experience significant internal turbulence and external pressure?

Arutelu keel: Inglise

Arutelu juht: Tomas Jermalavičius, Head of Studies and Research Fellow at the ICDS

Osalejad: Dr Kęstutis Girnius, Associate Professor at the Institute of International Affairs and Political Science of Vilnius University; Dr Mārtiņš Kaprāns, Researcher at the Institute of Philosophy and Sociology of the University of Latvia and Advisor at the Latvian Ministry of Culture; Dr Anu Realo, Associate Professor at the Department of Psychology of Warwick University (UK) / Professor of Personality and Social Psychology of Tartu University; Dr Volodymyr Ishchenko, Lecturer at the Department of Sociology of Kyiv Polytechnic Institute.

Korraldaja: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

How does the financial portrait of the Baltics look like and who is the richest? Lack of savings, living from payday to payday and low trust in pension system – these are just some of the current problems all Baltic households are facing. This panel is to discuss the current situation and to think about solutions and opportunities how to change saving and investing culture in the Baltics.

Arutelu keel: Inglise

Arutelu juht: Kati Voomets (Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht)

Osalejad: Kristjan Tamla (Swedbanki investeerimisfondide juht), Leonore Riitsalu (MTÜ Rahatarkus), Vaidotas Šumskis (Leedu keskpank, peaökonomist), Sanita Gertmane (Läti Tarbijakaitseamet)

Korraldaja: Swedbank Eesti AS

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Kolmes Balti riigis on suur puudus töökätest. Samas on hulk inimesi, kes võiks eri töid teha, aga ei tee, sest nad takerduvad piiravatesse eelarvamusesse ehk stereotüüpidesse. Näiteks et naised olgu lastega kodus või vähemalt ärgu piloodiks küll tikkuga, mitte-eestlased (lätlased, leedulased) ka ei sobi, siis ei kõlba veel puudega inimesed või liiga noored või liiga vanad jne. See avaldub ka statistilises palgalõhes. Millised on lahendused?

Arutelu keel: Inglise

Arutelu juht: Liisa Pakosta, Estonian Gender Equality and Equal Treatment Commissioner

Osalejad: Kätlin Kuldmaa, Estonian UN Youth Delegate Fredrik Nilzen, Head of Swedbank Group sustainability Mari-Ann Lumeste, Councellor to the Estonian Equality Commissioner Deepak Ahluwalia, Nordica Deputy Sales director Toomas Kruusimägi, Head of School and President of Estonian School Heads Association

Korraldaja: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Miks on nii, et usaldame trammis kohatud inimest rohkem kui traditsioonide järgi valitud valitsust? Miks meile tundub, et suurkorporatsioonid pigem valetavad, tundmatud inimesed netiavaruses räägivad aga tõtt? Usaldus ei ole maailmast kadunud, küll aga on see muutunud. Mis on selle seos julgeolekuga, millist mõju avaldab ettevõtlusele ning milline on meedia roll usalduse hoidmisel ja lõhkumisel?

Arutelu juht: Tarmo Jüristo (Praxis)

Osalejad: Urve Eslas (Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse teadur), Ilmar Raag (kommunikatsiooniekspert), Robert Kitt (Swedbank Eesti juht), Sven Sakkov (Kaitseuuringute keskuse juht)

Korraldaja: Swedbank Eesti AS

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Baltimaad 100. Kas 100 aasta pärast on meil veel siin noori? Hiljuti käsitles artikkel Politicos Läti kahaneva rahvastiku küsimust. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on lahkunud ca ⅕ Läti elanikkonnast, enamiku lahkujatest on moodustanud just noored. Analoogset tendentsi võib täheldada aga kõigis Balti riikides. Kas sarnaste probleemide taga peitub ühine lahendus? Mis meelitaks noori jääma oma kodumaale ning siia naasma? Kas Balti riigid pakuvad enda noortele praegu piisavalt tuge? Millised on Balti riikide kogemused talentide koju toomiseks? Millised võiksid olla ühised lahendused, et pakkuda noortele Baltimaades eneseteostusvõimalusi? Kõikide nende küsimuste üle arutlevad ning aitavad leida vastuseid üheskoos Baltikumi noored ning otsustajad

Arutelu keel: Inglise

Arutelu juht: Annaliisa Jäme (Consultant of Parliament of Estonia)

Osalejad: Mikk Tarros (Vice-Chairman of Estonian Youth Council), Emīls Anškens (Chairman of Latvian Youth Council), Urtė Petrulytė (Board member of Lithuanian Youth Council), Juris Vilums (Parliament of Latvia), Rainer Vakra (Parliament of Estonia)

Korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Eestis on iga 5. laps kiusamise ohver ning kiusamisel on pikaajalised negatiivsed mõjud nii ohvrile kui ka kõrvalseisjatele, kiusajatele endile ja riigile laiemas plaanis. Rootslased on välja arvutanud, mitu miljardit eurot kiusamine ühiskonnale maksma läheb. Kiusamist saab ennetada ja kiusamist saab ka edukalt peatada, kui seda juhtub - ja inimeste maailmas juhtub. Arutleme, mida üldse tähendab kiusuvaba suhtlus(kultuur)? Kuidas seda õppida ja õpetada?

Arutelu juht: Triin Toomesaar (SA Kiusamisvaba Kool)

Osalejad: Kristiina Treial (õpetajakoolituse õppejõud ja psühholoogia eriala doktorant), Tiit Kõnnussaar (pere- ja paariterapeut, nõustaja ja koolitaja) German Skuja (Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja) Maarja Punak (veebikonstaabel)

Korraldaja: SA Kiusamisvaba Kool

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Islandil õpetatakse lapsi juba lasteaias oma arvamust kujundama ja seda väljendama. Mida me täna ette võtame? Mida me tahame lõunasöögiks? Aruteluks võetakse ekstra aeg, põnnid istuvad hommikuringis ja igaüks saab sõna. Nii juurdub väikesesse ilmakodanikku maast-madalast eneseväärikus ja oskus kogukonnas osaleda. Kuidas on lugu meil? Ühest küljest kõneleme demokraatiast, kus igaühe arvamus on kuulamist väärt, teisalt on meisse sügavalt juurdunud rahvatarkus ""laps räägib siis, kui kana pissib"". Kuivõrd me kuulame oma lapsi ja õpetame neid oma arvamust väljendama? Kas lapse kuulamine ja temaga arvestamine tähendab vabakasvatust? Kas lapsed õpivad meie endi suhtlemiskultuurist või sellest, mida neile manitsedes õpetame?

Arutelu juht: Tiia Kõnnussaar

Osalejad: Justin Petrone, Rein Taagepera, Ülo Vihma, Triin Käpp

Korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale – Eesti kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti kaitsevõime küpsuseksam „Siil“ tõi kevadel kokku enam kui 18000 meest ja naist. Kas ka teine sammas – NATO – on hea tervise juures? NATO on suutnud end Külma Sõja järgsel ajal korduvalt uuesti leiutada. 1990-ndate alul alustati partnerlussuhete arendamist, 90-ndate teisel poolel oli organisatsioon tegev Balkani sõdade lõpetamises ning võeti suund Alliansi laienemisele. 11.septembri 2001 järel sai NATO peamiseks töötandriks Afganistan. Vene agressioon Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimine ja annekteerimine pöörasid NATO taas näoga Euroopa poole. Selle tulemuseks on NATO eelpaigutatud väed Balti riikides ja Poolas. Kas Põhja-Atlandi Allianss on hea tervise juures? Kas ta käib ajaga kaasas või on sellele jalgu jäänud? President Trump on Euroopat korduvalt USA julgeoleku kulul elamises süüdistanud ning kuid oodati tema suust kinnitust USA pühendumusest kollektiivkaitsele. Vene Föderatsiooni president Putin süüdistab NATO-t agressiivsetes plaanides ja Venemaa ümberpiiramises.

Paneelarutelu annab võimaluse otsida vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas NATO suudab ajaga kaasas püsida?

2. Kas eelpaigutatud väed lisavad stabiilsust või, kuna Kreml vaatab seda agressiivse sammuna, viib suhete pingestumisele?

3. Kas Euroopa liitlased suudavad end kokku võtta ja riigikaitsesse piisavalt investeerida?

4. Kas NATO kujutab endast ohtu Venemaale? Ja kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le?

5. Kas NATO suudab püsida ühtsena?

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Arutelu toimumist toetas Konrad Adenaueri Fond.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Ühel hetkel vajame me kõik arstiabi ja selle tagab toimiv meditsiinisüsteem. See aga nõuab palju raha ning alati on tunne, et seda võiks veel rohkem olla. Kas meie haigekassa on efektiivne või mitte? Kas erakindlustusel oleks kohta haigekassa kõrval või siis suisa selle alternatiivina? Kes võidaks, kes kaotaks? Solidaarse ravikindlustuse eest seisab tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kellega debateerivad sellel üliolulisel teemal Reforimerakonna esinaine Kaja Kallas ja teadlane Taavi Tillmann.

Arutelu on salvestatud 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)