Arvamusfestival

Arutelus osalejad: Andri Plato (Kääpa kogukond), Jako Jaagu (Umbusi kogukond), Taavi Kotka (Koos.io), Elari Hiis (Käru kogukond), Rainer Paenurk - TÜ Energiaühistu

Arutelujuht: Peeter Vihma (Helsingi Ülikool/Taltech)

Arutelu korraldaja: TÜ Energiaühistu

Kas kogukondade kaasamiseks on 2023.aastal uusi meetodeid või tehnoloogilisi vahendeid ja tööriistu või toimub kõik samamoodi nagu varem. Tuleme kokku, teeme süüa, tantsime ja laulame ning seejärel vaatame, et kas teeme midagi veel.

Arutelus osalejad: Peep Pitk (Fibenoli arendusjuht), Karin Jaanson (Eesti Teadusagentuuri tegevjuht), Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht), Andi Hektor (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) astro-osakestefüüsika vanemteadur)

Arutelujuht: Marju Himma-Kadakas (meediauurija ja -õppejõud ning teadusajakirjanik, ERR)

Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur

Teadlaskarjääris on harjumuspärane akadeemiliste asutuste vahel liikumine, see on juba ammu sisse töötatud rada. Selle kõrvale võiks tulla juurde mudel, kus teadlane saaks ka ettevõtete vahel roteeruda. Kaasnevad hirmud on kahepoolsed – ülikoolide ressursi nappus ning teisalt ettevõtjad ei soovi, et teadlane oma teadmisega nende juurest lahkub. Paneelarutelus tuleb juttu sellest, mis toob teadlasele kaasa erasektoriga koostöö tegemine või seal töötamine ja sellest, milliste eripäradega peavad ettevõtjad arvestama teadlase tööle võtmisel. Muu hulgas arutletakse teadussaavutuste rakendamise võimlustest ettevõtluses, kui suur on teaduse mõju majandusarengule ning tutvustakse teadlaste ja ettevõtete häid koostöönäiteid.

Arutelus osalejad: Julia Rosend (Haridus- ja Teadusministeerium), prof. Art Leete (Tartu Ülikool), Rainer Saks (CybExer Technologies), Märt Volmer (Välisministeeriumi endine globaalteemade asekantsler, 31 aastase kogemusega diplomaat)

Arutelujuht: Marten Juurik (teaduseetika valdkonna juht, Eesti Teadusagentuur)

Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur

2021. aasta märtsis mõistis Harju maakohus vanglakaristuse Hiina sõjaväeluure kasuks töötanud Eesti mereteadlasele. See oli Eesti teadusele ühtaegu üllatav ja hoiatav ning vähendas teadlaste indu Hiinaga koostööd teha. Samal ajal on Euroopas teadust rahastavaid organisatsioone ühendav võrgustik Science Europe piiriülese koostöö osas otsimas lahendusi, kuidas võimaldada andmete jagamist ja teaduslikku koostööd Hiinaga. Teadlastele saadab see vastuolulisi signaale. Kui seni on üldiselt rahvusvahelist koostööd nähtud kui üdini positiivset suundumust, siis nüüd tuleb aina enam arvestada rahvusvahelise poliitika ja julgeoleku mõjudega. Samas puuduvad teadlastel vastavad kogemused ning pole ka selgeid suuniseid, millisel juhul kaaluvad julgeolekuhuvid üles teadusliku koostöö. Arutelu eesmärgiks on tõstatada küsimusi ja teadvustada probleeme seoses rahvusvahelise teaduskoostööga.

Arutelus osalejad: Viivian Jõemets (Kultuuriministeeriumi teadusnõunik), Katrin Pihor (Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja), Indrek Ibrus (Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor), Jaana Päeva (Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktoriõppekava juht, teadur)

Arutelujuht: Aija Sakova (Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht)

Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Loovuurimuse tähtsus ja reguleeritus on võrdväärne teadustööga, kuid samal tasandil seda veel ei tunnustata. Seetõttu süveneb loovuurimusi läbiviivate teadlaste ebaõiglane olukord, kus nende tööd ei saa teaduslike parameetrite järgi hinnata ega rahastada. Arutelul uuritakse ühiselt, millised võimalused avaneksid, kui loovuurijate tööd tunnustatakse samal tähtsuse astmel kui “tavapärast teadustööd”.

Arutelus osalejad: Marju Lauristin (emeriitprofessor ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Kristina Kallas (haridus- ja teadusminister), Kristiina Saks (Kantar Emori juhtekspert ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler)

Arutelujuht: Vladislav Lušin (Speaksmart moderaator)

Arutelu korraldaja: Kantar Emor

Kultuuriministeeriumi tellimusel on Kantar Emor 2023. aastal läbi viimas Eesti integratsiooni monitooringut, mille tulemusena valmib peegeldus, kuidas meil praegu lõimumisega läheb. Sõda Ukrainas, eestikeelsele haridusele üleminek, välistööjõu küsimused – need kõik on lõimumise toonud teravdatud tähelepanu alla. Arutelus heidame pilgu meie kogukondade erinevatele meediatarbimise harjumustele ja kraadime lõimumise hetkeseisu.

Arutelus osalejad: Ekspert Irene Käosaar (Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor, lõimumise ja keelekümbluse edendaja), Ekspert Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni sihtasutuse juhataja)

Arutelujuht: Laineli Parrest (Viljandi Kunstikooli direktor, Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse mentor)

Arutelu korraldaja: Eesti Kunstikoolide Liit

Eesti Kunstikoolide Liidu noored tahtavad teada, mis on integreerimine. Selleks korraldame korraliku inimkatse. Kutsume kokku kamba Vene-Eesti-Ukraina noori, kes esitlevad publikule ja ekspertidele kohapeal ühistööna loodud loomingulisi sõnumeid. Keegi aima veel, kui teravad, valusad, mahedad või humoorikad need sõnumid olema saavad, ja kuidas reageerivad eksperimendile kogenud eksperdid. Põnevust ja mängulisust on rohkesti õhus! (Arutelu on eesti keeles, ent tõlge kujuneb paindlikult, spontaanselt ja kohapeal sünergias).

NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Arutelus osalevad Eestisse saabunud pagulased. Osalejate nimed on veel täpsustamisel.

Arutelujuht: Kari Käsper (ÜRO pagulasamet UNHCR)

Arutelu korraldaja: ÜRO pagulasamet UNHCR

Täiemahuline sõda Ukrainas tähendas Eesti jaoks muuhulgas tavapärasest palju enamate pagulaste vastuvõtmist. Arutelul räägime Eestisse mujalt kui Ukrainast saabunud pagulastega sellest, kuidas paljude uute pagulaste saabumine nende elu on mõjutanud ning otsime ühisosa samuti arutelul osalevate pagulastega Ukrainast.

NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Annely Akkermann (REF), Jaak Madison (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Riina Solman (Isamaa), Kristina Kallas (E200)

Arutelujuht: Steven-Hristo Evestus (Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht)

Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit

Avame erinevate parlamendierakondade seisukohti ja ideid kodanikuühiskonna riikliku rahastamismudeli teemal. Valitsuserakonnad on lubanud senise Riigikogu katuserahade jagamise ära lõpetada ning luua regionaalsete investeeringute programmi. Milline süsteem võiks asendada senist katuserahade jagamist? Diskussiooniga soovime leida rahastuse tuleviku ja jätkusuutlikkuse osas ühisosa ning arutleda võimalike lahenduste üle.

Arutelus osalejad: Madis Kallas (regionaalminister), Signe Riisalo (sotsiaalkaitse minister), Maret Lepiksaar (Keila abilinnapea), Sven Tobreluts (Tartumaa Omavalitsuste Liidu juht)

Arutelujuht: Kertu Vuks (Elva abivallavanem)

Arutelu korraldaja: Siseministeerium

Me näeme ja tajume ühiskonnas võimutasandite omavahelist vastandumist. KOVi tegevus kogukondade suunal ja keskvõimu tegevused KOVi suunal on mõlemad nõrgad lülid, vähemalt teineteise arvates. Ühiskonna sidususe jaoks on see ohtlik trend ja see mõjutab inimeste turvatunnet. Arutelu põhiküsimused: Kus on mõistlik tasakaal keskvõimu ja kohaliku võimu vahel, et inimeste heaolu kujundada? Kuidas jõuda selleni, et otsustame ja tegutseme võimalikult inimese lähedal? Mis üldse jääb tugevate KOVide ajastul keskvõimu rolliks ja kuidas keskvõim seda aktsepteerib? Kuidas keskvõim rohujuuredemokraatias osaleb? Kuidas kujundada paremat KOV’ide ja keskvõimu koostööd, et avalikud teenused oleksid kliendikesksed? Kas inimeste vaatest on üldse vahet, kas teenuse pakkuja on KOV või keskvalitsus?

Arutelus osalejad: Koit Kelder (Saarte Koostöökogu juhataja), Raivo Küüt (Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler), Häli Tarum (Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht), Karin Kruup (Kopli 93 kaasalgataja)

Arutelujuht: Dagmar Narusson (Ph.D) (Tartu Ülikooli õppejõud ja teadur)

Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit

Avada erinevaid vaateid ja võimalusi, millisena me soovime näha kogukondade/ kodanikuühiskonna ja avaliku sektori dialoogi ühiskondlike väljakutsete ja kriisidega tegelemisel. Milline on/võiks olla kogukondade endi roll ühiskondlike väljakutsete kontekstis ja milliseks võiks tulevikus kujuneda avaliku sektori roll?

NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.