Uuring, mis viidi äsja Eesti ettevõtetes läbi, leidis, et tööandjad vaatlevad aega kahes osas: aeg enne pandeemiat ja aeg pandeemias. Tähendab see seda, et kriis on toonud kaasa meeletud muutused selles, kuidas ja kus inimesed tööd teevad. Mis omakorda on toonud kaasa tööandjatele vajaduse kiiresti muuta nii oma korraldust kui suhtumist.

Peatselt saabuvate kohaliku omavalituse valimistega seoses on Tööandjate Keskliit saanud valmis mitmete ettepanekutega, mis kõik keerlevad selle ümber, kuidas omavalitsused ja nende juhid saaksid edendada ettevõtlust oma vallas ja linnas. Kuidas seda kõige paremini rakendada ning mida hakata peale „mitte minu tagaaeda” suhtumisega?

Metsa- ja puidusektor on Eestis üsna pika väärtusahelaga ning sellest tulenevalt on ka mõju meie majandusele väga suur. Eestis tegeletakse nii metsakasvatuse, puidu varumise kui ka puidu väärindamisega ning seda mitmetes etappides kuni lõpptoodeteni välja. Milliseid konkreetseid näitajaid ja kasutegureid saab selles osas välja tuua ning mis on peamised murekohad?

Muutuvas maailmas ei ole enam võimalik saada hakkama vaid monogaamsete töösuhetega, kus igal inimesel on vaid üks „leivaisa”, kellega on lepitud kokku palgas ja tingimustes. Inimesed soovivad olla vabamad, teha tööd mitmes erinevas valdkonnas, juhtida ise oma tööaega ja omada mitmeid töölepinguid. Siin tulebki mängu paindlikud töösuhted ja muutuvtunnileping.

Tööstuse tulevikusuundadest räägivad Estonian Cell juhat Siiri Lahe ja VKG juht Ahti Asmann.

Kas Eesti tahab olla elektrit importiv või eksportiv riik?

Eesti Tööandjate Keskliidu saates käisid Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Honkonen ning Estraveli juhatuse liige ja Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Aivo Takis, kes selgitasid, mis on turismisektoris käesoleval aastal juhtunud. Lisaks räägiti riiklikest meetmetest teiste maade näidete põhjal.

Stuudios on haridusest ja selle probleemidest rääkimas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht, tavaelus Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Kõik teavad, et Eesti tervishoiusüsteemi kui jäämäe veepealne ja kõige nähtavam osa on hetkel pikad ravijärjekorrad. Uuringute kohaselt on katmata ravivajaduse hulk Eestis väga suur, seda saab mõõta 16 protsendipunktiga – kui on vaja spetsialisti sekkumist, pääsu mõne eriarsti juurde, siis tuleb tihti vastuvõttu oodata kuid.

2021. aasta tõotab tulla raske, seda vägagi paljudele Eesti jaoks fundamentaalsetele majandussektoritele. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, ehitusettevõtja Tiit Kuuli hindab, et näiteks ehitusturu langus saab järgmisel aastal olema umbes miljard eurot, mis on ligi pool turu kogumahust, mis omakorda mõjutab otseselt enamust sektori 50 000st töötajast.