Ehitame maja

Podcast’i “Ehitame Maja” järjekorras 16. saade keskendub eramaja kasutusloa temaatikale. Kui maja on valmis ehitatud, siis selleks, et sinna saaks elama minna, peab olema ette näidata terve ports pabereid. Need paberid ei ole aga lihtsalt tüütu bürokraatia, need paberid kaitsevad nii majas elavaid inimesi, naabreid kui linna tervikuna.

On vale arusaam, et valmis ehitatud maja saab kasutusloa kuidagi iseenesest. Ehitaja ja tellija peavad kohalikule võimule tegema selgeks, et maja, mille nad on koostöös või tellimusena ehitanud on turvaline, elamiskõlblik ja vastab nõuetele. Ehk siis piltlikult, et tööd on teostatud nii, et maja ei lähe põlema, ei lagune, ei uputa.

Üldiselt peaks maja ehitamisel hakkama dokumendid selle hoone ehituse kohta kogunema koheselt. Samamoodi nagu maja ehitatakse etappide kaupa, tuleb ka dokumentatsioon koguda siis, kui mõni etapp on valmis. Tagant järele ehituspäevikuid või mingeid lube taastada on ajakulukas ja ka kallis.

“Meie poole pöördutakse väga erinevas seisus oleva dokumentatsiooniga. Mõnel on puudu vaid paar dokumenti, mõnel ei ole meile ette näidata aga mitte midagi. Eks sellest sõltub meie tasu suurus ja kasutusloa saamisele kuluv aeg. Panen siinkohal inimestele südamele, et kui teete ehitajaga maja ehituseks lepingu pange sinna kindlasti sisse ka punkt, et majaga koos peab ehitaja andma tellijale üle ka kasutusloa,” räägib ehitustehnilist nõustamist pakkuva firma Projektibüroo müügijuht Joonas Annus.

Projektibüroo ongi loodud aitama neid, kes majaehitustuhinas on dokumentatsiooni unustanud või on see jäänud kahe silma vahele mõnel muul põhjusel. Kuna kasutusloa ajamine on pikk ja vaevaline protsess ongi mõistlik see anda ekspertidele lahendada. Annus ütleb, et iga inimene saab ise kasutusloa ajamisega hakkama, kuid selleks kulub palju aega ja vaeva.

“Me ise ei ravi ju ka oma hambaid ega tee raamatupidamist,” mainib Annus

Pikemalt saab aga kasutuslubade kohta kuulata saatest “Ehitame Maja”: saates vastas saatejuht, ajakirjanik Martin Hansoni pikematele küsimustele ehitustehnilist nõustamist pakkuva firma Projektibüroo müügijuht Joonas Annus.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekorras juba 15. saates istusid mikrofonide taga kaks meest Puumarketi nimelisest ehituspoest. Tegemist on 1991. aastal loodud, tänaseks poodide ketiks arenenud ehitusmaterjali pakkujaga, mis väidab, et ehitab oma sortimendiga valmis 80% igast majast.

“Kolm Viljandist pärit noormeest nägid 90date aastate alguses Tallinnas õppides ära võimaluse osta Lõuna-Eestist kokku erinevat puitu ning seda vahel lausa 300% vaheltkasuga edasi müüa. Me töötasime kodukontoritest, võtsime vastu tellimusi telefoni teel, vahel olid meil samas lehes kuulutus nii puidu ostuks kui ka müügiks,” räägib ennemuistsetest aegadest Puumarketi juhatuse esimees ja üks asutajatest Toomas Pärtel.

Pärtel lisab, et nende nägemus oli kohe selline, et kokku ostetud puit jagati vastavalt otstarbe, kvaliteedi ja liigi järgi eri toodeteks ning müüdi seda neile, kes oli nõus enim maksma. 1994. aastal jõuti aga ka esimese ehituspoe avamiseni, kuhu sai sisse astuda, et oma ehitusmaterjali vajadus ära rahuldada. Sealt edasi on areng olnud orgaaniline.

“Me oleme selgelt Eesti parimad puidumüüjad, mis tähendab, et meie teadmised, valik ja sortiment on puidu pool kaldu. Täna moodustab kolmandik meie sortimendist saepuit, kolmandiku höövelpuit ja kolmandiku muu ehitusmaterjal. Me aga ei müü sanitaartehnikat, torusid, elektritarbeid ja nii edasi,” räägib Pärtel.

Ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak ütleb vahele, et nende poe kontseptsioon on müüa kõike, mis on seotud üldehitusega, piltlikult vundamendist katuseni. “Selge on see, et me oleme eksperdid puidu alal ning omame selles osas ka kõige rohkem teadmisi, mida ka oma klientidega jagada. Kui kellelgi on küsimus, siis tulge poodi ja me saame igal juhul aidata. Ning kui meil endal pole vastust olemas, on meil palju partnereid, kellel see vastus igal juhul olema on,” mainib Liivak.

Suurim muutus, mida Puumarketi mehed oma valdkonnas näevad on see, et puit kui selline on muutunud tooteks, see tähendab, et enam ei osteta objektile puitu, mida siis ise hakatakse töötlema ja lõikama. Tellitakse ikka juba tehases parajaks lõigatud materjal, mis on ka värvitud või muud moodi töödeldud. Ning üks on selge, puit on siiani eestlaste seas populaarne ehitusmaterjal ja aina populaarsemaks, eksklusiivsemaks muutub.

Stuudios olid puust kui ehitusmaterjalist, selle võimalustest ja populaarsusest rääkimas Puumarketi juhatuse esimees Toomas Pärtel ja sama ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

„Ahju ehitamise juures on dokumentatsioon väga tähtis, kuna hiljem maja vastuvõtmise juures küsib Päästeamet toote passi. Kui ahju ehitab ilma pädevustunnistuseta pottsepp, siis tema passi väljastada ei saa, sest selle väljastamise õigus on ainult neljanda või viienda kategooria pottseppal,” hoiatas staažikas pottsepp Kerri Koppel.

Tagant järele ahjule passi väljastamine on omanikule kallis lõbu, selle hind on turul 500 eurot.

Isa ja poeg, Raivo ja Kerri Koppel, kes mõlemad on pädevad ahjumeistrid, kinnitavad kui ühest suust, et pottsepal peab olema pädevused ja väljaõpe, et seda tööd teha. „Pädev meistrimees peab suutma teha valmis tulekolde esikiisid, joonised ja kui küttekolle on valmis, siis ka ahju passi vormistama. Iga meie ahi on disainahi, mille lahenduse oleme välja töötanud, nii saame olla tulemuses kindel,” selgitas Raivo Koppel.

Kliendil tuleb lihtsalt enne meistriga kokkuleppe sõlmimist Kutsekoja leheküljel kontrollida, kas töö tegijal on olemas ka kutsetunnistust. Pädevate meistrite nimed on seal kenasti kirjas.

Ahjude puhul tekib küsimus, milline ahi ehitada, kas soojust salvestav või mitte? Vahet tuleks teha, kas tegemist on ahju, kamina või moodsa nimega kaminahjuga. Kerri Koppel selgitas, et salvestav ahi on massiivahi, mis ehitatakse näiteks tellistest või kividest. Kütmise ajal energia salvestub ja 24 tundi on tagatud toasoojus.

„Salvestav ahi on kui aku, mis salvestab energia ja hiljem loovutab selle pika aja vältel,” lisas Raivo Koppel, kellel töökogemust pottseppana on viisteist aastat.

Kui vaadata kaminaid, milles hinnatakse romantilist visuaali, siis on võimalik ka kaminat ehitada ahju põhimõttel. „Erinevalt kaminast selline kaminahi salvestab energia aga kui on õhkküttega kamin, siis on senikaua ilus vaade ja eraldub soojust, kui tuli põleb,” selgitas vahet Raivo Koppel.

Ehitame maja saates räägivad pottseppmeistrid, isa ja poeg, millised on suurimad müüdid ahjude ja kütmise teemadel. Milliseid puid kõlbab ahjus põletada ja kui ahi laguneb ära, siis kelle süü see on. Saatejuht on Juuli Nemvalts.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Uues „Ehitame Maja” saates räägime valgustitest ning oleme selleks kohale kutsunud oma ala ühe parima asjatundja Eestis ehk valgustite maaletooja Fortronic juhataja Talvo Trooni. Fortronic on ettevõtte, mis toob maale kvaliteetseid valgusteid, sealhulgas ka näiteks väga paljudele kindlasti tuttavaid Steineli sensorvalgusteid.

Võib tekkida küsimus, miks ajada asja nii keeruliseks, aastaid on ju saanud panna ise nupust tule põlema ja selle taas sealt vajadusel kustutada. Ühelt pool pakuvad sensorvalgustid mugavust, mis tähendab, et tualetti minnes või garderoobikappi avades läheb tuli ise põlema, sealt lahkudes aga taas kustub. Samuti illumineerivad need valgustid maja ja hoovi pimeduse saabudes ilma inimese sekkumata.

Teiseks pakuvad sensorvalgustid rahasäästu, mis tulenebki sellest, et ükski tuli ei põle asjatult. Kolmas kasutegur on loodusele, kuna tekitab vähem rohelist jalajälge. Meie kõigi sõber Greta pole nii ärev. Lisaks pakub Steinel veel lahendust kus sensoriga valgustile on lisatud kaamera ja ka mikrofon, et saaks jälgida, ja vajadusel suhelda inimesega kes kodu juurde tuleb, kui kedagi pole kodus. Või hiljem vaadata kes see üldse ukse taga käis.

Kui uurida, mis see rõõm kõik, maksab, siis sellele küsimusele saabki vastuse kuulates „Ehitame Maja” saadet. Kuid nii palju võib öelda, et kuna tõenäoline eluiga on neil valgustitel kuni 25 aastat, siis muutub alginvesteering tühiseks.

Hoone valgustamise ja tubade illumineerimise põnevast maailmast oli saates rääkimas Fortronicu juhataja Talvo Troon. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Kas Teie teadsite, et kodudes ja kontorites seintele ja lakke maalitud värvid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis on ohtlikud meie tervisele kuni aasta peale värvimist? Järjekordses “Ehitame Maja” saates valimegi oma imaginaarsesse majja värve. Abiks on ekspert, kes õpetab täpsemalt, millised värvid koju valida.

Aga tuleme tagasi selle lühendi juurde. Värvid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis on süsinikku sisaldavad ühendid ja aurustuvad vabanemisel õhku. Orgaaniliste ühendite kokkupuutel õhuga tekib aga meie tervist kahjustav osoon. LOÜ-de tõttu kannatavad pikaajalisel kokkupuutel hingamis- ja närvisüsteem ning eriti kahjulikud on need lastele, rasedatele ja allergikutele.

“Kui Euroopa Liidus on lubatud liitri kohta 30 grammi neid lenduvaid ühendeid, siis meie maale toodavates värvides on nende ühendite hulk vaid 1 gramm liitri kohta. Meie värvid on tänu sellele turvalisemad nii laste- kui magamistuppa,” räägib Saksa tootja Alpina värve maale toova DAW Baltica Eesti müügiesindaja Aljona Glivenko.

Lisaks sellele on Alpina värvid ülihea katvusega ning terve värvideseeria on loodud selleks, et iga inimene saaks oma maja välisfassaadi, lagede või seinte värvimisega ise hakkama. Piltlikult öeldes pole Alpina värvide kasutamisel vaja maalrit kutsuda, kuna igasuguse värvimisega saab igaüks ise hakkama.

“Kui aga rääkida sellest, mis toone valitakse täna kodudesse, siis olgugi, et tihti ollakse ka eksperimenteerivad, siis enamasti valitakse siiski heledad toonid. Siin on ka väga lihtne põhjus – heledad toonid muudavad kõik ruumid suuremaks,” selgitab Glivenko.

Värvide ja sobilike toonide valimisest, uutest trendidest värvimaailmas ja Alpina värvide tervisesõbralikkusest saabki pisut lähemalt kuulda juba “Ehitame Maja” saatest. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekordses osas hakkame oma maja nutikust kokku ühtseks kimbuks siduma. Nimelt on saates külas hoonete automaatikalahenduste pakkuja Tasatek projektijuht Tarvi Kristman, kes selgitab, kuidas panna kodused valgustid, ventilatsioon, kõlarid ja kõik muu “tark” inimeste abita nende eest hoolitsema.

“Eks see teema on ühe korraga väga lihtne, kuid kui süüvida, siis saab iga detailiga minna väga keeruliseks. Aga põhiline idee meie pakutava lahenduse taga on muuta inimeste elu mugavaks, säästa aega ja raha,” räägib Kristman.

Piltlikult öeldes pakub Tasatek kõikidele eramutele ja ka muudele hoonetele – hotellid, kortermajad ja büroohooned – lahendusi, kus sõlmivad ABB tehnoloogiat kasutades kõik olemasolevad või planeeritavad nutilahendused ühtsesse süsteem, et need lahendused töötaksid kõige optimaalsemalt ja efektiivsemalt. Seda siis selleks, et säästa inimestele peamiselt aega, aga loomulikult ka raha.

“Üldiselt öeldakse, et kui uus küttesüsteem teenib ennast tasa 5-15 aastaga, siis meie pakutav 1-5 aastaga. Seda siis otseselt läbi elektri- ja küttekulu vähendamisest ülejäävate eurode näol. Kuna me ei ole suutnud mõõta, kui palju muudab meie pakutav inimeste elu mugavamaks ja säästab aega, siis selles osas hetkel ei oska numbreid küll öelda, kuid kliendid on olnud väga rahul, alati,” mainib Kristman.

Kui öelda, et Tasateki lahendus pakub piiramatuid võimalusi, siis see jääb hoomamatuks. Kui aga tuua näiteid, siis on võimalik kasuteguri laiast spektrist aru saada: alustades lihtsatest lahendustes nagu see, et liikumisandurite abil süttivad ja kustuvad toatuled, illumineerides vaid seda, kus inimene hetkel asub. Või, et inimese liikumisel tubade vahel lülitatakse ümber näiteks muusikat mängivad kõlarid nii, et heli jälitab kuulajat läbi maja. Lihtne lisand igapäevasesse ellu on ka näiteks päevaaega ja välistemperatuuri arvesse võttev kütte- ning jahutussüsteem.

Samas on võimalik ühendada süsteemi inimese mobiiltelefon, millega teda vastavalt vajadusele siis positsioneerida – teha nii öelda geofencing’ut. Kasutegur tuleb sisse sellest, et inimese koju või maamajja sõitmisel lülitatakse vastavalt inimese kaugusele sisse näiteks küttesüsteem, valgustid või saunakeris. Kõiki Tasateki süsteeme on võimalik juhtida ka nii mobiiltelefoni kui arvuti, aga ka näiteks Alexa kaudu.

Näiteid ja võimalusi on Tasateki pakutaval väga palju, neist saabki pisut lähemalt kuulda juba “Ehitame Maja” saatest. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Järjekordses podcast’is “Ehitame maja” ei võta me ette mõnda konkreetset majaosa, mida ehitada või värvida või laduda. Me läheme külla Eesti ühele edukamale palkmajatootjale Hobbiton, et arutada seda, kuidas alustada perele palkmaja planeerimist, tellimist ja ehitamist.

Palkmajas elamine on seotud elustiiliga, seotud sooviga elada looduslikus ja hingavas keskkonnas. Kuid miks peaks valima palkmaja? Kuna majad ehitatakse täispuidust, siis on palkmajade niiskus alati ühtlane, see tähendab, et inimene tunneb end selles keskkonnas mõnusalt, magab hästi ja on õnnelikum. Lisaks on palkmaja ka energiasäästlik, kuna ei vaja elamiseks liiga kõrget sisetemperatuuri.

Palkmajaehitaja Hobbiton tegevjuht ja ekspordi müügijuht Andrus Prangli lisab, et tema on elanud palkmajas juba ligi 20 aastat. Tema kogemus näiteks ütleb, et palkides kokku pandud majas saab tubane temperatuur olla kuni 3 kraadi madalam, kui mujal ja ikka on mõnus olla.

“Kütan oma kodu kaminaga, kuuled kuidas puud praksuvad, toas on mõnus ja soe, kuid õhk on värske. Kui vaadata tänaseid palkmaju, siis need ei ole enam ammu need, mida me arvame. Tegemist on äärmiselt stiilsete ja modernsete ehitustega,” mainib Prangli.

Eesti müügijuht Ragner Lõbu aga lisab, et kui kõrgusse ei saa palkmajaga väga minna, siis suuruse osas ei ole eriti piiranguid, kahe korruseline mitmeliikmelise pere elamu on tavaline töö palkmajatootjale. Samas lisab Lõbu, et eestlane on ikkagi pragmaatik ja tellib pigem väiksema, kompaktsema hoone.

“Meie põhiturul Norras soovitakse ikka suuri maju, et saaks ikka pidada traditsioonilist koguperepüha või oleks niisama ilus läbi maja kaeda,” räägib palkmajaehitaja.

Hobbiton on valitud nii 2016, 2017 kui 2018 aastal Eesti parimaks käsitööpalkmajade tootjaks, mehed on oma firmas aastate jooksul projekteerinud ja ehitanud valmis 450 maja. Kuid kui arvestada kui pikalt peab metsast toodud puu kuivama, kui kaua võtab korralik ehitus, siis on see number igati eeskujulik.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Kuna saatesarja imaginaarne majaehitus on jõudnud sinnamaani, kus majal on uksed-aknad ees ja vaja on hakata kogu ehitust lukustama, tulidki podcast’i „Ehitame Maja” stuudiosse kaks meest rääkima sellest, millised on tänapäevased, modernsed ja stiilsed ukselukud.

ASSA ABLOY Baltic AS projektijuhid Tõnis Kaljund ja Kaspar Rohtmets astusid stuudiosse kaasas miniatuurne uks, koos selle ees oleva nutilukuga, mida saab avada kas mobiiltelefonist, NFC kiibi või kuuekohalise koodiga. Lihtne, kiire, mugav ja moodne. Lisaks on lukk ilus ja stiilne, turvaline ja vaikne.

„Ka lukud liiguvad aina enam mobiiltelefoni, nii huvitav kui see ka pole. Inimesed hindavad aina enam mugavust, aina vähem tahetakse kanda kaasas võtmeid. Jooksma minnes on ju ebamugav kanda võtmekimpu kaasas. Uste ees olevad lukud on täna võimalik avada mugavalt, kas vaid puutevaba kiibiga, peas oleva koodi või mobiiltelefoniäpiga,” räägib Kaljund.

Imeline näide ebamugavusest, mille on taganud lahenduste puudus, on meie kõikide taskus kolisev võtmekimp, kus korraga on kaasas nii kodu- kui töövõtmed, suvila ja paadikuurivõtmed ja nii edasi. Kõike seda pole vaja, seda asendab kas sarjastus, mis tähendab üks võti avab kõik sinu uksed või mobiil või kiip või veel lihtsam peas olev koodijupp.

1994. aastal liitusid üheks kontserniks suur Rootsi lukufirma Assa ja suur Soome lukufirma Abloy. Tänaseks on sellest „abielust” kasvanud maailma lukurevolutsiooni tagant tõukav ettevõte, mis lahendab ära kõik lukumured – nii nendel, kes on veel vanakooli võtmeusku kui nendel, kes soovivad uksi muul moel avada.

Küsimegi kahelt eksperdilt, milline lukk peaks olema majal? Millal peaks lukke oma uuele kodule planeerima hakkama? Ning kas saab ka nii, et on vaid üks võti, mis avab kõik meie kodu lukud?

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekordses osas võtame ette temaatika, mis tihti tahab ununeda või mida ei peeta liiga oluliseks: need on oma maja ja kodu kindlustamine ja selle valvamine. Saates saame vastused küsimusele, millal peaks tegema hoonele kindlustuse ja kui palju maksab oma vara valvamine.

Stuudios räägitust ilmnes, et enamus inimesi ei pea veel kindlustust ega ka koduseid valvesüsteeme normiks, vaid millekski, mida ilmtingimata olema ei pea. Samas näitavad erinevad juhtumid, et pärast õnnetust – sissemurdmist, veeavariid, põlengut vms. - on hilja mõelda, mis oleks võinud olla.

Oluline on ka mõista, et kindlustus ja valve käivad käsikäes: üks võimaldab signaalide ja teavitusega hoida ära edasine kahju, teine aga taastab õnnetuseelse olukorra kodus. Valvesüsteemidel on täna andurid nii suitsule, veele, kui liikumisele ehk siis igasuguse probleemi korral antakse kõigest operatiivselt teada. Kindlustus aga katab rahaliselt selle kahju, mis tekib kodu kaotusel või koduse vara hävinemisel.

Stuudios on kindlustus- ja valveteema “lahti muukimiseks” abis USS Security müügidirektor Taivo Kutser, IIZI vara- ja isikukindlustuse tootearendusjuht Pille Plees ja IIZI kodukindlustuse vanemspetsialist Gertu Karbus.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected]

Astume ehitussaate “Ehitame Maja” stuudios sammu tagasi ja valime suures ehitustuhinas majale ka aknad. Plasto müügijuht Mait Mandri on stuudios, et selgitada, miks on plastaknad tänapäval kvaliteetsed, mida ei ole vaja karta ja miks ei ole plast mingil juhul märk teisejärgulisest tootest.

“Plasto aknad, aga kõik plastaknad üldiselt, on parima kvaliteediga masstoode, mille panevad kokku kõrgel tasemel professionaalid maailma parimatest materjalidest. Tulemus on igas keskkonnas aastakümneid vastupidav aken. Ühesõnaga, kui panna majale Plasto aknad, ei ole sellel majal aknaid enam vahetada vaja,” ennustab Mandri.

Saksamaalt ostetud profiiliga Plasto aknad pannakse kokku Eestis ja neid müüakse kogu Baltikumis. Valik on firmal lai nii akna suuruse, paksuse kui ka profiili värvide osas. Iga maja leiab omale õiged aknad, nii lubatakse.

Küsimustele, kas plastaknad muudavad kuidagi toa sisekliimat, kas Plasto aknad toovad tuppa rohkem valgust kui teised aknad ning kui kiiresti Plasto tehases aknaid toodetakse, saate vastused kui podcast’i käima vajutate!

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: [email protected].