Tallinna Ülikooli vestlussaates avavad hariduse ja ühiskonna seoseid õppekavateooria dotsent Maria Erss ja avaliku poliitika professor Triin Lauri. Saatejuht Katriin Lepikuga arutletakse teemadel, mis puudutavad iga Eesti peret ja meie riigi tulevikku.

Miks me "hääletame jalgadega"?

Eestis valitseb murettekitav trend: koguni 37% õpilastest ei käi elukohajärgses koolis. Kui lapsed viiakse väikesest kohast suurde keskusesse, ei jää tühjaks ainult koolipingid, vaid hääbub ka kohalik kogukond. Saates küsitakse otse: kas Eesti koolisüsteem vajaks tsentraalset koolikohtade jaotust või kvoodisüsteemi, et tagada võrdsus ja elujõulisus igas Eestimaa nurgas.

Jalgadega hääletamise taga ei ole ainult logistika või maine, vaid koolivalik on sageli segu ratsionaalsetest otsustest, identiteediotsinguist – ent sageli on see ka hirm, mis kooli vahetama kihutab.

Lapsevanemad kardavad, et nende laps ei saa piisavalt head haridust, ei pääse soovitud gümnaasiumi või ei leia turvalist ja toetavat keskkonda. Hariduse roll on palju laiem kui vaid faktiteadmiste omandamine. Saates selgitavad külalised hariduse kolme sammast:

Õppimine: oskus omandada uusi teadmisi.

Sotsialiseerumine: õppimine, kuidas teiste inimestega koos eksisteerida.

Subjektsus: julgus ja oskus kujuneda iseseisvaks, otsustusvõimeliseks kodanikuks.

Kuidas aga arendada kodanikunärvi klassiruumist väljaspool ja kas õpetajad on valmis üha mitmekultuurilisemaks muutuvaks õpikeskkonnaks? Just siin peitub hetkel suurim väljakutse – uuringud näitavad, et õpetajad tunnevad end kõige ebapädevamalt just mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas.

Maria Erss ja Triin Lauri toovad saatesse unikaalse vaatepunkti, kombineerides õppekavateooria ja avaliku poliitika analüüsi. See on interdistsiplinaarne pilk haridusele, mis aitab mõista, kuidas suured reformid ja igapäevased koolivalikud meie ühiskonda tegelikult voolivad.

Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Vaata projekti EDUMERIT kohta lisainfot siit: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6e8f2c4a-7b63-416e-a191-c979618ba823

Saates „Ekspert eetris“ võtame sel korral vaatluse alla põneva kohtumispunkti loomepärandi ja tehnoloogia eesliini, küsides, kuidas muudab digitaalne pööre meie suhet minevikuga. Külas on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Marek Tamm, kellega koos arutleme, kuidas aitab digitehnoloogia hõlbustada ligipääsu kultuuripärandile ja kas tehisaru suudab tulevikus mõelda nagu maailmakuulus semiootik.

Vestluse keskmes on Euroopa Komisjoni rahastatud nelja ülikooli ühine uurimisprojekt DIGHT-Net, mille keskmes on soov tuua Juri Lotmani ja Umberto Eco intellektuaalne pärand tänapäeva digiajastusse. Professor Tamm selgitab, kuidas Tallinna ja Tartu ülikoolis säilitatav mahukas Lotmani arhiivimaterjal – alates kirjavahetusest kuni joonistuste ja raamatute servamärkusteni – on omandamas uut elu digitaalsel kujul. See ei tähenda vaid dokumentide digiteerimist ja nende veebis kättesaadavaks tegemist, vaid samuti katset luua lokaalne keelemudel ehk „Lotman-bot“, mis suudaks kogu digiteeritud arhiivi põhjal arutleda õpetlase põhiideede ja seisukohtade üle.

Saates peatutakse pikemalt ka "digitaalse elustamise" eetilistel ja tehnilistel aspektidel. Juttu tuleb sellest, kuidas visualiseerimistehnikaid kasutades äratada ellu Lotmani fotosid ja joonistusi, pakkudes alternatiivi nappidele säilinud videokaadritele. Samal ajal otsitakse vastuseid kriitilistele küsimustele: kuidas vältida masina „hallutsinatsioone“ ning tagada, et loodav juturobot püsiks algse tekstikorpuse piires.

Lisaks pakub professor Tamm laiema vaate sellele, kuidas kujundab digitaalne vahendatus ümber meie ajalooteadmisi ja minevikusuhet. Arutletakse, kas immersiivsed keskkonnad ja interaktiivne minevikuaines on muutmas meie ajalookogemust mitme meelega tajutavaks rännakuks, kus tavapärase tekstipõhise teadmise kõrvale astuvad üha uued digitaalsed võimalused ajalugu kogeda, näiteks ajalooliste videomängude või virtuaalsete keskkondade näol.

Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Projekti kohta lähemalt: https://dight-net.tlu.ee/eesti-keeles/

Saates „Ekspert eetris“ on seekord fookuses teaduse ja sotsiaalmeedia põkkumispunktid ning küsimus, kas nutitelefoni ekraanist võib saada teadlase kõige teravam tööriist. Külas on Arheoloogia teaduskogu teadur ja värske Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Monika Reppo, kes on murdnud müüdi tolmustes hoidlates vaikivast teadlasest, olles ise aktiivne ja nähtav sisulooja.

Saates arutletakse, kas TikTok ja teised platvormid tähendavad teaduse populariseerimisel vältimatut revolutsiooni või peitub seal oht teaduse liigseks lihtsustamiseks. Monika Reppo selgitab, kas teadlase kohalolu sotsiaalmeedias on pelk meelelahutus või strateegiline vajadus, et võidelda leviva pseudoteaduse ja väärinfoga. Seejuures peatutakse küsimusel, kas arheoloogia visuaalne ja kombatav loomus annab selle valdkonna ekspertidele sotsiaalmeedias eelise, mida näiteks teoreetilisematel teadusharudel on raskem saavutada.

Erilise tähelepanu all on möödunud suvel kirgi kütnud Viljandi kalmistu juhtum, kus Reppo oli üks peamisi eestkõnelejaid. Vestluse käigus selgub, kuidas sotsiaalmeedia tähelepanu aitas tuua keerulised sõjahaudade seaduse kitsaskohad tavakodaniku teadvusesse ning kas avalik surve ongi uus viis, kuidas valideerida eksperthinnanguid olukordades, kus põrkuvad linna arendushuvid ja muinsuskaitse väärtused.

Reppo lahkab ka sügavamaid eetilisi küsimusi: kuidas jääda truuks teaduslikule meetodile keskkonnas, mis toitub puhtalt emotsioonidest ja klikkidest. Arutluse alla tuleb teadlase vastutus algoritmide ajastul – kas algoritme peaks teadlikult ära kasutama, et suunata avalikku arvamust ja mõjutada otsustajaid, või riskib ekspert sellisel juhul oma objektiivsuse kaotamisega. Saate lõpus vaadatakse tulevikku, küsides, kas sotsiaalmeediast on saanud teaduse lahutamatu osa või on tegemist ajutise praktikaga, millest teadusmaailm võib ühel hetkel taas kaugeneda.

Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Tiina Pajuste & Liisi Keedus “Venezuelast Gröönimaani: Kuidas suurriigid rahvusvahelist õigust oma huvides painutavad?”Saates "Ekspert eetris" võetakse vaatluse alla maailmakorra alustalad, mis on viimasel kümnendil hakanud murenema. Pärast Teist maailmasõda loodud süsteem, mis tugines tuumarelvade heidutusele, piiride puutumatusele ja rahvusvahelisele õigusele, on sattunud tehingupoliitika surve alla. Saates arutletakse, kas me elame ajastul, kus klassikaline diplomaatia asendub toore jõu ja äriliste kokkulepetega? Külalisteks on rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor Tiina Pajuste ning poliitikafilosoofia professor Liisi Keedus. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.Saates analüüsitakse, mis muutus rahvusvahelistes suhetes pärast II maailmasõda ning miks on just praegu kätte jõudnud kriitiline aeg, mil USA liitlased peaksid rahvusvahelise õiguse uuesti jõuliselt mängu tooma. Saatekülalised arutlevad, mis teeb USA hiljutise tegutsemise rahvusvahelise poliitika areenil vastuoluliseks ja kas Euroopa Liidu senised reaktsioonid on olnud piisavad või jäädud liialt passiivseks pealtvaatajaks.Eraldi tähelepanu pööratakse rahvusvahelise õiguse olemusele – süsteemile, kus normid sünnivad lepingutest ja praktikast, kuid puudub keskne jõuorgan, mis reegleid täidaks. Selle taustal uuritakse, kuidas Trumpi-aegne "tehingukunst" ja strateegiline ähvardamine on muutnud liitlastevahelist usaldust. Kas selliseid olukordi, nagu on nähtud Gröönimaa ostusoovi või Venezuela kriisi puhul, saab üldse ennetada ning mis on Trumpi eripärad selles kontekstis?Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse karjääripööre – teema, mis puudutab üha enam inimesi nii Eestis kui mujal maailmas. Sageli avastatakse pärast aastaid õpinguid või töölkäimist, et õpitud eriala ei too enam rõõmu või ei paku motivatsiooni terveks ülejäänud eluks. Või on antud erialal ees suuremad muutused, mis viivad karjääripöördeni. 

Saates on külas Fontese partner Kadri Sooberg-Aettik, kes tegeleb igapäevaselt inimestega, tegeleb värbamisega ja puutub kokku inimestega, ning Age Saks, kes on pärast juristikarjääri teinud mitu olulist pööret ja õpib täna Tallinna Ülikoolis õpetajaks.

Saates arutletakse, millised hirmud ja väärarusaamad karjäärimuutustega kõige sagedamini kaasas käivad, ning küsitakse, kui toetav on meie ühiskond tegelikult neile, kes otsustavad eriala vahetada. Juttu tuleb sellest, kuidas leida enda tugevused, millistest märkidest ära tunda, et on aeg muutusteks ning millised esimesed sammud aitavad määratleda uut suunda.

Age jagab ausalt, kuidas jõudis arusaamiseni, et juura pole talle õige tee ning millist tuge ta sel teekonnal vajas ja leidis. Kadri avab tööturu praktilisi kitsaskohti ja toob välja, mida värbajad tegelikult otsivad ning kuidas tööandjad peaksid suhtuma kandidaatidesse, kes soovivad karjääri muuta.

Saate jooksul mõeldakse ühiselt läbi, milline on hea karjäärinõustamine, miks võib professionaalse toe kasutamine anda pöördeplaanidele kindla vundamendi ning milliseid soovitusi jagavad eksperdid neile, kes tunnevad, et soovivad uut algust, kuid ei julge veel esimest sammu astuda.

Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral neuroloogia valdkonnale, mis on viimastel aastatel teinud läbi enneolematu arenguhüppe. Külas on neuroloog ja Tallinna Ülikooli neuroloogia professor Toomas Toomsoo, kelle käe alt on möödunud kümnendi jooksul tulnud mitmed olulised selgitused ja täpsustused nii neuroloogiliste haiguste kui ka uute ravivõimaluste kohta.

Ozempic kui diabeediravim on kasvanud ülemaailmseks fenomeniks. Saates arutletakse, kas selle mõju kaalule, sõltuvuskäitumisele ja vaimsele tervisele on päriselt nii laiapõhjaline, nagu vahel väidetakse ning mida tähendab Toomsoo mõte, et Ozempicu kasutuselevõtt on ajubioloogiat ümber defineerinud.

Saates räägitakse ka neuroloogia kiirest arengust ja sellest, miks on viimase viie aasta muutused olnud suuremad kui eelnevate kahekümne jooksul kokku. Juttu tuleb läbimurretest, mis on reaalselt jõudnud patsiendini – sh migreeniravimite revolutsioonist, mille kättesaadavus ja hind on toonud kaasa keerulisi küsimusi patsientidele ja tervishoiusüsteemile.

Samuti selgitatakse saates, kuidas ära tunda insuldi kolm kriitilist tunnust, millised on värskeimad arengud Alzheimeri tõve pidurdamisel ning mida tähendab Parkinsoni tõve puhul „uue generatsiooni ravi“ – kas see tähendab lihtsalt paremat elukvaliteeti või ka pikemat elu.

Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia teenekas professor Aleksander Pulver ning organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik teadus- ja ärikoostöö võimalustest.

Saates arutletakse, mida ettevõtted saavad ülikooli abiga oma äri hüvanguks õppida, milline on teadusliku ja ärilise mõtlemise erinevus ning kuidas sünnib tulemuslik koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel. Vestlus keskendub ka praktilistele küsimustele: millist panust saavad teadlased pakkuda, milliseid takistusi tuleb koostöö käigus ületada ja millisest esimesest sammust algab ühine projekt. Näitena tuuakse Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi 2025. aasta võidutöö, milleks oli projekt „Finantskäitumismudelite loomise eeluuring ettevõttele Claricy OÜ“. Selles projektis ühendasid teadlased ja eksperdid tehisintellekti ning käitumisteadused, et luua IRIS-X platvormil isikupärastatud finantsnõustamise lahendus.

Vestluses arutatakse, kuidas sellised koostööprojektid loovad väärtust nii ettevõtetele kui ka laiemale ühiskonnale, suurendades innovatsiooni, töökohti ja teadust.

Saadet juhib ettevõtja ja lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli demograafia professor Luule Sakkeus ning Tallinna Ülikooli  töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht vananemise, ebavõrdsuse ja ühiskonna muutuste teemadel.

Saates keskendutakse küsimusele, miks vanemas eas elavad naised sageli üksinda ja näivad paremini hakkama saavat, samas kui mehed kogevad kõrgemat rahulolu eelkõige paarisuhtes. Arutelu puudutab hoolduskoormust, palgalõhet ja nende pikaajalist mõju pensionieas ning selgitab, kuidas erinevad eluteed ja sotsiaalmajanduslikud tingimused vanemas eas heaolu kujundavad. Samuti käsitletakse teadlikku lastetust ja noorte valikuid, mis mõjutavad tulevikus ühiskondlikke mustreid.

Lisaks analüüsitakse digioskuste ja tehnoloogia kasutamise ebavõrdsust vanemaealiste seas, tuues esile, kuidas just kõige haavatavamad inimesed jäävad sageli teenustest ja teabest kõrvale. Saates selgitatakse ka, kuidas hoolduskoormus ja varasemad töö- ja pere teekonnad mõjutavad vanemaealiste naiste ja meeste sissetulekuid, pensioneid ning üldist elukvaliteeti.

Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ räägitakse sel korral teemast, mis puudutab meid kõiki – riided ja nende mõju inimesele ja keskkonnale. Külas on teadliku rõivatarbimise edendaja ja Tallinna Ülikooli magister Piret Ilves, kelle uurimistöö ja professionaalne huvi on seotud rõiva kui materiaalse objekti mõtestamisega kaasaegses ühiskonnas.

Vestluses uuritakse, kuidas on ületarbimisest saanud justkui igapäevaelu osa ning miks ka kõige parematest taaskasutuse ja ringmajanduse ideest ei piisa, kui tarbimine ise ei vähene. Juttu tuleb ka sellest, mis tegelikult saab meie äraantud riietest, miks vaid murdosa tekstiilidest jõuab uue rõivana tagasi turule ning miks plastpudelitest tehtud kangas ei ole sugugi nii jätkusuutlik lahendus, kui sageli võidakse arvata. Samuti arutletakse, kuidas sotsiaalmeedia, trendid ja ostupühad – nagu must reede – mõjutavad meie ostuotsuseid ning mida igaüks meist saaks teha teisiti.

Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ uuritakse, kuidas mängud võivad olla tõsine töövahend – abiks juhtimises, otsuste langetamisel ja keeruliste olukordade lahendamisel. Külas on Tallinna Ülikooli tõsimängude dotsent Martin Sillaots, kelle töö keskmes on küsimus: kuidas õppida ja areneda läbi mängu nii, et see toetaks ka tegelikke tööalaseid oskusi?

Saates räägitakse, kuidas tõsimänge kasutatakse projektijuhtimises, konfliktide lahendamisel ning ka demokraatlike protsesside mõistmiseks. Mängudes simuleeritakse päriselulisi riske ja probleeme – näiteks ebareaalseid tähtaegu, sisemisi konflikte või keelebarjääre – ning otsitakse nendele lahendusi turvalises, mängulises keskkonnas. Arutlusele tuleb, miks sellised mängud aitavad paremini mõista meeskonnatööd ja otsustusprotsesse ning kuidas need võiksid tulevikus kujundada õppimist, juhtimist ja koostööd.

Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.