Arvo Pärt on tõenäoliselt juba mõnda aega olnud rahvusvaheliselt kõige tuntum eestlane. Pealegi geeniuse mainega. „ENNtsüklopeedia“ järjekordses teabetunnis kuulete mõndagi peagi 90. sünnipäeva pidava helilooja sündmusterohkest elust ja stabiilselt kõrgtasemel loomingust. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele meenutab olnut ka juubilar ise. Muusikakatked on valitud Arvo Pärdi aegade jooksul muutunud loomingu eri etappidest. Juttu tuleb ka tintinnabulist ja selle tähendusest kaasaegses muusikamaailmas.

Seekordse „ENNtsüklopeedia“ peaosas on Eesti teatrikunsti suurkuju Ants Eskola. Temast sai Estonia teatri näitleja üsna täpselt saja aasta eest. Eskola erakordset lavakarjääri ei suutnud lõpetada isegi pealekaebaja kirja põhjal näitlejale määratud vangilaagriaastad. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete Ants Eskola esituses laule ja katkendeid ta olulistest rollidest Eesti Draamateatris ja Noorsooteatris. Saates meenutab mõningaid juhtumisi oma elu- ja teatriteel ka Eskola ise.

Ukrainlaste rahvuspühaks kujunenud vabatahtlike päeva puhul keskendub „ENNtsüklopeedia“ selle rahva kuulsaima poeedi ja tunnustatud kunstniku Tarass Ševtšenko elule ja loomingule. Peamise osa oma teostest kirjutas ta pärisorjana, vabaks meheks sai Ševtšenko vaid neli aastat enne surma. Ševtšenko õppis Peterburis ja Vilniuses, korra käis ka Tallinnas. Olev Eskola esituses kuulete saates poeedi luuletusi, katket Ševtšenko päevaraamatust ning ta tekstidele kirjutatud laule.

Kõigi aegade suutlikumate džässpianistide tippu kuuluva Oscar Petersoni sünnist möödus äsja terve sajand. Tema tase ja looming on igavikulised. Paljude asjatundjate arvates oma pillil väga lähedale absoluudile jõudnud klaverigeenius käis 1974. aasta sügisel ka Tallinnas esinemas. Saates kuulete mõndagi Oscar Petersoni elust ja karjäärist ning näiteid ta esinemistest koos oma trio või teiste maailmakuulsustega. Petersoniga tegid viljakat koostööd Ella Fitzgerald, Louis Armstrong ning parimate bigbändide juhid Duke Ellington ja Count Basie.

Selle nädala juubilari Veljo Tormise teened ja tase kuuluvad eesti muusika eliiti. Tormis otsis, leidis ja andis me rahvale tagasi iidsed laulud ja lood. Tema looming on mitmekesine ning alati isikupärane. Tormis oli ühtaegu nii teoreetik, kui praktik. Ta kirjutas muusikat kooridele, filmidele ja teatrilavastustele. Ta oli ja on üks neist vähestest, keda tuntakse, teatakse ja sageli ka lauldakse Eestist kaugemal. „ENNtsüklopeedia“ meenutab Veljo Tormise loomingut ning saates kuulete ka maestro enese mälestusi ja hinnanguid.

Eesti muusika suurkuju Olav Ehala tähistab sel nädalal oma juubelisünnipäeva. Tema lauludega on üles kasvanud juba paar põlvkonda eestlasi. Ehala karjäär on olnud mitmetahuline. Ta on töötanud Muusikaakadeemias professorina, juhtinud Eesti Heliloojate Liitu ning mitme muusikanõukogu tööd. Olav Ehala laule on juba aastaid esitatud laulupidudel, ta looming on jõudnud lavale, ekraanile ja heliplaatidele. Ennekõike aga rahva südamesse. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete mõndagi Ehalast ning laule ja lugusid tema loomingust.

Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad aegu, mil popansamblid polnud veel orkestreid välja tõrjunud. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid koosseise, mis sageli kroonisid levi- ja džässmuusika edetabeleid. Mantovani, Ray Conniff, James Last, Paul Mauriat, džässis Duke Ellingtoni ja Count Basie fantastilised bigbändid. Nendega koos esinesid paljud maailmastaarid. Piisab, kui nimetada Ella Fitzgeraldi ja Frank Sinatra nime. Õnneks pole orkestrimuusika täiesti moest läinud ega eetrist kadunud, ent täna kuuleb seda märgatavalt vähem, kui eile ja üleeile.

Sedakorda on teabetunni fookuses rockmuusika klassikud. Bill Haley sünnist möödus äsja terve sajand. Oma esimesed võidud ja loorberid teenis Haley joodeldajana. Temast mõned aastad noorem Jerry Lee Lewis suutis rokimaestro varjust välja tulla ning luua oma kordumatu stiili. Saates kuulete mõndagi nende staaride elust ja lauludest, millest on saanud selle muusikastiili klassika.

Prantsuse muusikakultuuri lahutamatuks osaks arenenud šansoonilaul sai alguse mitme sajandi eest. Selle žanri esimese tähtlaulja Guillaume de Machaut’ nime teavad täna vähesed. Hoopis tuntum oli ja on Mistinguett, kes oli edukas nii laval, kui ekraanil. Šansoonilaulu kuningannaks peetakse üksmeelselt Edith Piafi, edukas oli ka Juliette Greco, kes korra käis Tallinnaski esinemas. Meeslauljate nimekiri on rõõmustavalt pikk. Selle tipus on Maurice Chevalier, Gilbert Becaud, Charles Aznavour ja Yves Montand. Kõik nad laulavad „ENNtsüklopeedia“ saates, mis on pühendatud prantslaste rahvuspühale.

Legendaarset Ullo Toomit kutsutakse meil austavalt Tantsutaadiks. Tema panus eesti rahvatantsu säilitamises ja arengus on olnud otsustavalt kaalukas. Noore mehena käis ta aastaid mööda Eestimaad toona veel kunagisi tantse mäletanud inimestega kohtumas. Toomi ettepanekul pandi alus üldrahvalike tantsuõhtute traditsioonile. Märkimisväärselt palju seadis ja tegi Ullo Toomi ka uudisloomingulisi tantse. Terve plejaad tema õpilasi on seda kaunist tava ja harrastust läbi aastate kuni tänase päevani edasi kandnud. Enn Eesmaa saates kuulete mõndagi tantsumaestro elust ja loomingust ning mõnegi mälestuse Ullo Toomi enese poolt.