Eriprojektid

LHV podcasti külaliseks käis meediaettevõtja, investor ja ajakirjanik Hans H. Luik. Eesti vaba ajakirjandus tähistas hiljuti konverentsiga 30. sünnipäeva ja sel puhul tuleb juttu tänasest meediaärist, ajakirjanduse juhtimisest ja Eesti ühiskonnast laiemalt. Küsimusi esitab LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.

Seekordses saates "Eesti reisihitid" on külas Pärnu abilinnapea Rainer Aavik, et rääkida lähemalt sellest, mida põnevat Pärnus ette võtta, kui suvi on läbi saanud.

Seekordses Moodsa Kodu saates räägime unest. Külas on Hea Une Keskuse ülemõde Jekaterina Ivanova ja Kamjo voodite esindaja Egle Ispert.

Seekordses saates teeme juttu saartest. Värsketest Saaremaa uudistest räägib Visit Saaremaa juht Margit Kõrvits ning Hiiumaad tutvustab eestlastest reisihuvilistele Hiiumaa koostöökogu juht Reet Kokovkin.

Seekordses saates “Metsatark” oleme Pärnus, külas Grundar Puidul, kus meiega ajab juttu metsamaakler Harry Järmut. Saate teemaks on raieõiguse müük.

Eesti reisihitid seekordses saates on külas Margus Sameli, kirglik matkapurjetaja ja EASi turismiarenduskeskuse juht ning

Herkki Haldre, Eesti kui mereriigi väsimatu populariseerija ning laevakapten.

Esimeses Metsatarga saates räägime, kuidas targalt oma metsa müüa ning millised õigused ja kohustused metsaomanikul on.

Esimeses Moodsa Kodu saates räägime aiamajadest. Külas on Nordic Bungalow tegevjuht Tarmo Moisto. by Delfi Tasku

Saate “Eesti reisihitid” külalised tutvustavad põnevaid kohti ja tegevusi, mida saab edukalt teha iga ilmaga ja kõigil astaaegadel. Samuti avaldavad saatekülalised seni hästi varjatud saladusi Eestimaal, millega oma peret ja sõpru üllatada.

Esimene "Eesti reisihitid" saade on pühendatud maitseelamustele. Saatekülalisteks on Võromaa kaubamärgi Uma Mekk esindaja Kadri Moppel, Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistikule ja MTÜ Eesti Maaturismi tegevjuht Raili Mengel.

Tallinn tähistab tänavu 800. sünnipäeva. Just nii palju möödub Tallinna ala esimesest kindlast mainimisest kirjalikes allikates seoses Taani kuninga Valdemar II ristiretkega Põhja-Eestisse juunis 1219. Henriku Liivimaa kroonika ei räägi konkreetsest kohast, aga sündmusi on võimalik seostada Toompea ja tulevase Tallinna alaga.

Vanalinna päevade peamine idee on väärtustada, tutvustada meie inimestele vanalinna, selle ajalugu ja erinevaid ajajärke. Tänavu kiikame 800 aasta taha, kui taanlased siinmail tegutsesid, elu korraldasid ja linna arengule suurema hoo sisse lükkasid. Vanalinna päevade rikkalikus ja mitmekesises kultuuriprogrammis on alati leidunud koht ka tõsisemate arutelude ringile, seekord pakume kaasamõtlemis- ja arutlemisvõimalust koos Vanalinna Avatud Akadeemiaga ajalooteemadel.

31. mail kell 15.00–18.00 Kanuti Gildi Saalis (Pikk 20) toimunud Vanalinna Avatud Akadeemia ettekandepäeval tõid neli nimekat ajaloolast meieni inspireerivad teemad Tallinna algusaegadest. Ajaloolase ja arheoloogi Toomas Tamla ettekanne “Mütoloogiline Tallinn” lahkab Tallinna ajaloo uusaegseid müüte.

Arheoloog Ain Mäesalu keskendub oma ettekandes “Eestlaste ja ristisõdijate relvastusest 13. sajandi algul” tolleaegsele relvastusele. Millega hakkasid muinaseestlased oma vallutajatele vastu ja kui moodsat relvastust kasutati, selgub ettekandest.

Ajaloolane ja numismaatik Ivar Leimus vaatleb linna alguse rahandust oma ettekandes

“Millal ja kes lõi Tallinna esimesed rahad?”. Tallinna esimesed mündid lasi vermida Taani kuningas Valdemar II varsti pärast võidukat Lindanise lahingut vastrajatud kantsis Toompeal 1220. aasta paiku. Kuid see rahalöömine oli ühekordne ja lühiajaline. Uuesti hakati Tallinnas münte vermima 13. sajandi keskel.

Arheoloog Erki Russow tõstatab oma ettekandes “Hansalinna lätteil” küsimuse, kes ja millal võis asutada Tallinna linna ning kuidas paari põlvkonna jooksul kujunes Soome lahe lõunakaldale linnamüüriga piiratud võimas kaubalinn.

Üritust modereerib ajaloolane Ott Sandrak.