Euroopa aeg

Professor Mati Laur: "Eurooplased moodustasid varauusajal umbes viiendiku kogu maailma elanikkonnast."

Kliimaajaloolane Priit Raudkivi: "Kui me Euroopat silmas peame, siis Golfi hoovus on kahtlemata üks oluline asi, aga mis mõjutas Golfi hoovust, kas mõni vulkaan, see ei ole teada."

Ajaloodoktor Priit Raudkivi: "Kogu Rooma riigi allakäigu pitseeris üks 6. sajandi suur sündmus – 536. aastal toimunud suur vulkaanipurse, mille tagajärjel puhkenud kaost on nimetatud kõige hullemaks keskkonna muutuseks Euroopa ajaloos!"

Priit Raudkivi: "Pikkamööda hakkas kinnistuma arusaam, et kliimal endal on ka ajalugu ja see on olnud pidevas muutuses. Seda on teadusmaailmas hakatud tunnistama alles veidi rohkem kui sajand tagasi."

Ajaloolane Leo Kunnas: "See oli torjuntavoitto ehk tõrjevõit. Soomlased tõrjusid, aga kaotasid 13% oma territooriumist. Samamoodi olen terminit kasutanud Ukraina puhul – Ukraina on tõrjunud agressiooni, kaotades praegu 18% oma territooriumist."

Ajaloolane Erkki Bahovski: "Molotov ja Stalin lootsid soomlastega jõuda kokkuleppele, nad ei tahtnud sõja peale välja minna!". See selgitab tema sõnul ka seda, miks Eestile esitati ultimaatum – plaanid olid varem valmis tehtud.

Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev: "Waterloo lahinguga lõpeb Euroopas ära verine kümnend sõna otseses mõttes! Napoleon oli ülivõimekas administraator ja riigi kujundaja, aga nõrk poliitik."

Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev: "31. märtsil 1814. a on tema see, kes Pariisi ära võtab, tal on seljataga Venemaa keiser Aleksander, liitlasväed. See on ühe sõjaväelase tipptund – tema epohhi langeva suure sõja ajal teha mehetegusid, võita andekaim sõjakeiser ja andekaim administraator!"

Teoloogiadoktor Jaan Lahe: "Religioosne pärimus seletab monoteismi sündi jumala ilmutusega: jumal tegi ühel hetkel inimestele selgeks, et ongi ainult üks jumal, ja inimesed võtsid selle omaks. Aga nii-öelda inimlik-ajalooliselt lähenedes on seda seletatud inimese maailmatunnetuse muutumisega – ühel hetkel hakati maailma paljususe taga nägema ühtsust ja see viis tajumiseni, et kõikide nähtuste taga peitub üks ja kõrgem võim." Päris veenvat seletust Jaan Lahe sõnul siiski leitud ei ole.

Kaasprofessor Mait Kõiv: "Antiikeeposeid oli väga palju, üle paarikümne. Trooja sõjast ja selle järelloost laulsid kaheksa eepost ja nende kaheksa hulka kuulusid ka "Ilias" ja "Odüsseia".