Seekordses osas vaatame otsa loomade võimele ennast ise tervendada. See on väga levinud looduses elavate loomade seas mitte aga koduloomade seas. Kas ja kuidas see aga võiks sinu koera või kassi tervisele kasuks tulla ning kuidas sellega algust teha, sellest seekord räägimegi.

Seekordses osas jagan Oscari kogemuslugu stafülokokk bakteriga. See bakter elutseb kõikide nahal ning ka kõrvades, aga reeglina saab immuunsüsteem sellega kenasti hakkama. Mis aga juhtub siis, kui see bakter satub kehasse ning kui suurt pahandust see seal teha suudab?

Seekord räägime ohtlikest vahenditest, mis on ohtlikud kõikidele koertele, aga eelkõige kutsikale, kuna kutsikas on oma loomult uudishimulik ning tahab erinevaid asju proovida. Küll aga kehtib see jutt ka ükskõik millise uue koera puhul, kes majapidamisse saabub ning kelle puhul ei ole teada kas ja mis teda täpselt huvitab. Nagu ikka, jagame ka meie enda lugusid, mis meie koerad on korda saatnud.

Väga paljudel meist kipuvad olema mingid eelarvamused väikeste koerte osas, vähemalt meil küll. Küll aga ma tean ka väikeseid koeri, keda kasvatatakse ja koolitatakse nagu suuri koeri ning kes käituvad samuti nagu suured koerad. Seekord arutamegi mis on dr. Karen Shaw Beckeri andmetel 5 peamist väikeste koerte kohta käivat müüti.

Seekord räägime sellisest silmahaigusest nagu pannus ehk keratiit. See tabab peamiselt küll saksa lambakoeri (üle 90% juhtudest), aga see võib tabada kõiki koeri. Lisaks tasub olla ettevaatlik ka siis, kui sul on kodus segatõug. Pannus ehk keratiit võib paljudel juhtudel lõppeda koera pimedaks jäämisega ning erinevalt Fentonist, kellel diagnoositi pannus kõigest paar nädalat enne oma 9-ndat sünnipäeva, tabab see peamiselt keskealisi koeri (3-5 aastat). Öeldakse, et noorematel koertel on haiguse arenemine kiirem kui vanematel koertel. Räägime kuidas haigust ära tunda ning mida saab kodus ise teha, et seda haigust kas ära hoida või vähemalt kõrge vanuseni edasi lükata.

Seekord on kolmas osa meie sarjast, kus tutvustame erinevaid koeratõuge. Seekord on meil külas Liis koos oma amstaffiga. Räägime natuke tõu ajaloost ning kummutame eksiarvamusi. Kas amstaff ikka on nii hirmus koer kui paljudele tundub?

Seekord võtame ette natuke lõbusama teema. Lugesin hiljuti dr. Karen Shaw Becker'i ühte artiklit, kus ta tõi välja 10 tõugu, kes sobivad talumajapidamisse. Enamus neist on ilmselt paljude jaoks üllatuslikud ehk keda me võib-olla tavapäraselt talus ette ei kujutaks.

Sel korral räägime narkoosivabast hammaste puhastusest ehk seda, mida teevad spetsialistid. Dr. Judy Morgan ütleb, et tegemist on kõigest kosmeetilise protseduuriga ning seda väga mitmel põhjusel. Peamine on see, et enamus koeri ei ole nõus olema rahulikult külili ning lubama võõral inimesel kõiki hambaid metallkaabitsaga puhastada nii väljast, seest kui ka pealt. Muuhulgas jagame dr. Judy Morgani õpetust kuidas kodus kergelt kontrollida potentsiaalsete hambaprobleemide olemasolu.

Sel korral on meil stuudios külas Karin, kellel on kodus labradori retriiver Sani ehk räägime sel korral labradori retriiverist kui tõust. Räägime natuke ajaloost, kust võis tulla nende nimi ning muidugi räägime ka tõuomadustest. Karin ja Irene jagavad kogemusi mida tähendab elu koos labradori retriiverina ning kellele see koer üldse sobib.

Seekord räägime kaelarihmadest ning kroonilistest kõrvapõletikest. Kuigi algul tundub, et neil kahel ei saa ju ometi seost olla, siis dr. Peter Dobias on väga kenasti selgitanud kuidas koer kes kaelarihmas olles pidevalt tirib võib lõpetada krooniliste kõrvapõletikega. Dr. Dobias muuhulgas ütleb, et paljudel ta klientidel on kõrvapõletikud iseenesest kadunud peale kaelarihma vahetust trakside vastu.