Filotsoon

SAATES ON TÕNIS SAARTS JA DANIELE MONTICELLI

Milline on ja peaks olema kõrghariduse ning ülikoolide roll demokraatlikus ühiskonnas? Kellele peaks haridus kättesaadav olema? Millisel viisil võib haridustase ühiskonda lõhestada? Mis asi on “haritlasdemokraatia”? Mida haridus ühiskonnale pakub? Kuidas see demokraatiat mõjutab?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli ning Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.

SAATES ON JAANUS SOOVÄLI

Kuidas mõjutas Friedrich Wilhelm Nietzsche 20. saj filosoofiat? Mis inspireeris Nietzschet oma mõtteviisi kujundama? Mida tähendab “Jumal on surnud” ja miks on see mõte oluline? Mis on Nietzsche tähtsus Eesti kultuuriloos?

Nende ja paljude teiste Nietzschega seotud küsimuste üle arutleb Tartu Ülikooli Eesti mõtteloo teadur Jaanus Sooväli.

These and many other questions about revolution and violence are under discussion with Tommaso Giordani and Ksenia Shmydkaya.

SAATES ON MARGUS OTT

Taoism on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus, mille järgi peab inimene elama kooskõlas dao’ga. Seda peetakse konfutsianismi ja budismi kõrval üheks kolmest Hiina „tõelisest õpetusest“, millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taoismi üheks vähem tuntud alustekstiks on „Zhuangzi“. 

„Zhuangzi“ on erinevatel aegadel kirja pandud lugude ja filosoofiliste arutluste antoloogia. See koosneb 33 peatükist, mis jagunevad kolme tsüklisse: I Sisemised peatükid, II Välimised peatükid ja III Segapeatükid. Eesti keeles on ilmunud 1989. Loomingu Raamatukogus „Zhuangzi“ 3. esimest peatükki, mille tõlkijaks on Jaan Kaplinski ning Margus Oti poolt tõlgitud „22 peatükk“.

Antud podcastis tulebki jutuks „Zhuangzi“ ajalooline taust ning põhjus, miks seda eesti keeles tervikuna ilmunud pole. Samuti peatutakse põgusalt mõnel üksikul „Zhuangzi“ teoses esineval teemal nagu loomulikkus, kulg, taoistlik surelikkuse ja emotsioonide käsitlus ning see, kuidas need võiks erineda budismist.

SAATES ON MARGUS VIHALEM

Mida tähendab olla sina ise? Miks ja kuidas muutus subjekti mõiste nii oluliseks ja vastuoluliseks mõisteks? Miks uuris Michel Foucault seksuaalsuse kui inimkategooria kujunemist ning mida ütleb see meie identiteedi kohta? Kas “subjekti surma” saame vaid leinata või leiame selles uusi võimalusi eneseloominguks?

20. sajandil filosoofias toimunud arengud on seadnud kahtluse alla mitmed meie eeldused vabast ja autonoomsest subjektist, kelle ümber põhineb senimaani meie arusaam eetilisest elust ning liberaalsest, turumajanduslikust ühiskonnakorraldusest. Saates uurime kriitiliselt subjektsuse keskset rolli lääne mõtteloos. Saatekülaliseks on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi filosoofia dotsent, filosoofia eriala kuraator ja Kultuuriteooria akadeemilise suuna juht Margus Vihalem.

SAATES ON MARGUS OTT

Taoism on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus, mille järgi peab inimene elama kooskõlas dao’ga. Seda peetakse konfutsianismi ja budismi kõrval üheks kolmest Hiina „tõelisest õpetusest“, millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taoismi alustekstiks peetakse Laozi „Daodejingi“, mis on ka üheks maailma enim tõlgitud teoseks. Saatekülaline Margus Ott käsitleb seda teost pisut lähemalt, kõneledes Laozi salapärasest isikust, vanade hiinakeelsete tekstide tõlkimisest ja sellest, mida taoismi põhiterminid „tao“ ja „vägi“ võiks tähendada.

SAATES ON KADRI SIMM JA RAILI MARLING

Kas maailmal on üldse veel feminismi vaja? Kas on olemas üks ja ainus feminismi koolkond? Miks tekitab feminism nõnda vastakaid reaktsioone? Miks feminism pole ainult naistele? Mida võiks uurida Eestis feminismi vaatevinklist?

Nende ja paljude teiste feministliku filosoofia küsimuste üle vestlevad kultuuriuurija ja Tartu Ülikooli professor Raili Marling ning Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm.

SAATES ON TÕNIS KAHU

Mida hõlmab endas kultuur ja kuidas see meid mõjutab? Kust pärineb kõrge ja madala suhe ning kuidas on läbi selle võimalik kultuuris toimuvat analüüsida? Kuidas tehnoloogiliste vahendite esiletulek mõjutas kunstiteose väärtust?

Nende ja paljude teiste kultuuriliste küsimuste üle arutleb Tallinna Ülikooli popkultuuriteooria lektor Tõnis Kahu.

SAATES ON TÕNU VIIK ja ROOMET JAKAPI

Mis on filosoofia eesmärk teaduses? Mis on analüütiline ja kontinentaalne filosoofia? Kas neid kahte üldse tasub eristada? Kas ka Eesti filosoofiamaastikul on need esindatud?

Filosoofia on teadusena väga mitmekülgne ning arenev mõttevool, kus esineb põhimõttelisi lahknevusi, millest üks suurim on analüütilise ning kontinentaalse filosoofia vahel. Tegemist on sisulise lõhega, kus küll eksisteerib sama reaalsus, ent seda tuntakse ning tajutakse erinevatel viisidel ning filosoofiliseks uurimiseks kasutatakse eri meetodeid ning lähenemisi.

Sellest kõigest ning veelgi enam arutlevad Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik ja Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo dotsent Roomet Jakapi.

SAATES ON ULRIKE PLATH JA MARGUS VIHALEM

Kas ilus ja puhas looduskeskkond ning inimkond on kaks täielikult teineteist välistavat tegurit? Kas inimestel on kohustus vastutada keskkonnamuutuste eest? Kuidas inimlikku egoismi ja vajadust leida süüdlasi rakendada keskkonna hüvangu nimel? Millal ja kuidas sai alguse loomakaitseliikumine? Kui palju defineerime end läbi selle, mida sööme? Kas ja kui palju tasub mõtiskleda eetika üle, kui peame koduloomi või rajame oma koduaiakest?

Nende ja paljude teiste keskkonnafilosoofiliste küsimuste üle vestlevad Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi filosoofia dotsent, filosoofia eriala kuraator ja Kultuuriteooria akadeemilise suuna juht Margus Vihalem.