Pankade ja finantsasutuste eelarvetes neelavad aasta-aastalt aina suurema ampsu investeeringud IT-turvalisusesse. Kui vanasti varastati pankasid maskide ja relvadega, siis tänasel päeval peavad pangad toime tulema küberrünnakute jaoks kaitsevallide ehitamisega.

Täna ei kujuta ükski inimene ette elu ilma panga e-kanaliteta - poes toidu eest makstes, bensiini ostes või internetipangas makseid tehes. Seepärast ongi oluline, et need kanalid töötaksid. Kuid igas süsteemis võib esineda ka tõrkeid.  Finantsinspektsiooni finantssektori infrastruktuuri osakonna juhi Kalle Kloosteri sõnul võib ühe internetipanga katkestus olla kuni 12 tundi - selle ajaga peavad kõik intsidendid olema lahendatud.  Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni infoturbe juhi Mariliis Uusjärve sõnul soovivad ka pangad, et  katkestused oleksid lühikesed, sest need toovad pankadele kaasa usalduse kaotust ja kalleid lisakohustusi.

Millised on tüüpilised küberründed? Kui palju pangad rünnete tõrjumisse investeerivad? Kui palju on küberpättidel viimastel aastatel õnnestunud pankade teenuseid rünnata? Kuula podcastist, mida juhib Kaisa Gabral.

Aina enam inimesi langeb finantskelmide ohvriks, lisaks psühholoogilisele töötlemisele telefonis on kelmid asunud inimesi ka füüsilise karistusega ähvardama. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur arutlevad podcastis uusimate petuskeemide ja võimalike karistuste teemadel. Vestlust juhib Kaisa Gabral Finantsinspektsioonist.

Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri ja kirjanik Riin Tuttelbergi sõnul koosneb rahatarkus paljudest erinevatest komponentidest, kuid rahaliselt targem inimene triivib suures plaanis õnnelikuma elu suunas. Ühiselt tõdeti, et läbi raamatute ja huvitavate lugude saab kõige paremini rahatarkuse mõtteid edasi anda. 

Podcastis mõtiskleti teemadel: Mis asi on rahatarkus? Kuidas rahatarkust kasvatada? Kuidas läheneda rahatarkuse teemadega lastele ja noortele? Millised raamatud aitavad rahatarkust kasvatada? Podcasti juhib Kaisa Gabral Finantsinspektsioonist.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juht Mait Palts väidavad Finantsinspektsiooni podcastis, et Eesti finantssektor ja muu ettevõtlusmaastik vajab vilepuhujate infot. “Meile vihjeandmine meeldib, sest inspektsiooni töös on vihjeandjad teinekord väärt abimehed,” lausus  Kilvar Kessler Finantsinspektsiooni podcastis. Mait Paltsi sõnul pole aga mõistlik panna käsu korras erasektori 1300 ettevõtet vilepuhujate kaitse direktiivi nõudeid täitma. Kuula podcastist, mida arvavad Kessler ja Palts veel vilepuhujate temaatikast, nende avalikust risti löömisest Eestis ning sellest, kas vilepuhujad võiksid ka tasu saada. Vestlust juhib Finantsinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Kaisa Gabral.

Tänavu jõustunud pensionireformi valguses on mõned inimesed otsustanud teisest sambast raha välja võtta ja omal käel investeerima hakata. Turule saabuv raha paneb aga kelmid uusi petuskeeme leiutama. Ühel juhul lõppes skeem traagiliselt enesetapuga.

Millised petuskeemid Eestis levivad? Kuidas petuskeeme ära tunda ja nende lõksu mitte langeda? Mis nippe kasutades kelmid inimestele lähenevad? Kas nad tegutsevad üksi või grupeeringutena? Mida ei tohi mitte kunagi telefoni teel teha? Nendel teemadel ja oma kogemusest pettuse ohvritega suhtlemisel räägivad Finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonna juht Janar Stamm ning Politsei Põhja-prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt.

Miks on oluline säästa ja pensioni tarbeks raha koguda? Mis muutub uuest aastast pensionisüsteemis? Mis riskid kaasnevad teisest sambast raha välja võtmisega ja mis muudatused toimusid kolmandas sambas? Kas keegi on suutnud ära petta investorit Kristi Saaret mõne petuskeemiga? Kuidas soovitab investeerimisele läheneda Maksim Golovatjuk Finantsinspektsioonist? Kuidas saaks Eesti pensionär sama rikkaks kui Saksa oma?

Neil ja muudel teemadel on Finantsinspektsiooni podcastis mõtteid vahetamas Finantsinspektsiooni fondide ja kindlustusriskide osakonna juht Maksim Golovatjuk ning naisinvestorite klubi asutaja ja investor Kristi Saare.

Kas Eestis leidub sobivaid pangajuhte ja kuidas neid ametisse valitakse? Kas pangajuhil peab olema kõrgharidus ja kas paadunud kiiruseületajast võib saada pangajuht? Mis juhtub, kui pangajuht on pelgalt topis? Kui oled relvastatud pangaröövis osalenud, siis kas on mõtet püüda pangajuhiks saada?

Vastused neile küsimustele saab Finantsinspektsiooni saatetunnist, kus vestlevad omavahel Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja pikaaegne pangajuht Erkki Raasuke.

Kuidas võlaringist välja saada? Millise võlaga tuleks tegeleda esimesena? Kas inimesed laenavad alati vajadusest või tekitab raha teinekord ka õnnetunde, mis tekitab sõltuvust? Mis nippe saab kasutada võlaorjusest vabanemiseks ning kuidas on tark läheneda kogunenud võlgadele? Neil ja muudel teemadel arutlesid Finansinspektsiooni saatetunnis Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag –Tamm ning koolitaja ja kinnisvarainvestor Peeter Pärtel.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm rääkis Kaisa Gabraliga innovatsioonist finantssektoris. Keerulise sõna taga peitub tegelikult lihtne sõna areng. Mida innovaatilist on teinud Finantsinspektsioon? Kui innovaatilised on pangad ja finantssektor? Millised on praegused innovaatilised lahendused finantssektoris? Millal hakkame rahavooge juhtima mõtte jõuga?

Finantssektor sai Finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerilt koroonakriisis hakkama saamise eest hindeks viie. Kuid mis saab edasi?  Mis muutus finantssektoris koroona saabudes?  Millised finantssektorid said valusamalt pihta? Kuidas Finantsinspektsioon motiveeris panku klientidele paindlikumaid maksetingimusi andma ja mis saab siis, kui see kohustus lõppeb? Kuidas uues koroonalaines hakkama saada ja mida toob sügis? Kuula Finantsinspektsiooni taskuhäälingu 2. episoodi, kus inspektsiooni juht Kilvar Kessler koos Kaisa Gabraliga nendel teemadel räägib.