„ENNtsüklopeedia“ sarja seekordse saate keskmes on teadlane, kellest on artikleid kirjutanud kõik senised ning kindlasti ka tulevased entsüklopeediad. Isaac Newtoni arvates nägi ta teistest kaugemale, sest seisis gigantide õlgadel. Saates mõtiskleme, keda ta täpsemalt võis silmas pidada. Newtoni panus teaduse arengusse on määratu, kusjuures gravitatsiooniseadus on vaid üks ta geniaalsetest avastustest. Newton arvutas välja helikiiruse, meie planeedi vanuse ning Päikese massi. Ja see pole isegi veel Newtoni saavutuste nimekirja keskpaik. Tal on suuri teeneid koguni geograafiateaduse arengus. Ja nüüd üks igati hea uudis vähemasti praegusele põlvkonnale. Newtoni arvates ei saabu maailmalõpp enne aastat 2060. Siinkohal julgeme loota, et suur teadlane eksis ning inimkond näeb ka 22. ning hea õnne korral koguni 47. sajandit. Kuigi Newton kirjutas tudengina traktaadi „Muusikast“ polnud ta eriline melomaan ega pillimees. Saate muusikavalik lähtub Newtoni kaasaegsete heliloojate loomingust. Nende hulka kuulusid ka Henry Purcell ja Johann Sebastian Bach.