Selle saate peamised teemad on olukord Ukraina rinnetel ning Hamasi tünnaku tagajärjel Läänes lahvatanud vasakpoolne vihakõne. Veel tuleb juttu elanikonnakaitse tegevuskavast ja sellest, et ka elanikud võiks sellest teadlikumad olla.

Selle saate peamised teemad on tsiviilajateenistus ja ukraina sõja patiseis või siis selle puudumine. Tsiviilajateenistust kiputakse käsitlema tänase asendusteenistuse keskselt, kus isikud suunatakse näiteks sanitarideks. Siiski pakub e-riik ilmselgelt rohkemaid võimalusi ühiskonna teenimiseks.

Teise teemana on arutluse all olukord Ukrainas. Ka siin on tekkinud mitmeid eriarvamusi, kas sõda on patiseisus või mitte. Kellel on Eestis üldse monopol Ukrainas patiseisu väljakuulutamiseks?

Selle saate peamised teemad on Elon Muski mõju sõjategevusele ja olukord Ukraina vastu peetavas Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjas. Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Selle saate peamised teemad on olukord Iisraeli ja Ukraina sõjatandritel ning Venemaa propaganda jätkuv levik Eesti elanike seas. Otsesaates "Julgeolek täna" arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle. Tänase saate peamised teemad on erinevad Eestit tabanud hübriidründed ja olukord Ukraina rinnetel.

Selle saate peamised teemad on Iisrael ning Ukraina. Eskalatsioon Lähis-Idas on toonud ajutise tähelepanu vähenemise Ukraina sündmustelt. Ilmselgelt on Iisrael Washingtoni koridorides märksa kodusem, kui Ukraina. Sündmused, mida oleme Mustal merel näinud, peaks olema ka meile olulised. Ilma laevastikuta riik on suutnud saavutada sisuliselt ülekaalu merel väga suure sõjalise jõu üle. Arutleme, mida see Eesti mereväele tähendab. Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Eestis on muutunud väga vabalt ja kergesti kasutatavaks väljendiks «kasulikud idioodid». Üha rohkem esineb see väljend teise poole tasalülitamiseks diskussioonides. Seda kasutatakse üha laiemalt ning kergekäelisemalt, eemaldudes selle esialgsest tähendusest.

Eesti avalikku debatti iseloomustab ka teemade julgeolekustamine, millega muudetakse diskussioon võimatuks. Kui asi on juba julgeolekus, on kerge näidata oponente Eesti julgeoleku õõnestajatena. Seeläbi muutub valitsemine mugavaks.

Ukraina on viimastel nädalatel olnud rindel aeglaselt edukas ja piiratud mahus murdnud mitmes kohas läbi Venemaa kaitseliinidest. Samal ajal on Kiiev olnud väga edukas rünnakutes Venemaa armee ja laevastiku staapide vastu.

Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Selle saate peamised teemad on olukord Ukraina rinnetel ning Keskerakond ja selle muutuse võimalik mõju julgeolekule, aga kindlasti teeme juttu ka idavedude skandaali arengutest.

Ukraina edenemine rinnetel on olnud aeglane, aga järjepidev. On märke sellest, et Venemaa muutub järjest närvilisemaks, turgutades oma kõikumalöönud enesekindlust väikeste õnnestumiste suureks mängimisega. Järjest suurem vajadus on ka uue mobilisatsiooni järele, sest üle miiniväljade edenevaid ukrainlasi peatada on üha raskem.

Lääs peab arvestama, et Venemaa ja Põhja-Korea liidrite kõnelused viivad Moskvat üha kaugemale arengutasemest, mis arvati sellel riigil olevat. Meile on oluline Lääne võime tervikuna mõista, et Venemaa suurem samastumine Põhja-Koreaga on ohtlik tendents ning suurendab konfliktiohtu.

Teise teemana tuleb käsitlemisele muutus keskerakonnas. Poliitikamaastikul kujunes peale valimisi olukord, kus keskerakond kaotas palju valijaid praeguseks riigireetmise süüdistuse saanud Aivo Petersonile. Nähtavasti suudab juhti vahetanud erakond need kadunud hääled tagasi meelitada, kuid tulevased arengud sõltuvad ka sellest, kas agressorriikide kodanikele jääb alles hääleõigus kohalikel valimistel.

Lisaks tuleb saates juttu veel elanikkonnakaitsest, keskmaaõhutõrje soetamisest ja survest Balti riikide piiridele.

Käsitleme sõjategevust Ukrainas, kus käib vasturünnak ja avalikku ruumi täidavad seinast seina arvamused selle kulgemise kiiruse kohta. Vasturünnaku kiirust on kritiseeritud, kuid on selge, et ukrainlased ei saa rakendada lääne sõjapidamisviise, kui seda ei toeta kõigi väeliikide efektiivne koostöö.

Palju kirgi on kütnud ka peaministri idavedude skandaal, millel on suur julgeolekut puudutav jälg. Eesti on saanud Venemaa ohust rääkiva eestkõnelejana usutavusse suure mõra ning meie võimalus teiste südametunnistusele koputada on vähenenud.

Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Taas peame alustama sõjategevusest Ukrainas, kus vasturünnaku suures ootuses on tulnud peale väsimus. Oodatud hoogsat vasturünnakut ning vabastatud asulaid ei ole praeguseni näha. Vaatamata karmidele lahingutele Bahmuti piirkonnas ei ole Venemaa armee veel verest tühjaks jooksund ning on suutnud ikkagi edeneda. Wagneri variväe võimalik väljaviimine piirkonnast võib muuta olukorda sellel rindelõigul.

Venemaad on tabanud kummalised plahvatused, droonirünnakud ning rünnak Belgorodi oblastis. Venemaal toimuv otsene lahingutegevus on neile uus kogemus ning sunnib oma vägesid killustama. Moskva avaldatud kaadritesse purustatud USA päritolu sõjatehnikast, on meil aga põhjust suhtuda kahtlusega.

Teise teemana on saates Eesti ees seisvad väljakutsed seoses kärpeplaaniga. Ajal, kui Eesti on julgeoleku olukorra eestkõneleja Euroopas ja maailmas, hoiame kinni otsusest kärpida. Riigi korras rahandus on kahtlemata oluline väärtus, kuid samal ajal suurima väljakutsega Euroopa julgeolekule peale teist maailmasõda lähtume näiteks laia riigikaitse või riigi tugevusvaru hoidmisse kui lihtsasse Exceli tabeliga lahendatavasse rehkendusse. Meie soov, et teised riigid tõstaks kaitsekulusid, mõnedel ettepanekutel kuni kolme protsendini, ei käi ühte jalga meie enda tegevusega.