Igapäevatöö kõrvalt Viljandi vabadussamba taastamist eest vedanud ja kõigi vabadusristi kavaleride elulugude väljaselgitamiseks rohkem kui 25 aasta vältel sadu ja sadu inimesi küsitlenud Jaak Pihlak toonitab, et muuseum on mälu-, mitte tingel-tangel-asutus.

"Ma väga armastan oma eriala," tunnistab näitleja Katariina Unt, keda on

viimastel aastatel laval harva näha olnud, kuid keda me just nüüd oleme Elmo Nüganeni uues lavastuses Vene teatris näha saanud.

"Rahvapärimus on kui emapuu eestluse identiteedis," ütleb kultuuriloolane ja folklooriuurija Marju Kõivupuu, ja lisab: "meie suhtumises pärimusse, ka murdekeelde on veel palju veneaegset taaka."

Uuema põlvkonna dramaturg Priit Põldma ütleb, et kui ta kirjutab mõne teksti, siis midagi sarnast hakkab ta elus juhtuma.

"Kui pärast etendust lavapõrandat pühkida, siis leiab sealt tolmu seest minu hinge." Sellise jäägitu endast andmise ja kirega teeb igat etendust rahvusooper Estonia esitantsija Anna Roberta.

Seekordset saatekülalist peetakse poola kirjanduse suursaadikuks Eestis, kes on poola kirjandusele – nagu ta ise ütleb – kaotanud oma südame. See mees on Hendrik Lindepuu, rohkem kui 80 poola romaani, näidendit, ka luulet tõlkinud mees.

Me kõik tunneme mõnikord, et aeg meie ümber liigub kiiremini kui varem ja et vahemaad kahanevad. Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine ja aegruumi kokkusurumine nõuab meilt pingutust, mõnelt eneseületust ja seda uurib koos kolleegidega TÜ kommunikatsiooniprofessor Triin Vihalemm.

"Muusika – nüüdismuusika sealhulgas – ei tunne piire: seal on ääretult publikusõbralikku kraami, aga leiab ka publikule suuremaid väljakutseid pakkuvat repertuaari," ütleb heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill Eesti nüüdismuusikast rääkides ja lisab: "kunsti mõte ongi katsetada, tungida äärealadele ja võtta riske."

"Kajalood" palus külla vähem kui kuu aega tagasi Estonias esietendunud balleti Sisalik koreograaf-lavastaja Marina Kesleri, et aru saada, kui suures osas on tema käsi mängus balleti muusikavalikus, stsenograafias, kostüümikujunduses ja valguslahendustes. Ka esmakordselt drooni lavale toomises.

Praktiseeriva kardioloogina konsulteerib dr. Margus Viigimaa regionaalhaigla südamekeskuses mõnel päeval kuni kahtkümmet patsienti, aga teeb selle kõrval tehnikaülikoolis teadusuuringuid.