Kajalood

"Lugemine aitab inimesel iseloomu kujundada, seega lugemine loob inimese," sõnastab kirjanduse olemuse ja mõju ajakirjanik ja humorist Mart Juur, kellele kirjandusministri tiitel ei näi üldse meeldivat.

"Arst ei näe patsiendi ägedat või kroonilist valu, millega too taastusravisse tuleb, ja mõnikord on selle põhjust väga keeruline leida. Teinekord selgub pikemas vestluses, et patsiendi rööpaist väljas pere- või tööelu annab end füüsises tunda. Arst saab siin vaid toetada," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr. Ruth Kivistik oma keerukamatest patsientidest rääkides.

Inimene seab endale sihid ja väärtused. Eesti keel on eesti rahvale (eeskätt venestamise aegadel) olnud üks kõige olulisemaid väärtusi, rahvuse püsimise aluseid – sedalaadi mõtte ütleb meie laupäevane külaline, keeleteadlane ja Eduard Ahrensi keeleauhinna esimene laureaat Tõnu Tender.

"On sekundeid meie elus, mis määravad järgimisi kümnendeid. Kuidas neid sekundeid ära tunda ja neiks valmis olla, on see ülepea võimalik," – mitme teema kõrval võtab teatrimees Andres Noormets ka sellest rääkida.

"Ühiskonda saab kujundada julgete mõtete ja julgete väljaütlemiste, ka vastandumise kaudu, et leida paremaid lahendusi. Jälgimisühiskond võtab selle julguse ära," ütleb vandeadvokaat Carri Ginter, kui räägime inimeste sideandmete kogumisest, säilitamisest ja kasutamisest süüdistuse esitamisel. Aga me ei räägi ainult sellest.

"Eesti riigi üks eesmärke on rahvuse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamine," toonitab meie vanima tegutseva erateatri, VAT Teatri direktor Tiina Rebane, ja jätkab: "kui suures kärpehoos peaksid alles jääma ainult riigi toetatud sihtasutused, siis oleme selle eesmärgi saavutamises läbi kukkunud."

Graafik, kuraator ja galerist Viive Noor on olnud mitmele olulisele kultuuritraditsioonile alusepanija: nimetame vaid Tallinna illustratsioonitriennaali "Pildi jõud" ja raamatukunstikonkurssi "5 kaunimat lasteraamatut"; tema aastakümnete pikkust tööd Eesti lasteraamatute tutvustamisel mujal maailmas ning igapäevatööd lastekirjanduse keskuses näituste korraldajana. Kõige selle kõrvale mahub oma looming.

"Minu juhikarjäär jäi seisma laste sünni ajal ja kestis seni, kuni noorim laps sai neljaseks; siis hakkas uuesti liikuma," ütleb ajakirjanduses ühest juhiametist teise liikunud Heidit Kaio. Eelmine nädal andis talle võimaluse ajakirja Eesti Naine juhi kohalt edasi minna.