Ajaloolane Toomas Hiio: "Seisukoht, et mõnisada kergerelvadega meest ongi jõud, mis Punaarmee siit Eestist välja ajas, on ohtlik. Võib tekkida ka mulje, et me ei peagi oma sõjaväkke väga investeerima – milleks, kui juba suure Punaarmee ajasid 1941. aastal paarsada püssidega meest välja. Päris nii lihtne see siiski ei ole!"
Anu Kannike: "Meil on erinevatest mõjudest äärmiselt unikaalne mikstuur, mis on samal ajal unikaalselt eestipärane. Ja ma arvan, selle üle me võime ainult uhked olla."
Kunstiajaloolane Anne Ruussaar: "Mida rangem või autokraatlikum on riigikord, seda rohkem on vabamüürlaste tõearmastust ja vabaduse ihalust peljatud ja mida demokraatlikumad on ühiskonnad, seda vähem on neile tähelepanu pööratud."
Eesti Komitee esimees Tunne Kelam: "1989 toimus meil ju tegelikult kõige pädevam rahvahääletus, kus kogu rahvas pani ennast kirja, et nad soovivad Eesti rahvusriigi taastamist, mitte midagi muud."
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt edasi tuleb Nõukogude Liidu laiali saatmine."
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt edasi tuleb Nõukogude Liidu laiali saatmine."
Tunne Kelam: "Apelli saatmine ÜRO-le 1972. a ja sellele järgnevad KGB repressioonid alates 1974. aastast, mis hõlmasid kümneid inimesi, on üks paradoksaalne näide, kuidas kitsas ringkonnas alanud tegevus laienes tänu KGB jõupingutustele laiemate ringide teadvusse."
Sulev Vahtre (aastal 2006) : "Kuna ma ajalugu loen teaduseks, siis on kõigi teadustega niiviisi, et meil ei ole kaugeltki lõplikud teadmised. Seda et ajalugu üldse oleks nüüd ära uuritud ja lõpetame ära – niisugust aega ma ei näe ette."
53 min
About Eesti lugu
From the publisher's feed
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.