Eesti lugu

Emeriitprofessor Tiit Rosenberg: "Tänu 1905. a sündmustele hakkas muu maailm teadvustama Balti provintside olemasolu - kes need eestlased ja lätlased on, mis on nende probleemid ja mille eest nad mässavad."

Kaasprofessor Ago Pajur: "Mentaliteedi muutus on minu meelest Eesti Vabariigis pärast 1. detsembri mässu 1924. a täiesti tajutav ja see oli ehk veelgi olulisem kui see, et kommunistliku partei liikmeskond mitmekordselt vähenes."

Kaasprofessor Ago Pajur: "19. ja 20. sajandi vahetusel peeti Eestis vasakmeelsuse ja vasakpoolsuse all silmas ennekõike kõikvõimalikke sotsialistlikke liikumisi ja sotsialistlikke ideoloogiat ja töölisliikumist, ametiühinguliikumist, nii palju kui seda tollal olemas sai olla."

Militaarpärandi uurija Jüri Pärn: "Mina mõtlesin ajaloole, mul ei olnud huvi neid kellegi vastu kasutada." Nii võtab Jüri Pärn kokku oma hobi koguda "pabereid" Nõukogude sõjaväebaaside traataedade tagant.

Kaarel Vanamölder: "Me räägime argikontaktidest, aga tuleb meeles pidada, et ühel pool oli ikkagi relvastatud struktuur."

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill: "Hinnanguliselt ebasobivas kohas olevaid Nõukogude sõjahaudu on üle Eesti loetud kokku 150. Geograafiliselt on neid rohkem seal, kus käisid teise maailmasõja ajal ägedamad lahingud, aga põhimõtteliselt on neid üle terve Eesti."

Arheoloog Ragnar Nurk: "Kui Peeter Esimene laskis ehitada Peterburi Peeter-Pauli kindluse värava, siis ta käskis selle ehitada Narva värava sarnase!"

Ragnar Nurk: "Pärnus tehti 1660. aastast alates suur linnalaiendus, ehitati väga kõrgetasemelised bastionaalkindlustused ja sellega seoses tekkis ka vajadus ehitada uuele kaitseliinile uued väravad. Kuninga tänava ühes otsas on säilinud Tallinna värav, aga tänava teises otsas oli Riia värav."

Professor Mati Laur: "18. sajandil me kõneleme viiest juhtivast riigist: Prantsusmaa, Inglismaa, Austria, Preisimaa ja Venemaa. Ei kujuta ette, et keegi oleks enne Põhjasõda Venemaa esimese viie hulka arvanud!"

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Need koolmeistrid ja köstrid, kellest me oleme rääkinud, need esimesed eestlastest haritlased on ju need, kes õpetasid eestlased lugema!"