Tunne Kelam: „Suvel 2003 (rahvahääletuse eel – toim) tundus olukord üsna kriitiline – kui palju on Euroopa Liitu astumise pooldajaid? Ma arvan, et president Arnold Rüütlil oli oluline roll, et veenda just maarahvast – ta võttis selge positsiooni, et Euroopa Liitu tuleb astuda, see tugevdab meie iseseisvust.“
Ajaloolane Peeter Kaasik: "Kuidas hinnata hävituspataljone – propagandas suutsid sakslased nad nii üle hinnata kui saab, aga kahjuks on see ajanud kohati juured isegi tänapäeva eesti ajalookirjutusse."
Ajaloolane Peeter Kaasik: "Partisanisõda on väga paljude väikeste lahingute sõda, võib-olla isegi tähtsusetute lahingute sõda, aga kui sada väikest lahingut õõnestab vastase moraali märgatavalt rohkem kui üks suur lahing, siis tuleb pidada väikseid lahinguid."
Toomas Hiio: "Ega Eestimaa sõjaajalugu keegi teine ju kirjuta kui eestlased ise. Selles mõttes ei pea me kurvastama selle üle, et sõjasündmusi Eestis ei ole suure sõja raames nii palju kajastatud kui mõnda muud, nagu näiteks Normandia dessanti."
Ajaloolane Toomas Hiio: "Seisukoht, et mõnisada kergerelvadega meest ongi jõud, mis Punaarmee siit Eestist välja ajas, on ohtlik. Võib tekkida ka mulje, et me ei peagi oma sõjaväkke väga investeerima – milleks, kui juba suure Punaarmee ajasid 1941. aastal paarsada püssidega meest välja. Päris nii lihtne see siiski ei ole!"
Anu Kannike: "Meil on erinevatest mõjudest äärmiselt unikaalne mikstuur, mis on samal ajal unikaalselt eestipärane. Ja ma arvan, selle üle me võime ainult uhked olla."
Kunstiajaloolane Anne Ruussaar: "Mida rangem või autokraatlikum on riigikord, seda rohkem on vabamüürlaste tõearmastust ja vabaduse ihalust peljatud ja mida demokraatlikumad on ühiskonnad, seda vähem on neile tähelepanu pööratud."
Tunne Kelam: "20. august 1991 – tema põhiline saavutus oli, et ta ühendas kaks veel omavahel väga ebamäärases seisus olevat esinduskogu."
49 min
About Eesti lugu
From the publisher's feed
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.