Eesti Komitee esimees Tunne Kelam: "1989 toimus meil ju tegelikult kõige pädevam rahvahääletus, kus kogu rahvas pani ennast kirja, et nad soovivad Eesti rahvusriigi taastamist, mitte midagi muud."
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt edasi tuleb Nõukogude Liidu laiali saatmine."
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt edasi tuleb Nõukogude Liidu laiali saatmine."
Tunne Kelam: "Apelli saatmine ÜRO-le 1972. a ja sellele järgnevad KGB repressioonid alates 1974. aastast, mis hõlmasid kümneid inimesi, on üks paradoksaalne näide, kuidas kitsas ringkonnas alanud tegevus laienes tänu KGB jõupingutustele laiemate ringide teadvusse."
Sulev Vahtre (aastal 2006) : "Kuna ma ajalugu loen teaduseks, siis on kõigi teadustega niiviisi, et meil ei ole kaugeltki lõplikud teadmised. Seda et ajalugu üldse oleks nüüd ära uuritud ja lõpetame ära – niisugust aega ma ei näe ette."
Ajaloolane Küllo Arjakas: "Täiesti uskumatult põhjalik, erilaadne, mitmetasandiline töö, mida tehakse ühe mehega, kes on kodumaast tuhandete kilomeetrite kaugusel, kelle võimalused mingeid sündmusi mõjutada on nullilähedased! Aga nii see KGB aparaat töötas."
Toomas Kiho: "Ain Kaalepi puhul on kõige tähtsam hariduspüüde ja klassikalise hariduse tähtsuse rõhutamine ning see arusaam, et inimest defineerib kultuur – tema enda kultuur eeskätt –, mis on sadade sidemetega kontaktis kõikide teiste maailma kultuuridega."
Ajaloolane Reet Naber: "Eduard Avik asus juba 1925. aastal täitma Veeteede Talituse peavalitsuse ülema kohuseid ja vedas seda merenduse vankrit kuni 1940. aastani."
Ajaloolane Reet Naber: "Meremeeste osa selles, et see Eesti Vabariik meil ikkagi tuli ja arenes, on ütlemata suur!"
46 min
About Eesti lugu
From the publisher's feed
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.