Mingis valdkonnas esimesi tegutsejaid mäletatakse isegi ilma selleta, kui suur oli nende panus: veiniajakirjanik Kalev Kesküla polnud kindlasti esimene, kes Eesti ajakirjanduses veinist, heast toidust ja nende puutepunktis tekkivat hedonismist kirjutas, aga kindlasti võttis ta südameasjaks nii palju kui võimalik inimestele veinivärki tutvustada, julgustada pudeleid riiulist haarama ja seltskondlikult tarbima.